Ühe eduka linna uhkuseks on tavaliselt ilusasti väljaehitatud individuualelamute rajoon. See näitab kohalike elanike soovi jääda siia pikemaks ajaks ja meelitada sellega koju jääma ka oma lapsi.
Otse loogiline on planeerida individuaalelamute sektor kas linna äärealadele või lähemale looduslikule keskkonnale. Nii mõeldi ka nõukogudeaegses Kohtla-Järve linnas, kui ehitati välja meile tuntud magamisrajoon Ahtme linnaosas. Põlevkivi kaevandamine nõudis palju töökäsi ja nii kerkis pea 24 000 elanikuga mikrorajoon. Ahtme linnaosa äärealale planeeriti aga umbes 40-le krundile mõeldud individuaalelamute ehituspiirkond. Aeg lendas välkkiirelt kui uued eramud kerkisid sellesse piirkonda ja need kaunistasid tõesti nõndanimetatud magamisrajooni ning inspireerisid ka teisi sügavamalt juurduma uude elupaika.
Majad said 90% valmis, aga omavalitsuse hallatavad teed tehti korda ainult osaliselt. Põhjenduseks oli alati rahapuudus ja lubadus, et järgmisel rahastamise perioodil tehakse korda. Selline saatus tabas Ahtme linnaosa eramurajooni Pihla tänavat, kus asub küll kõigest mitu maja, aga sealt läbi viiv tee viib mitmesse garaaži kooperatiivi ning kõvakateta tee on pidevas tolmus ja vihma ajal ka vihmaveega segunevas porikillustikus. Seda teejuppi on kõigest 400 meetrit ja seal on veel väljaehitamata krunte, mis ilmselt samuti ootavad paremaid teeolusid, et alustada majaehitust.
20 aastat käivad selle tänava elanikud Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametnike tüütamas ja alati saavad kaasa portsu lubadusi, mis aastast-aastasse liiguvad ühelt ametnikult teisele, aga tulemust siiani pole. Järelpärimised olid korduvalt tehtud Ljudmilla Jantšenkole, Viktoria Tsventarnajale, Vladimir Tužilkinile, Jevgeni Solovjovile. Tänavaehitust on toetanud ka kõrvaltänaval elavate eramute elanikud, sest suvisel ajal ajab see tee tolmu üles ja mitte kuidagi ei kaunista ühte eramurajooni.
Me saame aru, ütlevad Pihla tänava asukad, et kasusaajaid siin palju ei ole aga kui seda mikrorajooni planeeriti, siis planeeriti kõik tänavad ära asfalteerida ja omavalitsuse poolsed lubadused täita. Praegu me näeme terveid kilomeetreid ära asfalteeritud metsateid, kus on isegi vähem liikumist kui meil siin, aga nende jaoks on rahad leitud. Jah, nad on tehtud kergliiklusteede Euro või riigiprojekti rahadest, aga seal on ka omaosaluse osa päris suur.
Praegu on Kohtla-Järvel uus võim, uus volikogu ja tahaks väga loota, et lõpuks leitakse see raha 400 meetri asfaldi paigaldamiseks ja erasektori elamurajooni väljaehitamise lõpetamiseks. Möödunud aastatel aitas selle piirkonna erasektor linnalt välja osta omavalitsuse hoolduse alla kuuluvad eramute esised maalapid. Talvisel ajal on eramusektor linnale oma tehnikaga appi tulnud anomaalse lumerohkuse probleemi lahendamisel lume koristamisel. Tahaks väga loota, et rahvasaadikud märkavad ka lihtkodanike muresid ja suunavad oma energia nende probleemide lahendamisele omavaheliste arvete klaarimise ja isiklike huvide lobeerimise asemel.
Jekaterina Tootsi
JÄLGI MEID