Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja tantsurühm “Zagadka” esitas 7. mail Kultuurikeskuse laval aruande kontsertprogrammi kõlava pealkirjaga “Shut up and dance” (“Vaiki ja tantsi”). Tõsi, nende tantsude nägemiseks pidid pidupäeva külalised artistidest mitteolenevatel põhjustel veidi ootama.

Põneva kauaoodatud lavalemineku pidid tantsijad pea pooleks tunniks edasi lükkama Kultuurikeskuses mõned minutid enne programmi algust tööle hakanud tulekahjusignalisatsiooni tõttu. Kohale saabunud päästemeeskond vaatas hoone üle ning mõne aja pärast lubati kõik osalejad ja pealtvaatajad oma kohtadele tagasi. Mitte vähem harmooniliselt töötasid kollektiivi juhid, kes koos vanematega seadsid kiiresti kõik noored artistid esinemiseks kohtadele.

Ja siis kustusid saalis tuled, muusika saatel avanes eesriie ja lavale tulid artistid, kes olid valmis süütama iga vaataja südames leegi.

Kontsertprogrammi avasid rühma vanemad liikmed uue akrobaatikatreener Aleksandr Kobrisseviga, kes alustas eelmise aasta sügisest tööd andeka pedagoog-koreograaf Marina Ravlussevitši poolt ligi veerand sajandit tagasi loodud “Zagadkas”. Marina oli kõik need aastad kuulsa kollektiivi juht. Loomingulist hooaega 2022–2023 käivitades ja uute meeskonnaliikmetega kohtudes andis Marina teatepulga üle uuele koreograafide põlvkonnale – “Zagadka” lõpetanud Nataliya Didenkole ja Aleksandr Kobrissevile minevikus mitte vähem kuulsast kollektiivist “Radost”. Koreograaf Natalja Abramova juhtimisel jätkavad nad “Zagadka” loo kirjutamist.

– Olen sündinud Tallinnas ja kasvanud Kohtla-Järvel. Õppisin siin, tantsisin üksteist aastat Kohtla-Järve Kultuurikeskuse laval kollektiivi “Radost” koosseisus. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Tallinna Ülikooli koreograafia erialale. Õppisin kolm aastat, kuid mulle tundus, et sellest ei piisa. Seetõttu õppisin paralleelselt õpingutega TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis ja sain treeneri tunnistuse akrobaatikas Cheerleadingu suunal. Alustasin tööd akrobaatikatreenerina Tallinnas ja nädalavahetustel õpetan nüüd “Zagadkas”, – rääkis Aleksandr.

– Nii et proovite oma kodulinnaga ühendust hoida?

– Ma elan kahes linnas. Töötan Tallinnas, aga nädalavahetuseks tulen Kohtla-Järvele vanemate juurde. Eelmisel aastal kutsus mind “Zagadkasse” Natalja Abramova, kes töötas varem kollektiivis “Radost” ja oli aastaid minu treener.

– Kuidas kollektiiv teid vastu võttis?

– Väga soojalt, eriti lapsed. Kui jõuan proovi, treeningutele, jooksevad nad mulle vastu hüüdes: “Saša, Saša tuli!” Lapsed on väga siirad, võtavad alati soojalt vastu.

– Mida on teie arvates vaja teha, et suurlinnades kõrghariduse omandanud noored pöörduksid tagasi oma kodupiirkondadesse?

– Hetkel on treenerite palgad, kui mitte arvestada Tallinnas oluliselt rohkem teenivaid personaaltreenereid, Eestis ühesugused. Võimalus saada konkurentsivõimelist palka on töökoha valikul üks võtmetegureid. Teiseks on inimesed, kellega tuleb koos töötada, see tähendab, et naastes ei tea, kellega koos tuleb töötada. Ja on väga oluline, et tunneksid alguses nende poolehoidu.

– Meeskoreograafe pole nii palju. Ja kollektiivides on poisid kulda väärt. Kuidas on lood “Zagadkas”?

– Praegu on kollektiivis 115 last. Poisse pole, ainult tüdrukud. Aga loodame, et minu saabumisega hakkab see olukord muutuma. Osalen ka lavastamistel, lapsed ja vanemad näevad, et tantse ei lavastata ainult tüdrukutele. Võib-olla kaaluvad eelkooliealiste laste vanemad oma lastele tegevust valides ka tantsimist. Praegugi on näha, et meie tantsuetendused on muutunud teistsuguseks. Kui varem oli laval toe tegemiseks vaja mitut tüdrukut, siis minu kollektiivi tulekuga saab seda teha üks inimene. Veelgi rohkemate noormeeste tulekuga muutuvad numbrid suurejoonelisemaks, – on Aleksandr Kobrissev kindel.

Praegused “Zagadka” lõpetajad Elizaveta Seppenen ja Vladlena Nikiforova ei kavatse tantsimist lõpetada ja oma kollektiivist lahkuda. Mõlemal on kavas ka edaspidi tantsimisega tegeleda, käia proovides nädalavahetustel ja õppetööst vabal ajal.

– Olin rahutu laps, kellele meeldis tantsida, nii et vanemate mõtte mind tantsima viia võtsin rõõmuga vastu. Olen olnud laval neljandast eluaastast ja kõik need aastad olen olnud “Zagadka” koosseisus, millest on saanud minu jaoks teine perekond,” –  räägib Vladlena Nikiforova. – Ja kuidagi märkamatult möödusid need neliteist aastat. Muidugi jään igatsema tüdrukuid, samas mahus suhtlemist ja võimalust igal ajal kohtuda, kuhugi sõita. Aga ma jään meeskonda ja proovin võimalikult tihti Kohtla-Järvele tulla.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib Elizaveta Seppenen astuda Viljandi Kultuuriakadeemia tantsuosakonda, jätkates paralleelselt tantsukollektiivis.

• Omandanud koreograafilise kõrghariduse kavatsen “Zagadka” kollektiivi tugevdada, et selle ajalugu ei lõpeks kunagi, et võimalikult palju lapsi tantsiks “Zagadka” nime all, – ütles Elizaveta Seppenen.

Enne kontserti õnnitlesid kollektiivi loomingulise hooaja eduka lõpetamise puhul Koolinoorte Loomemaja direktor Anna Rentik ja Kohtla-Järve linnapea Virve Linder.

See hooaeg on olnud edukas! Veebruaris toimunud Euroopa meistrivõistlustel tantsudes esindas Ida-Virumaad vaid üks võistkond – Kohtla-Järve “Zagadka”. Vaatamata kõrgele konkurentsile õnnestus tantsijatel võita auhinnalisi kohti. Ettevalmistav keskmine rühm “Võkrutas” («Выкрутас») tegi eduka debüüdi uue numbriga “Aafrika”, millega lapsed saavutasid III koha.

Rahvusvahelisel tantsufestivalil “Neposedõ kutsub sõpru” võitis kollektiiv kuldse Grand Prix’.

Märtsi alguses peeti Tartus vabariikliku tantsufestivali “Kuldne Karikas” kvalifikatsioonivoor, kus ettevalmistav keskmine rühm “Võkrutas” tunnistati tantsuga “Mehhiko rütmides” “Päeva pärliks”, mis oli otsepääsmeks konkursi finaali. Kolmanda ja neljanda koha omanikuks sai “Kuldse Karika” tulemuste järgi “Võkrutas”. Enne kooliaasta algust sai vanem rühm “Aasta pärliks” ja pälvis publikupreemia. Seetõttu peetakse kuni juunini tüdrukuid vabariigi tantsuringkonnas praeguseks “Eesti pärliks”.

Ilja Telnov

Autori foto