Eelmisel kolmapäeval sõlmiti Kohtla-Järve linnavalitsuse ees väljakul kahe omavalitsuse koostöö kokkulepe SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuriga (IVIA), mis kavatseb ehitada Kohtla-Järvele ja Jõhvi 10 elamut.

Ajakirjanike ja monumendi “Au tööle” kahe kaevuri valvsa tähelepanu all allkirjastasid Kohtla-Järve linnapea Virve Linder ja SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juht Teet Kuusmik ühiste kavatsuste protokolli Kohtla-Järve Ahtme linnaosa piirile 5 korterelamu rajamiseks. Samasugune leppe sõlmis SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur suvel Jõhvi vallaga. Esimesed kaks maja planeeritakse ehitada kolme aastaga, üks hakkab paiknema Kohtla-Järve, teine Jõhvi territooriumil.

Ühises pilootprojektis ehitatakse 10-12 korteriga premium-klassi maju. Teet Kuusmiku sõnul on elamispind planeeritud ilma büroopindadeta ja jääb kõrgemasse hinnakategooriasse kui praegu kohalikult turult leida saab.

– Ida-Virumaal ehitati viimane kortermaja tööstuslinnades 15 aastat tagasi. Kaasaegse eluaseme puudumise üle kurdavad suured ettevõtted, kes peavad piirkonda tooma kõrgelt tasustatud spetsialiste. Eraettevõtlus ei riski investeerida kortermajade ehitusse, mistõttu on vaja sellele probleemile lahendus leida. Meie avalik organisatsioon alustab projektidega seal, kus on turul seisak, Ida-Virumaa turg ei suuda hetkel pakkuda kvaliteetset elamispinda vajalikus koguses, – ütles Teet Kuusmik, lisades, et IVIA on enam kui 13 aastat Ida-Virumaale ehitanud ja arendanud tööstusparke, meelitades piirkonda uusi kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid.

Tulevikumajad on plaanis rajada Jõhvi pargi äärealale, kus on olemas kogu vajalik infrastruktuur. Keskmine elamispinna ruutmeetri hind on täna Kohtla-Järvel 200 eurot ja Jõhvis 600 eurot, uute korterite ruutmeeter hakkab aga maksma üle 3000 euro.

– Ehituseks valitud asukoht on väga sobiv uuselamuks. Lähedal on lasteaed, spordikompleks, koolid ja kaubanduskeskused. Esialgu plaanime ehitada kaks madalate kommunaalmaksetega energiasäästlikku maja. Kui kortereid hakatakse müüma või välja üürima, on pangad valmis selliseid projekte rahastama ning erasektor saab ehitada Ida-Virumaale sama klassi maju. Kuna turul uute korteritega tehinguid pole, on see muidugi riskantne projekt. Meie eelis eraettevõtluse ees on see, et saame selliseid riske võtta. Alates detailplaneeringute algusest Jõhvis helistavad ettevõtjad mulle igal nädalal küsimusega: “Millal saavad korterid valmis ja millal saab neid osta?” Just ettevõtjad andsid meile põhimõtteliseks ülesandeks lahendada kvaliteetse ja kaasaegse eluaseme probleemid, – ütles Teet Kuusmik. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetusele tekib piirkonda uusi ettevõtteid, mis toovad oma tootmisse kvalifitseeritud spetsialiste välismaalt. – Ida-Virumaa elamufond on praeguseks ajale jalgu jäänud: väikesed aknad, halb soojapidavus. Meie piirkonda tööle tulevatele inimestele soovime luua neile harjumuspärased elamistingimused, näiteks nagu Tallinnas.

Kuusmik märkis, et tõenäoliselt tunnevad uue eluaseme vastu huvi kohalikud ametnikud, õpetajad, arstid ja paljud tootmisspetsialistid. Tulevikumajad on IVIA juhi sõnul eeskujuks heast kaasaegsest klaasist, betoonist ja puidust arhitektuurist. Detailplaneering võtab aega orienteeruvalt poolteist aastat, seejärel tuleb partneritel lahendada maa ja taristuga seotud küsimused ning ehituseks kulub veel 6-7 kuud. Seega saavad esimesed elanikud uutesse korteritesse sisse kolida alles 2026. aastal.

Kohtla-Järve linnapea Virve Linderi sõnul aitab kaasaegne elukeskkond pidurdada noorte väljavoolu piirkonnast.

   Täna on üheks suurimaks takistuseks nii siit pärit noorte naasmisel kodupaika kui uute püsielanike meelitamisel Ida-Virumaale selliste elutingimuste puudumine, sest inimesed peaksid siia kolides enamasti leppima harjumuspärasest kehvema elu- ja linnakeskkonnaga. Samas oleme kahjuks olukorras, kus pangad ning eraettevõtjad ei usu piisava maksujõulise elanikkonna olemasolusse meie piirkonnas ning isegi parimate kavatsuste puhul on siinsete madalate kinnisvarahindade tõttu arendustele rahastust raske leida. Kui meil õnnestub tõestada vastupidist, siis annab see turule signaali, et sellise elamispinna järele on nõudlus olemas, – arvab Virve Linder.

Tseremoonia mälestuseks kinkis Kohtla-Järve linnapea koostööpartneritele plakati tähega “A” ja kirjaga “Algus on töö kõige olulisem osa”, millele kirjutasid alla Virve Linder, Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja IVIA juht Teet Kuusmik, lubadusena viia koos alustatu edukalt lõpuni.

Aleksandr Šteinert

Autori foto