Kohtla-Järve linnavõim otsustas uusaasta traditsiooni mitte hüljata. 31. detsembri öösel vastu 1. jaanuari kell 0.30 toimub Järve linnaosas ilutulestik ning Ahtme väljaku kohal värvib ilutulestik taeva täpselt kell 1 öösel.

“Milleks lasta taeva mitu tuhat eurot, eriti praegu kui riigis on kriis?” – just sellise küsimuse palus esitada abilinnapeale juba sügisel nädalalehe lugeja Tamara. Linnas on võim vahetunud, kuid teema pole oma aktuaalsust kaotanud.

Nagu ütles nädalalehele Panorama Kohtla-Järve Linnavalitsuse arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Aleksandr Keivabu, on aastavahetuse ilutulestiku kogumaksumus kahes linnajaos koos maksudega 8640 eurot. Eelmisel aastal eraldati selleks otstarbeks samasugune summa. Tema sõnul arutati linnapea kantseleis suuremahulisele ilutulestikule ka alternatiivseid lahendusi.

– Kohtla-Järve linn kaalus erinevaid variante, näiteks valgus- või lasershow, kuid pärast teiste omavalitsustega rääkimist selgus, et alternatiiv oleks linnale väga kallis. Võtsime arvesse ka seda, et ka nende omavalitsuste vastukajad olid vastuolulised.

Arvan, et uusaasta ilutulestik on elanike jaoks väga oluline. Vastuvõtule tulnud inimesed palusid meil linna ilutulestikust mitte keelduda. See loob maagilise peo atmosfääri ja tõstab tuju. On ilmne, et paljud ootavad seda hetke. Covidi aeg ei olnud mäletatavasti kerge, kuid ka siis ei loobunud Kohtla-Järve ilutulestiku korraldamisest, – lõpetas abilinnapea Aleksandr Keivabu.

Mida vähem päevi jääb aasta peamise õhtuni, seda sagedamini saab kõneaineks linna ilutulestik. Kui üks osa elanikkonnast näeb väljakujunenud traditsioonis, eriti kriisiajal, eranditult raha raiskamist, siis teisele grupile linnaelanikele valmistavad rohkem muret müra käes kannatavad kodu- ja metsloomad. Ja kuigi tõenäoliselt ei suuda pürotehnika loodusele tekitatud kahju suuruse poolest mootorsõidukite või tööstusettevõtetega võistelda, tulevad keskkonnakaitsjad sageli välja üleskutsega ilutulestikud keelata. Erinevates meediaväljaannetes võib üha enam lugeda psühholoogide seisukohti, kelle sõnul võib ilutulestik tekitada lahingutsoonist tulijatele lisapingeid. Vaatamata aktivistide üleskutsetele ja erinevate organisatsioonide soovitustele hakkavad novembris tekkima jaemüügipunktid, kus pakutakse suures valikus erinevat pürotehnikat.

Ilutulestikul on lisaks suurele hulgale vastastele ka omad fännid, kes on valmis nautima mitte ainult linna pidutulesid, vaid ka ise ostetud pürotehnika abil taevast erinevatesse värvidesse värvima.

Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused üha enam tühistanud linna peamisi ilutulestikke, valides valgus- ja laserekraani. On ka neid, kes kaaluvad lärmakale ilutulestikule alternatiivina videoinstallatsioone hoone fassaadile või etendust, kus kasutatakse spetsiaalseid droone.

Eelmisel aastal otsustasid Narva võimud loobuda tavapärasest linna ilutulestiku traditsioonist. Petrovskaja väljakule tulnud kodanikke ja linnakülalisi kostitati valgus- ja lasershowga. Portaalides tema.ee ja gorod.ee avaldatud info kohaselt oli 20-minutilise show maksumuseks 23 tuhat eurot. Juba 1. jaanuaril võis sotsiaalvõrgustikes näha tohutul hulgal kommentaare ja ka täna saab igaüks oma järelduse teha.

Ilja Telnov