Rahvusvaheline laste vabamaadluse turniir “Kuldkaruke” tähistas oma esimest aastapäeva. Kohtla-Järve tervitas viiendat korda noori maadlejaid. 14. jaanuaril võistlesid Spordihallis kahel matil tugevama tiitli nimel Leedu, Läti ja Eesti spordiklubide esindajad.

Turniiri avatseremoonial võtsid sõna Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Šalkauskas ja linna Spordikeskuse direktor Kaarel Kotkas, kes soovisid osalejatele õnne, võite ja ilusat võistlust. Kuldkaru klubi peatreener Aleksei Hapov ja klubi president Sergei Merkulov tunnustasid mullu vabariigi meistrivõistlustel parimaid tulemusi näidanud maadlejaid, keda autasustati meeldejäävate auhindadega.

Juubeliturniiril osales sadakond sportlast. Eestit esindasid Võru Spordikooli maadlejad, võistkonnad klubidest Järvamaa Matimehed, Tulevik, Lapiti, Mustut, Kontakt ja Kohtla-Järve Kuldkaru, kes on võistluse korraldaja.

A grupis võistlesid 2012. aastal sündinud ja nooremad osalejad. Kuldkaru maadlejad võitsid 11 kuldmedalit, 8 hõbedat ja 1 pronksi. Esikohad said Nelson Linnard, Maksim Vlasjuk, Artjom Silenko, Eldar Maško, Maksim Buldakov, Lev Batura, Maksim Zõrnov, Daniil Alund, Gert Raudsepp, Darja Nifontova ja Anastasia Rjabtseva. Teise koha saavutasid Nestor Linnard, Aleksei Tomberg, Artjom Nifontov, Elmir Mosko, Maksim Lapin, Nikita Gladki, Armin Aun ja Ruslan Bufatin. Pronksmedali võitis Damir Vassiljev.

Grupis B (2008-2011 sündinud sportlased) võitsid kuldmedalid Ratmir Beljajev ja Kirill Buldakov. Teise koha saavutasid Andrei Lapin ja Arseni Romu. Pronksmedalistid olid Jegor Bandarenko ja Marat Šatalov.

Aleksei Hapov on rõõmus, et suudame ka rasketel aegadel säilitada lasteturniiri korraldamise traditsiooni, mille geograafia tasapisi laieneb.

– Võistlust “Kuldkaruke” alustasime oma noorimate maadlejate võistlusena. Esimestel aastatel toimus see paralleelselt samal päeval suurematele lastele mõeldud turniiriga “Nublust Nabiks”. Kuid aja jooksul meie “Karuke” kasvas ja muutus iseseisvaks spordiürituseks. Kui alguses võtsid sellest osa ainult Eesti maadlejad, siis täna võtsid sellest osa meie sõbrad Lätist ja Leedust, – ütleb Aleksei Hapov. – Sel aastal oli meie klubi võistlusel esindatud 35 inimesega. Plaanisime registreerida rohkem osalejaid, kuid nähes Leedu ja Läti klubide avalduste arvu, otsustasime, et päris rohelisi sportlasi mattidele ei saada.

– Kas olete võistluse korraldajana ja treenerina klubi tulemustega rahul?

– Kindlasti! Paljud meie poisid ja tüdrukud võitsid auhinnalisi kohti. Vanematele poistele oli võistlus hea soojendus enne vabariigi meistrivõistlusi. Lisaks on kodused võistlused lapsevanematele heaks võimaluseks oma lapsi esinemas näha, sest mitte kõik ei saa maadlejatele võõrsil toimuvatel võistlustel kaasa elamas käia. Võistluse “Kuldkaruke” läbiviimisel ei sea me eesmärgiks koguda kokku maksimaalset osalejate arvu ega teha show’d. Laste võistlused annavad algajatele maadlejatele hindamatu kogemuse, siin võistlevad nad oma eakaaslastega võrdsetel tingimustel. Noores eas on sportlased otsustavamad ega karda riske võtta. Seetõttu soovime oma noortele õpilastele, aga ka teistele maadluses esimesi samme tegevatele osalejatele kinkida matile astumisest imelisi emotsioone, nakatada neid põnevusega, lasta tunda rõõmu esimestest võitudest ning kaotuse korral panna õlg alla ja aidata neil oma vigade kallal töötada, – ütles Aleksei Hapov.

Treeneriga nõustub ka turniiri jälginud Kuldkaru klubi president Sergei Merkulov. Kuigi tal on hea meel võistluse “Kuldkaruke” geograafia laienemise üle, ei varja ta kahetsust, et täna ei saa klubi oma suuremaid võistlusi korraldada. Merkulovi sõnul ei ole klubi rahaline seis esmane põhjus, et näiteks rahvusvahelist turniiri “Kuldkaru Open” pole juba mitu aastat peetud.

Viimati peeti “Kuldkaru Open” Ahtme kergejõustikuhalli areenil 2019. aasta detsembris, siis osalesid maadlejad Eestist, Lätist, Poolast, Rootsist, Inglismaalt, Kreekast, Maltalt, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja Iisraelist. 2020. aastal tuli pandeemia ja pärast seda sõjalised konfliktid, mis iga aastaga ainult sagenevad. Kõik see mitte ainult ei jaganud ühiskonda leeridesse, vaid nõrgendas ka paljude riikide finantsolukorda.

– Sportlased on kolme aastakümne jooksul end karastunud ja õppinud ellu jääma tingimustes, kus teatud vajaduste jaoks tuleb pidevalt raha otsida. Võistlusi aitavad korraldada ja läbi viia piisav hulk vabatahtlikke, klubi praegused ja endised õpilased, meie sõbrad ja koostööpartnerid. Kui rääkida meie traditsioonilistest turniiridest, näiteks “Kuldkaru Open”, siis arvestades üldist poliitilist olukorda, mil sport muutub sageli poliitilise võitluse tööriistaks, ei näe me rahvusvaheliste võistluste korraldamisel mõtet. Mõned sportlased lihtsalt ei saa turniiril osaleda ning ressursside kulutamine millegi väiksemas mahus korraldamisele pole otstarbekas ning selleks puudub ka huvi.

– Kas “Kuldkaru Openil” on võimalus taaselustuda?

– Tahaks uskuda, et varem või hiljem olukord maailmas stabiliseerub, siis on mõttekas rääkida Kuldkaru ühe eredama traditsiooni taaselustamisest. Mis puudutab lasteturniire, siis need arenevad, kuigi raskusi on. Kui varem olime valmis osalejatele vastu tulema, neid majutama, toitlustama ja sisetransfeere korraldama, siis täna oleme sunnitud sõpradele ütlema, et meie abi on minimaalne. Vaatamata sellele asjaolule on spordiüritus jätkuvalt populaarne, sest kõik saavad suurepäraselt aru, et lihtsam on ära jätta, kui püüda seda vaatamata raskustele edasi arendada, – ütles Sergei Merkulov.

V rahvusvahelist vabamaadlusturniiri “Kuldkaruke” toetasid Kultuurikapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus ja firma Altairbalt.

Ilja Telnov

Foto Vladimir Vassiljev