Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) sünnitusosakonda tuleb piirkonna esimene kodust keskkonda meenutavate tingimustega sünnitustuba. See võimalus tekkis tänu Selveri jaeketi ja kontserni Viru Keemia Grupp (VKG) sponsorlusele. IVKH spetsialistid rääkisid Panoramale sellest lähemalt.

Imesid juhtub mitte ainult pühade ajal, vaid aastaringselt, arvab Ida-Viru Keskhaigla sünnitusabi vanemarst dr Roksolana Goshka. Mullu sündis haiglas 350 beebit, 15 võrra rohkem kui aasta varem. Spetsialist peab seda erandiks ega seosta sellist statistikat piirkonna sündimuse kasvuga. Kohtla-Järvel hakkasid sagedamini sünnitamas käima naaberlinnade ja -maakondade elanikud.

– Eelmine aasta rõõmustas meid. Erinevalt enamikust Eesti haiglatest, kus sündide statistika oli negatiivne, registreeris IVKH 13 sünnitust rohkem kui 2022. aastal. Meil on sünnitajad peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaalt. Eelmisel aastal tuli naisi rohkem Sillamäelt ja Narvast. Lüganuse vald asub samal kaugusel nii Kohtla-Järvest kui Rakverest, 2023. aastal tuldi rohkem meie haiglasse sünnitama, –  rääkis Roksolana Goshka. Ta lisas, et tulevased emad on hakkanud haigla spetsialiste rohkem usaldama ning põhjendab seda IVKH pakutavate teenuste ja konsultatsioonide kättesaadavusega. – Kohtumised oma arsti ja ämmaemandaga on sagedasemad viimasel kuul enne sünnitust ning kindlustunde andmiseks püüame naistele sünnitusosakonda näidata ja haiglas väikese ringkäigu teha.

Roksolana Goshka põhjendab Ida-Viru Keskhaigla sünnitusosakonna populaarsust naabrite seas ka arvukate teenustega, mida haigla naistele pakub mitte ainult raviasutuses. Haiglal on oma günekoloogiaosakonnad Sillamäel, Kiviõlis, Kohtla-Järvel ning naistearstide ja ämmaemandate vastuvõtud ka Narvas.

– Viimasel ajal näeme, et meie poole pöördutakse rohkem günekoloogilise ja sünnitusabi saamiseks. Lisaks sellele, et haiglas on kaasaegne hästivarustatud sünnitusosakond, on seal suur ämmaemandate personal, kellel on iseseisvad vastuvõtud. Meil on perekool, emakakaelavähi profülaktika vastuvõtud, rasedust toetavad vastuvõtud, ämmaemand saab ka peale sünnitust koju tulla, olemas on imetamiskonsultandid. On noortekabinet, kust saavad alla 27-aastased noored (ka ravikindlustuseta) tasuta abi. Selles kabinetis on lisaks teistele spetsialistidele kaks kogenud ämmaemandat, kes lisaks vastuvõttudele haiglas viivad läbi loenguid ja konsultatsioone õppeasutustes, – rääkis Roksolana Goshka.

Ida-Viru Keskhaigla vanemgünekoloog rõhutas, et osakondades, kus viibivad lapsed, nende vanemad ja lapseootel emad, on väga oluline turvaline, mugav ja rahulik sisekeskkond, mis vähendab ärevuse taste ja loob olukorrast positiivsema ettekujutuse. Selleks luuakse sünnitusosakonda kodukeskkonda meenutavate tingimustega sünnitustuba.

– Selline sünnitustuba on Tallinnas, tahame oma sünnitusosakonda sarnase teha. See on ruum, kus on kodune sisustus ja vajalik meditsiinivarustus. Selles palatis saab naine sünnitada ja seal saab olla ka tema saatja. Paneme paljudele palju harjumuspärasema voodi, riidekapi, kummuti ja palju muud paljudele tuttavamat, – rääkis proua Goshka.

Vahendid piirkonna esimese kodusisustusega sünnitusosakonna loomiseks annavad sihtasutuse püsisponsorid – kontsern Viru Keemia Grupp ja Selveri jaekett. Nagu ütles haigla turundus- ja kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu, lähevad heategevuslikud panused traditsiooni kohaselt ühel aastal lastekirurgia osakonna, teisel aastal sünnitusosakonna vajaduste toetuseks.

– Regulaarselt, kord aastas, eraldab VKG haiglale 10 000 eurot. Selver teeb iga-aastast heategevuslikku kogumiskampaaniat ja summa muutub pidevalt, eelmisel aastal oli see umbes 3000 eurot. Tavaliselt kulutame selle raha varustusele, kuid sel aastal muutsime pärast plaanide läbirääkimist sponsoritega kontseptsiooni ja nendest vahenditest ostetakse sünnitusosakonna sisustust. IVKH jaoks on oluline luua ainulaadne keskkond patsiendi haiglas viibimiseks, et nii lapsed kui täiskasvanud saaksid siin end rahulikult tunda, lõõgastuda ja isegi puhata.

Aleksandr Šteinert

Autori foto