9. märtsil esines Jõhvis nukuteatri Lepatriinu laval Jõhvi harrastusteater Teatri Koda etendusega “Az ja Fert”.

Etendus oli edukas: tormilised aplausid ja isegi lilled näitlejatele. Publik reageeris laval toimuvale elavalt. Üllataval kombel oli publiku hulgas palju noori, kes ka näitlejate etteasteid entusiastlikult vastu võtsid.

Laval lahti rulluv tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas. Klassika. Lavastuses osaleb 6 näitlejat. Peaosa mängib Viktor Gaitšuk – perekonnapea Mordašov, kes annab oma tütart mehele, Vassili Alferov – August Fish, Ivan Baumbach – Anton Fadejev, Silvia Pošaškova – Marfa Semjonovna, Maia Andrejeva – Ljubaša, Anna-Liisa Mesilane – Akulina.

– Etenduse “Az ja Fert” autor on Pavel Stepanovitš Fjodorov, – räägib Teatri Koda lavastaja Marina Alferova (kutseline lavastaja, lõpetanud Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi lavastaja- ja näitlejameisterlikkuse teaduskonna Toim.), – Ta on tuntud oma prantsuse keele tõlgetega. Tegelikult on “Az ja Fert” (näidend aastast 1850) vene keelde tõlgitud prantsuse vodevill. Nüüd on muidugi Pavel Stepanovitš Fjodorovi nimi unustatud, kuid 19. sajandil oli ta väga populaarne. Kui me seda näidendit lugesime, vaimustas see meid – süžee on geniaalne: seda on nii keerutatud – sündmus sündmuse järel, aga millised – parem on tulla etendusele ja kõike oma silmaga näha. Näitlejad peavad laulma ja tantsima. Väga huvitav materjal.

“Az ja Fert” on teine lavastus. Esimene, ka klassika, põhines Anton Tšehhovi teosel “Minu aastapäev” (humoresk). Kõik algas sellest.

Teatri Koda sünnipäev on 1. oktoober 2020. “Ivan Baumbach kogus meid kõiki kokku, – meenutab Marina Alferova. – Ta on meie teatri looja ja selle kõige mootor, impulss. Teatri hing. Ja praegune Teatri Koda juht. Samas on ta ka näitleja ja mängib näidendites. Väga huvitav, hämmastav inimene. Ta oskab kõiki organiseerida ja samas motiveerida. Ja mitte niisama, vaid ka tulemuse pärast. Ivan Baumbachil on see liikumapanev jõud. Liider”.

Kokku on täna isetegevustrupis 11 inimest. Näitlejad ei tulnud korraga – mitte esimesest päevast, vaid järk-järgult. “Tulin oma esimesse proovi, kui oli olnud juba 5 etendust, osalesin kuuendas etenduses “Minu aastapäev”, – räägib ettevõtja, luuletaja ja nüüd ka näitleja Viktor Gaitšuk. – Sain selle teatri olemasolust teada juhuslikult, oma firma raamatupidajalt – Olga Gudkova oli sel ajal siin juba näitleja. Tegelikult olin varem, alates 6. klassist, seotud kooliteatriga. Ja tõmme teatri järele, soov mängida – etendustes osaleda püsis kõik need aastad. Ja nüüd – täna olen 61-aastane – on tähtede seis lõpuks soosiv. Teater pole minu jaoks lihtsalt väljund, see on huvitav, sukeldun teise maailma ja isegi teise ajastusse”.

Teatris keegi (siia tullakse proovidesse pärast tööd või õppetööd) raha ei saa ja laval mängitakse tasuta, aga publiku sissepääsupilet on tasuline. Algul – 5 eurot, nüüd – 8 eurot, kuigi praegune etendus oli esimest korda annetuste põhine: kes tahab või peab vajalikuks, maksab palju soovib ja ka teine etendus on heategevuslik: kogu piletiraha kanti haige lapse toetamiseks. “Raha on väga vajalik, – selgitab Marina Alferova, – kõik maksab. Ka mängitava ajastu dekoratsioonid, aga selleks pole raha, nii et kohandame neid. Lavakostüümid, mõned toome kodust, kuigi teater Tuuleveski aitab siin. Lisaks, arvestades välietendusi, transpordikulud ja ka plakatid, etenduste programmid… Näeme, teatri järele on suur nõudlus, seda vajab publik, kes on nõus selle eest maksma. Ja see on imeline, et Ida-Virumaal käiakse teatris. Ma isegi ei oodanud, et nii palju pealtvaatajaid meie juurde tuleb. See on nii meeldiv ja motiveeriv, sest teater toob kultuuri ja ilu. Ja klassika tundmine. Teater peaks kutsuma kõrgematesse maailmadesse, et inimesed tõuseksid igapäevastest askeldustest kõrgemale, et nad mõistaksid mõnda kõrgemat moraaliseadust. Teater on ka haridus. Teater on kõik. Usun, et seni, kuni elab teater, kuni elab kultuur, elab rahvas, elab riik. Sest riik, mis pöörab tähelepanu kultuurile, riik, kus inimesed püüdlevad ilu poole, elab ja õitseb. Ma olen kindel”.

“Teatri Koda” publik on erinevas vanuses. “Oleme rõõmsad ja tänulikud kõigile oma vaatajatele, aga eriti noortele, – rõhutab Marina Alferova. – Meil on väga hea meel, kui meie esinemistele tuleb palju noori. Esineme mitte ainult Jõhvis, vaid ka Kohtla-Järve kolmes linnaosas – Järve, Sompa, Oru ja Kiviõlis ning poolteist aastat tagasi etendusega “Minu aastapäev” Sillamäel, kus toimus harrastusteatrite festival. Meid võeti seal väga soojalt vastu, esinesime klassikaga. Vaatajaid saalis (palju noori, 80 protsenti) rõõmustas Tšehhovi “Minu aastapäev”. Me isegi ei oodanud seda. See oli rõõm. Saime publikupreemia. Ja mitte ainult – ka diplomi. Võitsime järgmistes kategooriates: “Parim naisroll”, “Parim meesroll”. Klassika on väga viljakas materjal nii näitlejale, lavastajale kui ka vaatajale. Klassikalistes teostes on väga selge efektne suund, väga selged ülesanded: näitlejatel on parem sellest materjalist õppida ja tööle hakata. Klassika on ka valgustus, nii selle ajastu kui ka elu äratundmine. Ja ometi on sellel väga tugev moraal.

Teatri Koda on registreeritud Jõhvis, kuid on täna lageda taeva all. “Nüüd oleme ajutiselt varjul Tuuleveski teatris, – kirjeldab Marina Alferova hetke olukorda. – Annab meile võimaluse oma ruumides proove läbi viia. Ja enne seda, kuni eelmise aasta 31. detsembrini olime Kukruse Polaarmõisas, aga 1. jaanuaril see suleti ja lahkusime sealt. Seega oleme nüüd kodutud. Ja seal oli väga tore, ka klassikat mängida – väga kena interjöör, vastav mööbel… Tore oli seal mängida – nauding. Ainus negatiivne oli see, et kohti oli 35-le inimesele. Nii et nüüd oleme väga tänulikud meie igakülgsele sponsorile Tuuleveskile. Kuigi neil endil on raske, toetatakse ja aidatakse meid igati.”

Vaatamata kodutuks jäämisele on Teatri Kodal palju plaane. “Eelkõige, – täpsustab Marina Alferova, – järgmist näidendit “Az ja Fert” mängime 7. aprillil Kiviõli Rahvamajas. Seal esinesime juba oma esimese lavastusega “Minu aastapäev”. Meid võeti seal väga hästi vastu. Plaanis on esineda ka aprillis-mais Kundas, Aseris, Maardus. Ja Kohtla-Järvel, kus 4. mail esineme Kohtla-Järve Kultuurikeskuses suurel laval. Ja mai lõpus on Sillamäel festival – sellel tahame etendusega “Az ja Fert” osaleda, samuti septembris toimuval festivalil Tallinnas. Kuid kahjuks on tänase päeva peamine asi leida oma kodu – seni on kõik otsingud ebaõnnestunud. Teater peab edasi arenema. Näidendite rollid nõuavad erinevaid näitlejaid, sealhulgas vanuseliselt. Meil käivad ka 10. ja 12. klassis õpilased. Need on Maia Andrejeva ja Anna-Liisa Mesilane. Mõlemad mängivad etenduses “Az ja Fert”. Nüüd otsime materjali oma kolmandaks lavastuseks – võib-olla ka klassikaks “.

Antonina Vaskina

Foto eraarhiivist