Esimene kevadkuu lõppes igas mõttes valjuhäälse üritusega. Laupäeval, 30. märtsil, toimus Jõhvis iga-aastane tantsufestival “J-Fest”, mis tõi Kontserdimajja kokku üle 1200 osaleja üle maailma.

Mittetulundusühingu J Production korraldatav rahvusvaheline noorte tänavakultuurifestival “J-Fest” tähistas tänavu oma esimest juubelit ja püstitas rekordi: Jõhvi Kontserdimaja lavale astus üle 1200 esineja, mis oli tantsimisele pühendatud võistluse viie aasta parim tulemus.

Sellest, et Kontserdimajas midagi suurt toimus, andis tunnistust kaks autode ja bussidega hõivatud parklat nii kultuuriasutuse juures kui ka lähedal asuva jalgpallistaadioni ääres. Festivalile suunduvad pealtvaatajad tutvusid kontserdimajale lähenedes kollektiivide tööga juba Muusikaväljakul. Väljakust Kontserdimaja ees sai vabaõhu prooviala. Ilmaga sel päeval vedas ja kevadpäikese kiirtes paistsid rütmilised tantsud väga efektsed ja nii mõnigi üritusele tulnu hakkas tantsima. Mitte vähem meeleolukas oli ka hoones endas, mille kolmel korrusel olid festivalil osalejad. Nii tekkisid fuajeesse spontaansed grimmiruumid, kus artistid tegid meiki, tantsupõrandad soojenduseks ning alad lõõgastumiseks ja pildistamiseks.

Erinevatele vanusegruppidele mõeldud festival algas kell 11 hommikul, esimestena astusid lavale kõige pisemad osalejad. Iga ploki lõpus toimus võitjate autasustamine. Ida-Virumaad esindasid Jõhvi meeskond “Dance Box Studio”, Kohtla-Järve kollektiiv “Zagadka” ja Narva võistkond “Varjud”.

Narvakad saavutasid juunioride vanusekategoorias “Contemporary dance” stiilis tantsuga esikoha. “All styles” stiilis esinenud sooloosalejate seas tuli “Varjud” kolmandaks. Võistkond “Zagadka” saavutas kategoorias “Mini Kids” esimese ja teise koha. Samuti saavutasid Kohtla-Järve tantsijad duettide seas kolmanda koha. Natalja Šabartšina juhitud kollektiivi “Dance Box Studio” õpilased võitsid esikohad kategooriates “Production – all styles”, “High heels – all styles”, “Beginnesr” ja “Free dance”. Kategoorias “Free dance” esinenud rühm saavutas samuti teise koha. Kategoorias “Children – street show” esinenud osalejate seas tuli teiseks ka “Dance Box Studio” meeskond.

Sel aastal jätsid korraldajad ära teise lava kammersaalis, kus eelmisel korral peeti päeva jooksul tantsulahingud (tantsuduellid). Natalja Šabartšina selgitas meeskonna otsust teise lava tehnilise varustuse kõrge hinnaga ja “Freestyle” suuna populaarsuse kerge langusega, mis ei võimaldanud teist lava kasutada. Natalja nimetas teise saali lavast loobumise peamiseks põhjuseks ruumipuudust osalejate riiete vahetamiseks, mistõttu kasutati sel aastal kammersaali hiiglasliku riietusruumina, mis aga ei tähenda, et korraldajad tantsulahingutest täielikult loobusid. Seekord said need osaks põhiprogrammist ja toimusid suurel laval. Võitlustest võtsid osa “All Styles” järgijad.

Vabanenud rahalisi vahendeid kasutasid korraldajad soliidsema kohtunike koosseisu moodustamiseks. Natalja sõnul on festivali üks tugevamaid külgi see, et sellel on alati tugev kohtunike meeskond, mis koosneb erinevate Euroopa riikide esindajatest ja kaugemaltki.

– Olen, nagu ka minu stuudio, päris palju esinenud Baltikumi võistlustel ja festivalidel, kus sageli moodustatakse kohtunike meeskonnad küll professionaalsetest, kuid kohalikest tantsijatest. Pärast seda, kui meie festival kolis Kontserdimajja, seadsime endale eesmärgiks kohtunikkonna arendamise. Eelmisel aastal õnnestus kutsuda eksperte Euroopast ning tänavu tugevdasime hindamiskomisjoni veelgi: festivalil osalesid külalised Leedust, Poolast, Ukrainast, Rootsist, Hispaaniast ja Suurbritanniast.

– Meil on oma riigis piisavalt palju nii piirkondlikke kui vabariiklikke festivale, mille ajalugu sai alguse 15-20 aastat tagasi, kuid nende korraldajad ei saa isegi oma toimumiskohtades üritusi korraldades sellise osavõtjate arvuga kiidelda. Üürite ala, mis on üks maakonna kõige kallimaid. Kuidas sa see teil õnnestub? Leidsite helde sponsori?

– Alustasime festivali läbiviimist Jõhvi Gümnaasiumis ning pärast esimese ürituse edu nägemist ja ka nõudlust teise ürituse järele tekkis meil idee projekti edendada. Mõte korraldada üritus Kontserdimaja laval oli oma mastaapsuse tõttu esialgu veidi hirmutav, kuid meeskond kasvas ja saime peamisest aru – unistus on teostatav. Lihtsam oli teha esimesi samme eesmärgi poole mõistes, et palju tuleb meil endal saavutada. Polnud illusioone, et keegi tuleb ja imekombel kõik meie eest ära teeb, seega alustasime kohe projektitegevusega.

– Kui see pole saladus, siis millistest summadest me räägime?

– Kui alles alustasime festivali korraldamisega Kontserdimajas, oli ürituse eelarve ligi 20 tuhat eurot, juubeliks on see summa juba üle 30 tuhande.

– Sellepärast oli sissepääsupilet 20 eurot?

– Uskuge mind, täna ei tundu selline hind enam nii kõrge. Kui me räägime festivalidest, mille mastaap on meie omaga võrreldav, siis päevapilet võib seal maksta palju rohkem. Just hiljuti olime ühel võistlusel, kus pilet maksis 35 eurot ja mitte väga ammu käisin ise Lätis sarnasel üritusel ja maksin 60 eurot sissepääsupileti eest ja mul polnud isegi istekohta.

– Isegi sellise piletihinnaga on võimatu kõiki kulusid katta…

– Muidugi mitte! Nagu juba ütlesin, leiame festivali korraldamiseks ja läbiviimiseks raha tänu projektitegevusele. Jõhvi Vallavalitsus andis ja annab jätkuvalt märkimisväärset rahalist toetust. Enamik sponsoreid toetab meid oma toodetega, olgu need siis kaubad või teenused.

– Miks te siis nii kallist festivali korraldate, kui mitte kasumi pärast?

– Noortele suunatud üritustel on võimatu raha teenida. Ainus erand võiks ilmselt olla mõne staari kontsert, kus poolteist kuni kaks tundi üritusest on saal täiesti täis. Kuid kogu päeva toimuvad festivalid ja võistlused on kallimad. Ainuüksi topside ostmisele kulub mitu tuhat eurot. Seetõttu on siin igaüks valiku ees: kas teha oma festival või lihtsalt osaleda teistel. Oleme oma valiku teinud. Meie mittetulundusühing J Production on moodustatud just tantsijatest, kes on ise osalenud paljudel konkurssidel ja festivalidel ning teavad, et millegi sarnase korraldamisel tuleb sellega arvestada. Festivali korraldame iseendale, meiesugustele inimestele – neile, kelle jaoks laval esinemine pole lihtsalt pidustusest osavõtt. Lavale minek on väike killuke elust – hindamatu ajaperiood, mille jooksul igaüks meist räägib vaatajale oma loo. “J-Fest” ei ole ainult altruismist ja entusiasmist elav projekt, see on nagu väike maailm, kus igaüks meist saab olla see, kes me oleme, saab anda vabad käed loovusele ja kujutlusvõimele. See vabaduse tunne, kui saame teha festivali selliseks, nagu me seda näeme, paneb meid igal aastal uuesti projekte kirjutama, – vastab Natalja Šabartšina.

Sellest, et korraldajad on õigel teel, annab tunnistust iga-aastane osalejate arvu kasv: kui mullu astus festivali lavale tuhatkond tantsijat, siis tänavu üle 1200.

Korraldajad ei varja, et Jõhvi Kontserdimaja ruumidesse on neid niigi raske mahutada. Tantsijate ruumipuudust sai tunnistada ka publik, kes sai kollektiivide tööga tutvuda kohe Kontserdimajale lähenedes, mille ees tegid 3-4 rühma korraga proove.

– Kontserdimaja ruumipuudus pole suurim probleem, – kinnitab Natalja. – Sel aastal meil vedas ilmaga ja need kollektiivid, kes soovisid oma esinemist veel kord esitada, said seda teha tänaval või maja fuajees. Kuid see ei tähenda, et me ei kavatse olemasolevat probleemi lahendada. Kui osalejate arv jätkuvalt kasvab, muudame festivali kahepäevaseks. Samuti on pakilisem problem osalejate majutus. Külalisosalejad majutatakse erinevatesse linnadesse. Mitu rühma peatus Narvas, Narva-Jõesuus, Toilas, Kohtla-Järvel. Jõhvis on suurt külastajate hulka raske vastu võtta, eriti kui piirkonnas toimub samal ajal mõni muu suursündmus. Näiteks Lätist tuli meile meeskond, mis koosnes veidi üle saja inimese.

– Kas festivali toimumispaiga osas on Ida-Virumaal Kontserdimajale alternatiivi?

– “J-Fest” kasvab väga kiiresti. Nüüd võib julgelt väita, et see on jõudnud Baltikumi tippfestivalide tasemele ja iga koht seda võõrustada ei saa. Kontserdimajale Ida-Virumaal alternatiivi pole ja kui “J-Festi” Jõhvis lähiaastatel mingil põhjusel pidada ei saa, oleme sunnitud kolima Tallinna, kus kolmest üritusest kaks juba festivali raames toimuvad – meistriklass ja vogue ball. Oleme kohustatud läbi mõtlema varustsenaariumid. Järgmise projekti kallal tööd alustades usume ja loodame, et “J-Festi” festivali peamine ja oodatuim osa toimub Jõhvis – selles Eesti osas, kus ta sündis, – lõpetas Natalja Šabartšina.

J Productioni meeskonna raske töö mitme kuu jooksul ei jäänud märkamata: festivali kõrget korralduse ja läbiviimise taset märkisid nii paljud võistlejad kui ka žüriiliikmed. Tantsijate etteastete hindajate hulgas oli ka Poola tantsija ja koreograaf Kuba Valika. See oli tema esimene kord Eestit külastada. Nagu ta tunnistas, üllatas meie riik teda nii avatud, viisakate ja heldete inimestega kui ka ürituse kvaliteetse korraldusega.

– Festivali jooksul oli mul rõõm näha üle 160 etteaste. Paljud esinemisd puudutasid mind ja andsid mõtlemisainet. Paljud hetked sellest õhtust on mul siiani meeles. Konkursist kujunes Eesti ja Balti riikide tantsude ja kogukondade ühtsuse pidu. Mulle meeldis väga, et olenemata tulemusest said tantsijad tohutu publikult poolehoiu. See loob sündmuse arenguks vajaliku atmosfääri. Mul on hea meel, et kohtusin Mamacita (Natalja) ja tema meeskonnaga. Nad tegid uskumatut tööd ja ma hoian neile pöialt. Mul on hea meel, et sain jagada neid hetki suurepäraste tantsijate ja õpetajatega üle Euroopa. Ma Tulen siia kindlasti suure rõõmuga tagasi, – ütles Kuba.

Tamara Arruti (Hispaania): – Minu esimene külaskäik Eestisse oli kingitus! Mulle avaldas muljet inimeste lahkus ja toetus. Ilus linn, rahulik maastik – kõik oli väga rahulik. Mulle meeldis väga kohtunike meeskonnas olla ja nii palju andekaid inimesi imetleda! Oli näha, kui ainulaadsed ja tõetruud on noored koreograafid iseendale. Jätkake täiustamist!

Järgmisel päeval, 31. märtsil, toimusid Jõhvi Spordihallis meistriklassid, mille viisid kõigile soovijatele läbi festivali žüriisse kuulunud professionaalsed tantsijad. “J-Festi” kolmas etapp toimub Eesti pealinnas, kus toimub “Tingz Ball”, mis toob kokku moodsa kultuuri säravamad esindajad paljudest maailma riikidest, kes võistlevad festivali peaauhinna nimel. “Tingz Balli” raames toimuvad 10.-12. maini võistlused ja avatud meistriklassid.

Vaatamata sellele, et tänavamuusika ja tantsukultuur näevad välja üsna väljakutsuvad ja kohati isegi agressiivsed, ei püüta kellelegi midagi tõestada ega peale suruda, ei korraldata paraade tähelepanu puudumise või oma tähtsuse rõhutamissoovi tõttu. Pigem vastupidi, korraldatakse kohalikke festivale, kus uks on avatud kõigile, kes soovivad näha kaasaegse kunsti mitmetahulist maailma.

Ilja Telnov

Autori foto