Laupäeval, 20. aprillil, toimus Jõhvi Kontserdimaja kammersaalis Kultuuri- ja Huvikeskuse korraldatud XVII rahvusvahelise harrastusfilmide festivali “Laterna Magica” võitjate autasustamine.

Ja kuigi festival on täis rõõmu, on viimasel paaril aastal üha enam töödes ülekaalus tumedad varjundid.

Harrastusfilmide festivali võitjate auhinnatseremoonia toimus traditsiooniliselt kammersaalis, kus näidati tänavusi parimaid filme. Piduliku ürituse kaunistuseks oli väike kontsertprogramm, milles osalesid Kultuuri- ja Huvikeskuse noorteteater, vokalistid Ines Reisi, Lilian Sööt ja Afina Mahharamova. Enne filmide näitamist kutsusid korraldajad vaatajaid üles vaatamise ajal mõtisklema küsimuse üle: “Kas kino on kunst või meelelahutus?” Ja nagu selgus, oli, mille üle mõelda.

Videograafid on samuti kunstnikud, kuid nende käes on pintsli rollis videokaamera. Ja olenemata selle maksumusest, tehnilistest võimalustest, peegeldavad algajad või kogenumad videograafid oma töödes nagu kunstnikele kohane ühiskonna meeleolu, suhtumist ümbritsevasse. Nii nagu mõni aasta tagasi mõjutas filmide teemasid koroonaviiruse pandeemia, jätavad tänapäeval oma jälje sõjalised konfliktid maailmas ja pingeline õhkkond ühiskonnas tervikuna.

Juba mitu aastat festivali žüriisse kuulunud Tallinna linnameedia ajakirjaniku, telesaate “Tallinna uudised” reporter Sergei Ovtšenkovi sõnul ei jää maailmas toimuvad sündmused filmisõprade südametes vastukajata ning oma töödes tõstatakse üha enam tõsiseid teemasid.

– Tõepoolest, omal ajal oli võimalik jälgida teatud trendi, kui festivalile saadetud teosed peegeldasid ühel või teisel määral sündmusi, mis sel ajal maailmas toimusid. See ei pruukinud olla nende täpne tõlgendus, kuid edasi antud meeleolu oli siiski tunda. Tänavune aasta polnud erand, sest oli töid, mis olid omamoodi kaja sündmustest, mis praegu Ukraina territooriumil toimuvad. Kuid märkasin järgmist: juba aastaid on saadetud filmides üha enam ilmnenud tendents, et inimene otsib ennast selles maailmas, püüab leida vastust küsimusele, mis on sõprus, truudus ja au. Ja kui palju me vastutame nende eest, keda armastame. Viimane teema oli Grand Prix’ saanud filmis väga tugevalt välja toodud. Ja mul on selle üle väga hea meel, sest filmitegijad otsivad viise, kuidas anda vaatajatele mõista, kui oluline on meie keerulises ja kohati julmas maailmas inimeseks jääda.

– Sergei, mis selle aasta festivalist meelde jäi?

– Nagu varemgi, meeldis mulle väga see, et järjest rohkem saadavad oma töid Eesti inimesed. Muidugi võetakse ka välismaised filmid rõõmuga vastu, kuid siiski on väga tore näha, et lühifilmide, ka amatöörfilmide tase meie riigis pidevalt tõuseb. See tähendab, et luuakse nii-öelda hea vundament tulevikuks, sest kes teab, ehk liigutakse amatööridest professionaalide hulka ja rõõmustatakse meid jätkuvalt oma töödega! Festival on eksisteerinud üle 15 aasta, mis tähendab, et ta peab oma missiooni täitma ka edaspidi, – ütles Sergei Ovtšenkov.

Lisaks Ovtšenkovile kuulusid selle aasta žürii koosseisu: produtsent, režissöör ja stsenarist Natalja Matšenene, telesaatejuht, teatri- ja filminäitleja Vadim Malõškin, festivali “KINOFF 2023” produtsent ja fotograaf Anastassia Volkova, kultuuriteadlane ja Postimehe meediamaja ajakirjanik Jan Levtšenko.

Kategoorias “Dokumentaalfilm” saavutas kolmanda koha Artjom Sõtnik Ukrainast (filmistuudio Kinocourse), kes esitas žüriile linateose “Juvenilia”. Film räägib teismelise elust, kes oma sünnipäeval oli sunnitud mitte valmistuma peoks, vaid pakkima oma asjad ja minema võõrale maale põgenedes sõjakoleduste eest. Teisel kohal olid festivali debütandid Sofia Ružina ja Alissa Revjakine (studio Kino, Milano, Itaalia). Tüdrukud esitlesid punkmuusika kultuurile pühendatud filmi “Conchetta 18”. Esikoha võitis dokumentaalvideograaf Kohtla-Järvelt Sergei Listov, kelle varased teosed on paljudele Kohtla-Järve elanikele hästi tuttavad. Sergei järjekordne looming oli dokumentaalfilm, mille pealkiri oli iseenesestmõistetav “Kaitskem metsiku looduse oaasi keset keskkonnakatastroofi!”.

“Mängufilmide” kategoorias saavutas kolmanda koha Läti Daugavpilsi linna elaniku Vladimir Gorevi (stuudio GOR Films) film “Paganini”. Film räägib kodutu mehe raskest saatusest, keda teised teavad hüüdnimega Paganini. Ja kuigi see töö pälvis kolmanda koha, märkisid korraldajad ja žürii selle filmi kõrget tehnilist taset. Žürii otsusega pälvisid teise koha narvalased Arseni Arhipenko ja Aleksei Lavrinovitš. Noored esitlesid festivalil oma lühifilmi “Kodu hing”, mis on filmitud mustvalgelt. Süžee keskmes on noormees, kelle auto seiskus teel. Abi otsides satub noormees põllul seisvale vanale majale, milles leidis pääste külma eest ja mitte ainult… Esikoha võitis Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilane Anton Zahharov, kes filmis kunstilise video “Something beautiful” / “Midagi ilusat”, mis räägib teismeliste elust keskkoolis, kus teel teadmistele kohtab julmust, loovust ja armastust.

Üks lühema kestusega oli reklaamile pühendatud plokk. Kolmanda koha sai tallinlanna Maria Belova töö. Lakooniline reklaamvideo pealkirjaga “Tundub, et Sul on disainerit vaja” töötati välja spetsiaalselt sotsiaalvõrgustike jaoks, mida tõendab selle nutitelefoni ekraanile sobiv eraldusvõime. Teise koha saavutas Tartus KuuTV stuudios töötava Anne Maria Vaheri reklaam. Video “Vanad head ajad” idee on lihtne: näidata, et ajal, mil telefonid, tahvelarvutid, arvutid ja muud nutiseadmed viivad inimese reaalsest elust eemale, vähendavad teistega suhtlemise aega, jättes sellega ilma olulistest muljetest millest kujuneb mälestus. Esikohale tõusis Vasily Zaretskiy reklaamklipp “Eskaro Eesti”, mis räägib ettevõttest Eskaro, mis toodab erinevat tüüpi värve, lakke, pahtleid, puidukaitsevahendeid, liime ja muid materjale.

Animafilmides on konkurents olnud pealinna Creativ Space Studio ja Narva stuudio Rovesnik vahel. Žürii otsusel pälvisid esikoha narvlased nende fantastilise inimkonna päästmise animafilmi “Ülesanne täidetakse” eest. Teise koha sai Creativ Space Studio töö multifilmi “Vanasõnad” eest, mis paistis kõigi teiste seast silma, kuna on tehtud arvutigraafikat kasutades. Kolmanda koha pälvis Tallinna Liikuri lasteaia õpetajate ja laste ühistöö “BSP” (Baltic Sea Project). Nende lühifilmi kangelasteks olid tulnukad, kes lendasid maa peale, et uurida seal elavaid rahvaid.

Amatöörfilmifestivali “Laterna Magica” üht nominatsiooni võib nimetada omamoodi ainulaadseks, kuna siia on kokku kogutud kõik žanrivälised teosed, mis tähendab, et vaataja ei oska ennustada, millises võtmes järgmine linateos tuleb. Selles nominatsioonis saavutasid kolmanda koha Tallinna laste filmistuudio Telekids õpilased, kes näitasid oma filmi “Astraal” abil ilmekalt, millised on hinge kehavälised rännakud. Teise koha saavutasid ka Telekidsi noored filmitegijad, kes esitlesid seekord raamatutreilerit raamatule “Jaht Rappija Jackile”. Esikoha pälvis Jõhvist pärit Anri Sokolovi linateos tõsise pealkirjaga “Vanemalus ja lapse areng”, mille võtetest võtsid osa autori sõbrad ja klassikaaslased.

Kategoorias “Väga lastekino” olid festivali filmid, mille autoriteks olid lapsed, kelle videosketšid ei suutnud võistelda vanemate ja kogenumate autorite töödega. Kolmanda koha saavutas selles kategoorias Tallinna Creativ Space studio Marta Rogatõhi joonistatud multifilm “Kadekops”. Teise koha saavutasid samuti tallinlased, kuid teise stuudio õpilased Meksvideost, kes esitasid õpetliku multifilmi “Jonnakas pliiats”. Esikoha saavutasid Tartu Waldorfgümnaasiumi animatsiooniringi õpilased, kes esitlesid plastiliinist kosmosesaagat “Ba-bah!”.

Kategoorias “Muusikaline video” saavutas kolmanda koha Vasili Zaretsky, kes esitas autentse video Eesti grupi Innerspell loole “Shade of Fate”. Teisele kohale tuli pealinna lastevideostuudio Telekids töö pealkirjaga “Mask look”. Esikoha pälvis Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse laste videostuudio “Esimene Kaader” ja noore muusiku, laulja Nikita Artsimovitšuse ühistöö. Vaatamata sellele, et video loomisel osalesid enamasti põhikooli õpilased, oli töö meeleolu väga pessimistlik. Nikita laulu “Harjumus” video filmimine toimus eelmisel suvel, et mõne stseeni kallal töötada, pidid filmihuvilised isegi vahtplastist psühhiaatriakliiniku palati ehitama.

XVII rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Laterna Magica” Grand Prix võitis tartlanna Anne Maria Vaheri (KuuTV) töö. Tema film “Ciconia, Ciconia, Valge toonekurg” on melodraama, mis jutustab lapsepõlve psühhotrauma tagajärjel tekkinud skisofreeniat põdenud noormehe elust.

Traditsiooni kohaselt autasustati kõiki võitjaid äratuntava festivaliembleemiga klaasist kujukeste, diplomite, lillede ja kinkekaartidega. Ja kuigi kinkekaartide suurus on väike, peab “Laterna Magica” festivali juht ja ideoloogiline inspireerija Anna Maskajeva suureks kordaminekuks, et nii keerulisel ajal, mil osa laste- ja noortefestivalide korraldajaid on sunnitud piirduma ainult diplomitega, õnnestus Kultuuri- ja Huvikeskuse meeskonnal leida vahendeid auhindadeks.

– Meie projektitegevused ja valla ametnike tähelepanu on väga abiks. Tänavu on Jõhvi Vallavalitsus festivali rahastamist kahekordistanud. See toetus oli õigeaegsem kui kunagi varem, – ütleb Anna Maskaejva.

– Mis aitab teil igal aastal ikka ja jälle “Laterna Magica” festivali ettevalmistamise ette võtta?

– Oleme jätkuvalt stardiplatvormiks paljudele filmisõpradele, kelle tööde tase aasta-aastalt kasvab. Tore, et leidub osalejaid, kes esimest korda žüriilt kõrgeid hindeid saamata ei anna alla, vaid otsustavad pärast vigadega tegelemist uue linateosega taas esineda. Selle tulemusena varem või hiljem nad võidavad. Siin on kõike: soovi, motivatsiooni, loomingulist vabadust… ehk just see teebki meie festivali nii väärtuslikuks ja huvitavaks ka osalejate endi jaoks. Kõik need emotsioonid, mida me festivali ajal kogeme, olgu selleks kvalifikatsioonilinastus või auhinnatseremoonia, motiveerivad meid sügisel ikka ja jälle tööle naasma, projekte kirjutama, rahastust otsima ja esimese saadetud konkursitöö ootuses elama. Kas saadetakse? Ja kui hakkavad saabuma kirjad senitundmatutelt filmisõpradelt, üks kiri teise järel, olen taas veendunud, et töö pole tehtud asjata, – lõpetas Anna Maskajeva.

Rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Laterna Magica” geograafia laieneb jätkuvalt. Sellel üritusel osalesid filmisõbrad Itaaliast, Prantsusmaalt, Ukrainast, Slovakkiast, Leedust, Lätist ja Eestist.

Ilja Telnov

Autori fotod ja kaadrid filmidest