Jõhvis ja Kohtla-Järvel toimusid rahvusvahelisele lastekaitsepäevale pühendatud pidustused. Tähelepanuväärne on see, et seekord ei pidanud elanikud valima, millist meelelahutusprogrammi kahest eelistada, sest mõlemas omavalitsuses toimusid pidustused erinevatel päevadel. 31. mail kees elu Kohtla-Järve Linnavalitsuse esisel väljakul ja 1. juunil oli lastekaitsepäeva melu epitsenter Jõhvi muusikaväljak.
Linnavalitsuse, Noortekeskuse, Koolinoorte Loomemaja, Ahtme klubi ja Kultuurikeskuse poolt korraldatud üritus Kohtla-Järvel algas piduliku rongkäiguga Virula väljakult ning sealt liiguti linnavalitsuse hoone juurde. Rongkäigul osalesid paljud linna organisatsioonid, koolid, lasteaiad ja Kohtla-Järve territooriumil tegutsevad ettevõtted.
Paraadi juhtisid motoklubi East Riders esindajad, mootorratturitele järgnesid linnapea Henri Kaselo ja noortevolikogu esimees Artur Tšužas. Piduliku rongkäiku kaunistas linna puhkpilliorkester, mis esines hiljem linnavalitsuse esisel väljakul. Siin tervitasid kõiki külalisi ürituse juhid Natalja Šabartšina ja Alissa Linter. Pärast pidupäeva ametlikku avamist ning linnapea ja noortevolikogu esimehe õnnitlusi astusid lavale kohalikud loomingulised kollektiivid, kes olid ette valmistanud värvikaid etteasteid.
Lisaks mitmekülgsele kontserdiprogrammile, mille peaesinejaks oli populaarne grupp Põhja-Tallinn, kostitati kõiki pidupäevale tulnud külalisi ka teiste meelelahutusega. Linnavalitsuse maja ees asuvas parklas olid erinevate asutuste telgid, kus sai osa võtta töötubadest, suhelda meditsiinitöötajatega ja tutvuda inimkeha ehitusega, saada infot, kuidas teha elukeskkond turvalisemaks või kuidas esmaabi anda. Lapsed ja täiskasvanud vaatasid suure huviga päästjate, vanglateenistuse ja sõjaväe varustust. Mõned rivistusid lahingrelvi vaatama, teised aga tundsid rohkem huvi eritehnika varustuse vastu. Tänavu võtsid linna üritusest esimest korda osa motoklubi East Riders liikmed, kelle telgi ümber tunglesid inimesed terve õhtu. Tänavakohvikus oli võimalik mitte ainult jõudu taastada ja keha kinnitada, vaid ka linnatänavatel rattaga sõites saada doos adrenaliini. Vähem ekstreemse tegevuse austajatele ja väiksematele lastele oli ette nähtud ponisõit ja seebimullide show.
Laste rõõmuks paigaldati mitu suurt batuuti, millel said noored linlased täiesti tasuta hullata. Linna lastele pühendatud ürituse ühe ideoloogilise innustaja, Kohtla-Järve linna kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist Nadežda Pahka sõnul on äärmiselt oluline, et linn leiaks kõikvõimalikele raskustele vaatamata võimaluse korraldada lastele sellist meelelahutust.
– Võib tunduda, et 5 eurot batuudil hüppamise eest on tühine summa, aga kui mõelda, et peres pole mitte üks, vaid mitu last, kellele batuudil viiest kuni kümnest minutist ei piisa, siis võib ette kujutada kui palju maksab perele üritusel osalemine. Seetõttu püüame üritusi korraldades osa kuludest ise kanda, – räägib Nadežda Pahka.
– See pole esimene aasta, mil Kohtla-Järvel lastekaitsepäeva nii suures mahus tähistatakse. Kas saame rääkida uuest traditsioonist?
– 1. juunile pühendatud pidulikke üritusi on toimunud ka varem, kuid olen nõus, et seda tähtpäeva tähistatakse suuremas formaadis teist korda. Aasta tagasi sai idee linlastelt suure poolehoiu. See andis üritusele veelgi suurema tähenduse. Siis ühinesid rongkäiguga möödujad ja need, kes sündmusest isegi ei teadnud. Eelmisel aastal hakkasime üritust linnavalitsuse juures pidama ja ka siis oli üritus päris mahukas, aga kuna vahendeid oli vähe, tuli läbi ajada kutsutud staarideta. Tänavu eraldati linna eelarves kultuurile veidi rohkem raha, mis võimaldas paigaldada lava ja kutsuda kohale muusikaline kollektiiv Põhja-Tallinn, – ütles Nadežda Pahka.
Pärast seda, kui pealinna bänd esitas lõpulaulu ja kuulutati välja peo lõpp, jäid linlased veel mõneks ajaks väljakule tõeliselt suvist soojust nautima.
Järgmisel päeval, 1. juunil kell 12, algasid lastekaitsepäevale pühendatud pidustused Jõhvis. Lähtekohaks oli kaubanduskeskuse Tsentraal esine väljak, kuhu keskpäevaks oli kogunenud palju valla elanikke, aga ka külalisi naabervaldadest. Ka Jõhvis algas kõik piduliku paraadiga. Muusikaliväljakul tervitas tulijaid pidupäeva saatejuht Antonina Lattu, kes on Jõhvi Kesklinna Kooli huvijuht.
Sel aastal oli lastekaitsepäeva korraldamise eest vastutav Jõhvi Kesklinna Kool, mille tähistamise raames toimus korraga kolm üritust – Jõhvi Kesklinna Kooli pidulik paraad ja tantsumaraton, lastekaitsepäevale pühendatud valla üritus, samuti Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse noorte muusikafestival Rubble Rock.
Pärast sütitavat flashmobi, millest võttis osa mitusada last ja täiskasvanut, astusid lavale Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja Jõhvi Kesklinna Kooli direktor Irina Šulgina, kes õnnitlesid kõiki pidupäeva ja suve alguse puhul.
Ürituse kaunistuseks olid laste ja noorte etteasted. Enne rockfestivali algust astusid laval üles tantsuklubide Impulss, Zumba, Dance Box Studio, Zagadka õpilased, aga ka kooli tantsuklubi Fanta liikmed. Lasteaia Sipsik lapsed esitasid kingituseks oma tantsunumbri. Konkursi “Muztival” lauludega esinesid Jõhvi Kesklinna Kooli õpilased ning tantsukavaga Jõhvi Põhikooli õpilased. Loomingulisusega rõõmustasid vokaalstuudio Yes õpilased ja Kersti Pärnametsa ringi õpilased. Publiku ees astus üles Jõhvi Muusikakooli orkester Big Band, lisades kogu üritusele veelgi pidulikkust.
Õhtul kell viis algas noortebändide rockfestival Rubble Rock, millest võttis osa seitse võistkonda. Rühmade esinemiste vaheaegadel kohtus publik noorte DJ-dega, kellede muusika rütmides toimus platsil järjekordne värvikas flashmob. Korraldajad jagasid kõigile soovijatele spetsiaalseid pulbervärve, mida flashmobil osalejad pidid sünkroonselt õhku viskama. Ürituse juhtide märguandel viskas rahvas õhku pulbrilist värvi. Juba pärast esimest viset oli ala ümbritsetud kerge kirju uduga ja osalejate näole levis naeratus. Arusaadav: kus mujal kui mitte lastekaitsepäeval saavad lapsed üksteist muusika saatel värviga pritsida! Kõik soovijad ühinesid ohjeldamatu meluga ja kuigi nende riided värvusid kiiresti vikerkaarevärvidesse, hoolisid sellest vähesed.
Tänavune Rubble Rocki festival “müristas” kogu piirkonnas. Ja asi pole mitte ainult selles, et see kolis Tammiku rahvamaja saalist muusikaväljakule, kus publikuks olid paljud pidupäevale tulnud elanikud, vaid ka selles, et noorte artistide esinemisi saatsid mürinad. Kaua kestnud palavuse järel alanud vihm jahutas küll publikut mõnevõrra, kuid tuju ei langetanud, pigem vastupidi, koolilapsed tantsisid vihmas edasi. Kõik oleks olnud hästi, aga mingil hetkel kadus elekter ja laval vaibus muusika ja kustusid tuled. Muusikud jätkasid optimismiga naeratamist ja lehvitasid sõnadega “noh, juhtub” ning ootasid festivali jätkumist. Lühikese aja pärast tuli heli tagasi ja mõne minuti pärast süttis lavavalgustus. Stiihia teist lööki sai hinnata teine rühm, kelle esinemine samuti katkestati. Selleks ajaks sadas juba vihma, kuid kõige andunumad pealtvaatajad halba ilma ei kartnud. Õnneks jõudsid kõik rühmad esineda, kuid viimane sai esitada vaid ühe loo. Pärast kolmandat välgusähvatust ja sellele järgnenud mürinat kadus elekter uuesti ja seekord pikaks ajaks, mistõttu olid korraldajad sunnitud ürituse varem lõpetama ja ruuporit kasutades publikuga hüvasti jätma. Ürituse märjast lõpust hoolimata on selle korraldajatel hea meel, et neil õnnestus lõviosa programmist läbi viia enne, kui ilm täiesti halvaks läks.
– Meil vedas tohutult, et Jõhvi lähedal oli neil päevil suur lava, mis võimaldas meil keelduda palju väiksema lava tellimisest. Tehniline meeskond tuli meile poolel teel vastu ja pakkus vastuvõetavat hinda. Meil vedas ka ilmaga, sest teadupärast võis vihm ja äike alata hommikul, aga meie algus oli määratud kella kaheteistkümneks, – jagas muljeid ürituse koordinaator ja juht Antonina Lattu. – Jah, üritus pidi veidi varem lõppema, aga vihm uhus platsilt kogu värvi ära, nii et igal asjal on omad plussid.
– Sel aastal kujunes üritus üsna mitmekesiseks. Kuidas teil õnnestus kõik kokku panna?
– Jah, meie üritus osutus veelgi mitmekesisemaks, kui algselt planeeritud. Siin mängis suurt rolli Kultuuri- ja Huvikeskus, mille töötajad olid nõus oma muusikafestivali teiselt juunilt esimesele üle viima. Keskuse meeskond toetas meie ideed ning see otsus rikastas üritust ja tegi selle huvitavaks suurele osale elanikkonnast. Olen kindel, et muusikud, kellest said meie ürituse “rosinad”, esinesid meelsasti südalinnas, – ütles Antonina Lattu.
Lastekaitsepäev on püha, mille eesmärk on tuletada kõigile täiskasvanutele meelde, et laste maailm on habras ja vajab kaitset. Ja kuigi idee on üllas, olid selle kuupäeva tekkimise üheks peamiseks põhjuseks paraku 20. sajandi sõjad. Pärast kahe maailmasõja lõppu seisid riigid silmitsi tõsiasjaga, et paljud lapsed jäid orvuks, jäid ilma lapsepõlvest, neist said tänavalapsed ja ühiskonnal oli vaja need tõsised sotsiaalsed probleemid lahendada. Esimene üleskutse lastekaitsepäeva tähistamiseks tehti 1925. aastal Genfi konventsioonil. Aastate jooksul on see kuupäev omandanud globaalseid ülesandeid, kuid enamiku täiskasvanute ja laste jaoks on rahuajal 1. juuni rõõmu sümbol, kuupäev, mis seostub kauaoodatud suvise koolivaheaja algusega. See on pidupäev, mille täiskasvanud lastele kingivad.
Kohtla-Järvel pidupäeva juhtinud Alissa Linteri sõnul on tema jaoks 1. juuni lihtne kalendripäev, sest täiskasvanud peaksid lapsi kaitsma, armastama, kasvatama ja isegi hellitama iga päev.
– See on sama, mis 8. märts või valentinipäev… me ei räägi ühest päevast aastas, mil peab oma tundeid erilisel viisil näitama, kuna seda tuleb teha iga päev.
– Kas pidu on võimalik korraldada iga päev?
– Ülelinnalist – ei, aga oma lapse jaoks – võib-olla. Lastele valmistab iga pisiasi rõõmu, tuleb vaid osaleda nende elus ja osata kuulata, omada soovi näha mis neile rõõmu pakub. Näiteks, läheb mu pisike mööda tänavat ja näeb lompi ja tahab otse sinna sisse joosta. Saan aru, et pärast seda ootab mind pesupesemine, kuid luban seda siiski, sest emotsioonid, mida väike laps kogeb lompides hüpates, on hindamatud. Täiskasvanu üks ülesandeid on osata balansseerida lubavuse ja distsipliini vahel, meeles pidada, et olid kunagi ka ise laps. Pole mõtet oodata lastelt, et teie vaated, väärtused ja vastutustunne nende omadega ühtivad, – ütleb Alissa Linter.
Jõhvi ja Kohtla-Järve võtsid meelelahutusprogrammide korraldamist tõsiselt, kuid korraldajad panid rõhku erinevatele momentidele. Tänu sellele said linlased kahe päeva jooksul nautida kahte üritust, mis olid pühendatud samale kuupäevale, kuid erinesid sisult.
Ilja Telnov
Autori foto
JÄLGI MEID