Kohtla-Järvel avati uus piirkondlik lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikakeskus, mis on loodud toetama õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul. Keskusest saab oluline kogemuste vahetamise platvorm õpetajatele, kes töötavad lastega, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Keskuse ülesannetest rääkis Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Alevtina Jermakova.
Maleva Põhikooli baasil loodud uus metoodikakeskus on Kohtla-Järvel kolmas ja Ida-Virumaal viies. Avamine toimus 3. oktoobril ning Alevtina Jermakova sõnul on see märkimisväärne samm piirkonna õpetajate toetamisel.
— Kokku on Eestis 11 sellist keskust, millest kolm asuvad meie linnas, ülejäänud kaks Narvas. Need metoodikakeskused on ülimalt olulised, sest sealt saavad abi kõik haridustöötajad, olenemata sellest, kas tegemist on lasteaia või kooliga, kus õpivad lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kõigis õppeasutustes, olgu need eesti-, vene- või segakoolid, õpivad erinevast rahvusest lapsed ja paljudel neist on erinev emakeel, – märkis Alevtina Jermakova.
Varem tegutses linnas vaid üks metoodikakeskus, mis asus lasteaias Kirju-Mirju, kus on eesti keelt mittevaldavate lastega töötamisel suured kogemused. Tänavu 17. oktoobril liitub sellega lasteaed Tuhkatriinu. Seega on Kohtla-Järvel praegu kolm metoodikakeskust ja uus keskus on suunatud just koolide abistamisele.
— Nendes keskustes peetakse erinevaid seminare, korraldatakse koolitusi, jagatakse kogemusi. Saab tulla, tutvuda nende töömeetoditega ja käia tundides. Keskused loovad ise õppematerjale, moodustavad metoodilise baasi ning neid materjale saab laenutada, nagu raamatukogus, oma töös kasutamiseks. Hea on see, et need keskused pole ainult meie linnas. Vaatamata sellele, et keskus asub koolis, on selle teenused kättesaadavad kõikidele piirkonna haridusasutustele. Juba on sõlmitud kokkulepe, et Narva metoodikakeskused teenindavad piirkonda kuni Sillamäeni (kaasa arvatud) ning meie keskused hakkavad tegema koostööd asutustega alates Sillamäest ja edasi Ida-Virumaal. Läne-Virumaal selliseid keskusi muidugi veel ei ole, aga soovi korral püüame loomulikult aidata. Prioriteetseks sihtrühmaks jäävad aga meie maakonna koolid ja lasteaiad, – selgitas abilinnapea.
Paljud spetsialistid märgivad integreeritud õppe õppematerjalide puudumist, mis aitaksid õpetajatel viia läbi tunde eesti keeles keelt mitte emakeelena kõnelevatele lastele. Tavaliselt töötavad sellised materjalid välja aineõpetajad ise. Alevtina Jermakova rõhutab, et tänu koostööle on võimalik saavutada märkimisväärset edu lõimitud õppes.
— Riiklik programm on olemas, kuid kõigil õpetajatel ja koolidel pole piisavalt kogemusi selle täielikuks rakendamiseks. Need keskused pakuvad suurt tuge, juhendades õpetajaid ja jagades oma kogemusi. Maleva kool on teatavasti ainus kool meie linnas, mis on täielikult eestikeelsele õppele üle läinud. Kui teised koolid läksid eesti keelele üle alles esimeses ja neljandas klassis, siis Maleva kool otsustas eelmisel aastal koos hoolekogu ja lastevanematega minna üle 100% eestikeelsele õppele. Nüüd õpivad kõik üheksandad klassid eesti keeles ning neil on kogunenud märkimisväärne kogemus, mida ollakse valmis ka teiste koolidega jagama. Ehk annab see kindlustunnet ka teistele koolidele, et nad seda üleminekut ei kardaks ja mõistaksid, et kõik on võimalik ja reaalne, – märkis Jermakova.
Kõikide metoodikakeskuste tegevust toetab riik. Keskuse töösse on kaasatud koordinaatorid, õpetajad ja administratsiooni esindajad, kes läbivad perioodil 2024-2026 koolitusi Tallinna ja Tartu Ülikoolis.
— Keskusi juhendab Eesti Keele Instituut ja nende tegevust rahastab riik. Vahendeid eraldatakse ürituste, seminaride, koolituste korraldamiseks, aga ka õppematerjalide loomiseks. Tegemist on projektitegevusega ja keskused töötavad aastatel 2024–2026 kaheaastase projekti järgi. Edaspidi saavad nad oma tegevust laiendada, esitades taotlusi uutele projektidele, – rääkis Jermakova.
Kokkuvõtteks kutsus abilinnapea kõiki õpetajaid kasutama metoodikakeskuste teenuseid, tegema nendega koostööd ja jälgima infot, sest plaanitud on palju huvitavaid seminare ja koolitusi.
Denis Ozerov
Autori foto
JÄLGI MEID