15. oktoobril avati Kohtla-Järve Kunstide Kooli kunstigaleriis kunstiosakonna õpetajate tööde näitus. See sündmus pole juhuslik, see on kunstiosakonna 30. aastapäevale pühendatud juubeliüritus.

Näitusel on väljas 35 tööd – maalid, graafika, keraamika, klaas. Galerii võimalustest lähtuvalt rohkem ei mahtunudki, kuna põhimõtteliselt on kõik maalid suureformaadilised – esitletakse maastikke, natüürmorte, portreesid, lilli. Eksponaadid valmistati erinevates tehnikates – õli, akvarell, akrüül, pliiats, geelpliiatsid…

Kõik kuus õpetajat (Olga Žarkova, Viktoria Krivoglazova, Galina Gorelova, Olga Gorbunov, Jevgeni Kolpakov, Aarne Hanni) esitlesid oma loomingut.

Nagu rääkis nädalalehele Panorama Olga Žarkova, kes on siin õpetajana töötanud 25 aastat, kuulus kunstnik – Kohtla-Järve Kunstnike Ühenduse liige, Eesti Vene Kunstnike Ühenduse liige: „Kui sa oma õppeasutuses töid eksponeerid, on valik alati keerulisem: sa ei suhtu ainult vastutustundlikult ja põnevalt (neid vaatavad ja hindavad ju õpilased ja nende vanemad), vaid mõtled läbi arvestades, et sellest on õpilastele teatud kasu. Seetõttu otsustasin esitleda nii õli kui akvarelliga tehtud töid, kuna meie õpilased töötavad sageli akvarelliga, et näidata, millist tööd saab teha akvarelliga. Ka autoportreed – nüüdsest õpime kolmanda kursusega portreed, portreekunsti. Ja siin on näide: autoportree saab maalida akvarellidega. Seetõttu selline valik. Minu teised tööd – üks värskem Liimala plenääril tehtud töö ja sarjast “Vanalinna legendid”. Praeguse aastaajaga kooskõlaliseks valisin maastiku “Kuldne sügis”. Siin on ka töö minu lemmiksarjast “Baleriinid” – lavale astuvad baleriinid: nii muinasjutulised kui ka realistlikud – selline särav põimimine. Ballett on tõesti omamoodi muinasjutt, mis luuakse laval, nii et kui töötan balleti teemaga, tahan luua veelgi rohkem muinasjutulisi kujundeid. Tegelikult on mul siin muinasjutulise süžeega maal “Tulilind, õnnelind.” Ja ka rootsi kunstniku Anders Zorni töö koopia. Mulle väga meeldivad tema tööd, nii et otsustasin teha koopia teosest, just sellest teosest – mis on olnud mu plaanides juba pikka aega. See on minu teine selline töö – see on tehtud akvarelliga ja varem maalisin tema teisest maalist koopia õliga… Seoses juubeliga soovin kolleegidele loomingulist edu ja noortele kunstnikele inspiratsiooni ja töökust, mitte kalduda kõrvale seatud eesmärgist – omandada kogu haridustee, jõuda kooli lõpetamiseni.”

– Lähtudes üldtuntud reeglist: näita enne ennast, kui teistelt nõudma hakkad, otsustasin lastele näidata kõike, mida ma teen – esitasin näitusele lisaks maalidele ka keraamikat, klaasi ja pliiatsijoonistusi, -selgitab kunstiosakonna juhataja, Kohtla-Järve Kunstnike Ühenduse esimees Aarne Hanni.

Kõik need 30 aastat on Aarne Hanni olnud Kohtla-Järve Kunstide Kooli kunstiosakonna esimene ja ainus juht. Võib öelda, et ta lõi selle oma kätega, sealhulgas hankis lauad, toolid, molbertid – kõik vajalikud seadmed, millest suur osa on tänaseni heas kasutuses. “Alustasime 1994. aastal ettevalmistusosakonnaga, – meenutab Aarne Hanni, – järgmisel õppeaastal oli õpilaste vastuvõtt juba täies mahus. Meie kollektiiv on kõik need aastad olnud imeline, see on alati olnud väga tugev – personaliga pole probleeme olnud. Kollektiiviga on olnud lihtne ja meeldiv töötada ning on seda ka tänapäeval. Oleme alati suutnud ja suudame leida ühise keele. Mõistame üksteist, saame aru, mida ja kuidas teha, et oma teadmisi ja oskusi õpilastele edasi anda ja neid motiveerida. Muidugi kollektiivi koosseis muutub – tavaliselt seoses pensionile jäämisega või eluolude tõttu… Sel õppeaastal on meil 90 õpilastkõigil kursustelja 30 aastaga umbes 400 noort lõpetanut. Paljud on osalenud erinevatel konkurssidel (piirkondlikel, vabariiklikel, rahvusvahelistel), tulles võitjateks ja preemiasaajateks. Tõepoolest, meie lastele mõeldud kunstiosakond on mitmetahuline valgus. Kunsti õppinud lapsed mõtlevad teisiti, teistsuguste, loominguliste silmadega, vaatavad ja tajuvad seda maailma, selle ilu. Need, kes tegelevad loominguga, on terved inimesed. Olen kindel, et meie endiste ja praeguste õpilaste hulgas pole näiteks neid, kes pargis pinke lõhuksid, sest kui sa ise oled looja, siis austad tööd, loomingut ja teisi… Kõik lapsed on andekad, kuid edu, väärilise tulemuse saavutamisel on annet vaid 5 protsenti ja ülejäänud 95 protsenti on töökus. Muidugi oleneb lapse ande arendamisel palju õpetajast ja vanematest, aga laps ise peab tegema suuri pingutusi – olema töökas, sihikindel… Mul on väga hea meel, et meie linnas on kunstikool, isegi kaks kunstikooli, sealhulgas Ahtmes. Aga konkurentsi meie vahel ei ole – asume erinevates linnaosades, teineteisest 18 kilomeetri kaugusel. Ja on õnn, et Kohtla-Järvel tegutseb kaks sellist kooli, mis võimaldab rohkematel lastel näidata ja arendada oma andeid, määrata oma edasist eluteed või lihtsalt kasvada headeks inimesteks… On vaja, et meie kool elaks edasi, ka meie kunstiosakond, et siia tuleks õppima uued põlvkonnad noori kunstnikke (aga ka õpetajaid). Kohtla-Järve on Eesti mõõtmes suur linn. Siin on kindlasti lapsi, kes tahavad kunsti õppida. Ja meil on selleks väga head tingimused – siin on tore õppida ja töötada.”

Nende õpetajate õpilaste sõnul on see näitus neile omamoodi visuaalne meistriklass mille poole püüelda.

Esimeste külastajate hulgas oli Alisa Raiskaja: „Tulin just tundi ja otsustasin kohe näitust vaadata. Paljud pildid meeldisid mulle väga. Imeline näitus. Siin õpin ma esimesel kursusel Viktoria Krivoglazova juures ja üldhariduskoolis neljandas klassis. Seda kõike on muidugi keeruline kombineerida, seda enam, et meie neljandas klassis toimub õppetöö täielikult eesti keeles. Kuid ma ei kavatse kunstikoolis tunde ära jätta – tahan kõik need viis aastat õppida ja saada lõputunnistus. Ma tahan mitte ainult joonistama õppida, vaid siis omandada tulevane elukutse, mida ma pole veel otsustanud, kuid mis on kindlasti seotud kunstiga. Meie peres oli vanaisa hea joonistaja. Nägin, kui imeline see on, kui oskad joonistada – saad oma nägemuse järgi oma hinge pannes eksponeerida seda maailma, mis on just see, mis näitusel on.”

– Sel õppeaastal astus esimesele kursusele 30 õpilast: venekeelsesse osakonda 22 ja eestikeelsesse 8 õpilast, – räägib Viktoria Krivoglazova, kes on siin õpetajana töötanud 15 aastat. – Mul on väga hea meel, et lastele meeldib olla loominguline, on tore, et nad tulevad õppima. Paljud ei suundu ainult vaba aja kasulikule veetmisele, vaid täieliku õppekursuse läbimisele ja lõputunnistuse saamisele – juba nii noorelt plaanivad nad oma tuleviku siduda kunstiga: kindlasti pole vaja saada kunstnikuks, vaid ka disaineriks ja arhitektiks – just loomingulise elukutsega.

Kauni lillekorvi, soovide ja õnnitlustega kunstiosakonna 30. aastapäeva ja näituse avamise puhul tulid kohale ka linnavalitsuse esindajad eesotsas Kohtla-Järve abilinnapea Alevtina Jermakovaga.

Juhindudes rahvatarkusest: parem üks kord näha kui seitse korda kuulda, saavad kõik soovijad näitust näha 12. novembrini.

… Vernisaaži lõpus kostitas Aarne Hanni isiklikult kõiki kahe kandikutäie maiustustega – nii lapsi kui ka täiskasvanuid: on ju pidupäev – juubel.

Antonina Vaskina

Autori foto

Reklaam