Meediast saame üha tihemini lugeda, et Ida-Virumaale suunatakse 340 miljonit eurot. Kirjutatakse  võimalikust rahajaotusest, kuid enamasti räägitakse Narvast. Teised Ida-Virumaa omavalitsused on jäänud rahajaotuses varju. Siin tekkib küsimus, mida võiksime  Jõhvis euromiljonitega ära teha? Kuidas oleks kõige otstarbekam kulutada nn õiglase ülemineku summad Jõhvi vallas?

Hiljuti saime teada, et riik on valmis suunama Jõhvi sõjaväelinnaku arendamiseks kümneid miljoneid eurosid. On kavas ehitada uued kasarmuhooned, moonalaod, tehnikaangaarid ja veel mitmeid militaartaristu hooneid. Küsin, miks ei võiks avada Jõhvis Kaitseväe kolledži? Narvas ju avati Sisekaitseakadeemia õppekeskus. Võiks ehitada sõjaväelinnaku territooriumile võimaliku kolledži õppehoone. Muu vajalik taristu on Kaitseväel olemas või hetkel ehitusjärgus. Kaitseväe Kolledž annaks haridust tulevastele ohvitseridele, kes võiksid Jõhvis teenida ja tulevikus siin paikselt elada.

Proovime nüüd arendada ja avardada eelnevat ideed. Jõhvis võiks tulevikus arendada militaartööstust, siin võiks asuda mõni Kaitseväge teenindav tehas. Eestis tegutseb edukalt firma Milrem, mis tegeleb rasketehnika tootmise ja remondiga. Selline tehnika on kasutusel jalaväes lahingutegevuse toetamiseks. Ei ole välistatud, et meie hea ettepanek pakub Milremile huvi, siis võib sündida otsus tuua mingi osa militaartööstusest Jõhvi sõjaväelinnakule lähemale. Sõjaväelinnak ja militaartehas saaksid teha tõhusat koostööd õppuste ja personalikoolituse valdkonnas. Militaartööstus annaks võimaluse luua regioonis uusi hästitasustatavaid töökohti. See pidurdaks kindlasti tööealiste inimeste äravoolu Jõhvist. Siin peaks olema riigil ja kohalikul omavalitsusel ühishuvid. Kohaliku võimu esindajad peaksid rohkem suhtlema riigi esindajate ja Kaitseväe juhtkonnaga. Kindlasti on võimalik arendada mitmekülgselt kasulikku  koostööd.

Kahjuks räägitakse vähe sellest, et Jõhvi regioonis on elamufond vananemas. Lammutamiste aeg on kiire tulema. Järelikult on aeg mõelda uutele ja energiasäästlikele elamutele. Pole saladus, et paljud inimesed on tüdinud väikeste köökide ja eluruumidega hruštšovkadest. Kindlasti on meie seas neid, kes tahavad ja saavad soetada endale kaasaegseid kortereid uutes majades. Arvan, et on aeg mõelda riiklikule regioonalprogrammile, mis oleks suunatud noorte perede ja spetsialistide toetamisele eluruumide soetamisel.

Veel üheks arengusuunaks peab saama investorite huvi tõus Jõhvi vastu. Eelkõige selliste rahastajate vastu, kes võtaksid ette kaasaegse SPA ehitamise Jõhvi.  Peaksime algatama läbirääkimised Toila SPA omanikega või teiste meie regioonis või riigis tegutsevate SPAde juhtidega. Iga ärimudel otsib uusi väljundeid, kõik soovivad oma äri laiendada. Mõni kindlasti vaidleb mulle vastu, et Jõhvis pole  mereranda. Nii on, aga meil on kaasaegne Kontserdimaja, palju kauplusepinda, ehitusjärgus on mitmed spordirajatised. SPA looks uusi töökohti, see ärivaldkond on alati olnud tulus.

Meie ei tohiks unustada ka noori. Regioonis puudub kaasaegne noortekeskus, kus oleks palju erineva funktsiooniga ruume. Siin võiks olla sise-skatepark, ronimissein, kontorihotell või nn coworking-ruum, kus noored saaksid üürida omale mõneks ajaks tööruume. Tunnistame ausalt – noortele oleme vähe tähelepanu pööranud, noorte huvisid arvestav taristu puudub. Piisab ainult huvituda, kui paljud meie noored veedavad aega kaubanduskeskuste koridorides. Lisame siia juurde veel need noored, kes hulguvad tänavatel ja lõhuvad valgusteid.

Veel üheks huvitavaks teemaks meie regioonis võiksid olla endised kaevandused. Meenutan 2016. aastal ilmunud artiklit ajakirjas Infopress, mille koostasid mäeinsenerid Jakov Freiman ja Aleksei Kiseljov. Insenerid tulid välja ideega kasutada endisi kaevandusi majandusliku-, energeetika-, spordi- ja turismiplokkide rajamiseks. Osund sellest artilikst: „Meie ettepanek on järgmine – võtame kasutusele need maa-alused alad, mis ei ole veega täitunud. Endisi kaevandusi saaks kasutada laopindadeks või näiteks kalakasvatuses. Kasutada saaks maa-aluseid alasid Jõhvi vallas ja ka eramaade all. Siia võiks rajada neli plokki maa-aluseid rajatisi –  majandusliku-, energeetika-, spordi- ja turismiploki. Kasulikku kasutust leiaksid maa-alused järved, mis asuvad Jõhvi valla idaosas. Pole sugugi ulmeline rajada veepuhastusjaamad, kus oleksid keraamilised filtrid. Maa all võib toota sooja- ja külmaenergiat. Tänapäeva tehnika areng võimaldab juhtida mitmeid maa-aluseid kommunikatsioone automaatsete IT-süsteemide abil. Sellises maa-aluses kompleksis oleks kaasatud 120-160 kvalifitseeritud spetsialisti – hüdrogeoloogid, energeetikud jt. Kinnistute omanikud kindlasti saaksid projektist palju kasu”.

Arvan, et riigiametnikud peaks tõsiselt tutvuma kõikide ülalnimetatud ideedega. Euromiljonid peaksid aitama nende ideede realiseerimisel.

Vladislav Naumov

Reklaam