On täiesti selge, et igas linnas peab arenema sporditaristu. Kohtla-Järve spordiobjektide rajamine on õigustatud ainul ühel tingimusel – et linn saab turismikeskuseks. Edasi on asi ainult rahastamises. Tekib küsimus – kas selline linnaarengu suund, mis on praegustel linnajuhtidel võetud, pole liiga kulukas? Veel üks küsimus – kuidas on kavandatud neid spordirajatisi tulevikus hallata?

Kindlasti on neid, kes esitavad mulle vastulause – spordiklubide tegevuse areng on igati kasulik investeering. Leidub ka neid linna juhte ja nende sõpru, kes saavad korraldada endale individuaalseid treeninguid. Kuid kas selliseid inimesi on palju? Mida saavad ülejäänud elanikud teha? Mida teevad need, kes ei suuda soetada ujula kuupiletit? Mis saab nendest lastest, kes ei käi spordiklubis? Nad sooviks samuti tegeleda kehakultuuriga treeneri juhendamisel! Mida peaksid tegema paljulapselised pered? Kas jätkub ikka raha spordikeskuse või ujula külastamiseks?

Paljude inimeste jaoks jäävad eelpool esitatud küsimused vastusteta. Olukorra teeb raskemaks pikaks veninud pandeemiaolukord ja erinevad piirangud.

Mis võib juhtuda tulevikus? Paneme jälle spordikeskused, saalid ja väljakud kinni või siis kasutame neid piiratud mahus. Samas peab linn jätkuvalt tasuma laene, lisanduvad halduskulud ja töötajad vajavad töötasu.

Kallihinnaliste spordiobjektide ehitus Kohtla-Järvel, eriti kui on võetud kallis pangalaen, on seotud suure ühiskondliku ja sotsiaalse vastutusega, mis lasub linnavõimude õlgadel.

Täiesti selge, et oktoobris valitaval linnavolikogul ja uuel linnavalitsusel tuleb leida püstitatud küsimustele vastused ning samas alustada ka probleemide lahendamisega. Sellest ei pääse keegi! Raskest olukorrast aitab välja tulla professionaalne linnaeelarve koostamine, osalus erinevates sihtprogrammides, lisafinantseeringu allikate leidmine, näiteks taotluste esitamine sotsiaalprojektide rahastajatele.

Linnajuhid on aga unustanud, et spordiga võib edukalt tegeleda ka väljaspool klubi tegevust. Kehakultuuriga võivad ja peavad tegelema lapsed, täiskasvanud ning ka eakad inimesed. Sportimisvõimalused tuleb luua veel ka puuetega inimestele. Seda kõike on võimalik teha värskes õhus – sugugi ei pea sportima palavas võimlasaalis.

Linna õuealadele ja parkidesse tuleb paigaldada erinevaid trenažööre. See on hea võimalus tasuta treeninguteks. Arvan, et sellist spordiga tegelemist peab rohkem populariseerima.

Noortele tuleks igasse linnaossa paigaldada skatepargid. Peale selle vajame statsionaarseid lauatennise laudu. On aeg ometi võtta käsile ja restaureerida juba ammu linlastele lubatud spordiväljakud suurte elamute hoovides! Just nii nagu on seda tehtud Kalevi, Olevi ja Pärna tänavatel.

Olen kindlal arvamusel, et tänavaspordi osas on vaja mahukamat arengut. Selline tasuta sportimisvõimalus on eelduseks hea sportliku vormi saavutamiseks ja / või hoidmiseks aastaringselt.
Iga linnakodaniku tervis on kogu ühiskonna heaolu aluseks. Rõhutan – iga ühiskonnaliikme heaolu aluseks, ei saa mõelda ainult sportlastele.

Jelena Bezvoditskaja,
valimisliidu Progress liige