TalTechi Virumaa kolledži juht Mare Roosileht osaleb oktoobrikuu kohalikel valimistel Kohtla-Järve linnas. Ta esindab valimisliitu RESTART, kuhu kuuluvad suures osas inimesed, kes on seotud haridusega. Esitasime Mare Roosilehele mõned küsimused, mis peaksid aitama Kohtla-Järve linna valijal 17. oktoobril oma valikut teha. Vastates küsimustele kutsub meie vestluskaaslane neid, kes muretsevad Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve linna hariduse tuleviku pärast, ja neid, kes mõtlevad rohepöörde vajalikkusele, kaasa mõtlema.

– Alustuseks palun tutvustage ennast!

– Olen sündinud ja kasvanud Kohtla-Järvel. Siin on kasvanud ka minu kolm poega. Mina ja ka minu lapsed on kodulinnas läbinud kõik alus-, põhi- ja keskhariduse astmed.
Tartu ülikoolis omandasin ma matemaatiku-pedagoogi elukutse. IT-valdkonna magistrikraadi sain Tallinna tehnikaülikoolist. Suurema osa oma tööelust olen töötanud Kohtla-Järvel ning panustanud kõrghariduse arendamisse.

– Alustasite õpetajana Virumaa kõrgkoolis. Nüüdseks on sellest õppeasutusest saanud väärikas Virumaa kolledž. Olete selle õppeasutuse juht. Kindlasti annab teie positsioon kohalikul haridusmaastikul teile õiguse öelda oma seisukohti mitte ainult erialase kõrghariduse valdkonnas, vaid ka hariduse kohta laiemas mõistes.

– Alustasin tõesti lektorina. Olen töötanud ka arendusdirektorina ja nüüd juba paar aastat kõrgkooli juhina. Mu töö on olnud väga huvitav ja seotud erinevate väljakutsetega. Viimased kaks aastat olen tegutsenud Virumaa Eesti haridusseltsi meeskonnas. Olen tihedalt seotud ka haridusklastri tegevustega. See kõik annab teadmise, mis toimub kohalikul haridusmaastikul alates lasteaiast kuni kõrgkoolini. Ja isegi veel laiemalt, kuna kolledž tegeleb aktiivselt täiendõppe, elukestva õppe ja teadmiste populariseerimisega. Teades, mis tegelikult toimub Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve hariduses, võtan endale julguse öelda, et muutused on vajalikud ning seda kiiremas korras!

-Palun reastage probleemid, et saaksime edasi rääkida konkreetsetest muudatusettepanekutest!

– Eesti iseseisvumisest on möödas 30 aastat. Oleme meie koolides rakendanud kõikvõimalikke metoodikaid – LAK-õpet, keelekümblust, protsentidesse jagatud eesti- ja venekeelseid aineid, aga põhikooli ja isegi gümnaasiumi lõpetab ikka hulk õpilasi, kes ei valda vajalikult tasemel riigikeelt. Samas eesti emakeelega koolilõpetajad ei valda vene keelt, mis takistab neil maakonnas tööle asumast. Keelekeskkond on vene keele omandamiseks olemas, aga keeleoskust ei ole. Selleks, et vene noored omandaksid eesti keele ja eesti noored saaksid selgeks vene keele, peame rakendama teisi metoodikaid.

– Kas üheks selliseks metoodikaks võiks olla kahepoolne keelekümblus?

– Võib. Virumaa rikkus on see, et siin elavad paljude rahvuste esindajad. Kui seda potentsiaali ei ole me senini suutnud kasutada, siis on viga hariduse juhtimises, väheefektiivsete metoodikate kasutamises ja õpetajate täiendkoolituse korraldamises. Hariduselu korraldamisel tuleb Ida-Virumaa erinevaid piirkondi käsitleda erinevalt.

-Mida peaks Kohtla-Järvel konkreetselt tegema?

– Kohtla-Järve ja ka teised omavalitsused peavad esmalt põhjalikult analüüsima, mis olukord on koolides, ning vastavalt sellele peavad sündima otsused. Jätkan keeleõppe teemal. Meie regioonis on suureks mureks kvaliteetse emakeele omandamine. See puudutab nii eesti kui ka vene õppureid. See on ju lubamatu, et Eestis ei saa eesti õpilased korralikult selgeks oma emakeelt. Samuti on vene noortel vene emakeeleoskus puudulik, seda nii grammatika, lugemise kui ka eneseväljenduse puhul. Sellest järeldus – eesti noored peavad saama õppida eesti keeles, omandades oma emakeelt kõrgtasemel. Sama kehtib ka vene noorte kohta.
Ma ennetan nüüd küsimust, mida mulle tihti esitatakse – s.o kas vene koolid pannakse kinni? Vastan – ei, kuid muutuma peab juhtimine ja õppe kvaliteet!

– Aga reaalne elu näitab, et klassides on osa lapsi eesti perekonnast, osa aga vene peredest, kuid ka nemad soovivad õppida eesti keeles. Tegelikult peaks sellist soovi toetama.

– Saan aru nendest tublidest venekeelsetest vanematest, kes panevad oma lapse eesti õppekeelega kooli. Aga kannatab ju vene keel kui nende emakeel. Kordan – vene koolides peame kasutama efektiivset keelekümblusmetoodikat.

– Kas teie ütlustest saame aru, et kui säilitame vene koolid, peaksid meil siiski olema ka nii-öelda ainult eesti koolid?

– Just nii ma mõtlen! Eesti koolis peavad õppima eesti emakeele ja muu emakeelega lapsed, kelle keeletase on väga kõrge. Ja veel on tähtis, et peredes oleks lapsevanema tugi ehk keegi vanematest valdaks eesti keelt.

– Kohalik omavalitsus kui koolipidaja panustab majade kütmisele, remondile. Kas omavalitsus peaks ikka nii tugevalt õppemetoodikasse sekkuma?

– Kindlasti peab, vähemalt peab olema huvitatud, et õpilased saaks kvaliteetse hariduse. Kahjuks pole kohalike omavalitsuste esindajaid näha ei haridusfoorumitel, haridusklastri nõupidamistel ega ajurünnakutel. Kohtla-Järvel on väga tõsine probleem. Ma ei liialda, kui ütlen, et Kohtla-Järvel ei ole kolledžispetsialiste kordagi haridusküsimuste arutamisele või strateegiate koostamisele kaasatud. Seega teostab kohalik omavalitsus „oma” hariduspoliitikat oma äranägemise järgi ja haridusspetsialistid pakuvad foorumitel ideid, mis jäävad teostamata.

– Aga sellist kohaliku omavalitsuse suhtumist näeme ka rohepöörde teemade arutamisel. Jõhvi ja Kohtla-Järve esindajaid nendel foorumitel seni näha polnud …

– Ega polegi võimalik rohe- või ka digipööret teostada, kui omavalitsused kaasa ei tule. Juba järgmisel aastal on Ida-Virumaale tulemas 340 miljonit eurot rohepöörde teostamiseks. Aga linnal pole plaane selliste vahendite kasutamiseks. Ja just haridus on valdkond, mis saab aidata rohepöörde elluviimisel. Virumaa kolledžil on kindel plaan nii hariduse kui ka teadus- ja arendustegevuse suunal.

– Tuleme korra tagasi Virumaa kolledži teema juurde. Olete mitmes varasemas intervjuus märkinud, et kolledži tegevused on saanud laiema arenduse, kui seda oleme aastaid ainult põlevkiviga seostanud.

– Koolitame tehnikavaldkonna spetsialiste, keda vajatakse kõikides ettevõtlusharudes. Näiteks teeme koostööd ka Ida-Viru keskhaiglaga, on loodud innovatsioonikeskus VIDRIK, tegeleme targa linnaruumi planeerimisega. Selles on ülisuur potentsiaal, meie taga on tehnikaülikool ja teised Eesti kõrgkoolid.

– Tänan teid huvitavate haridusmõtete jagamise eest! Pole saladus, et meie intervjuu on seotud kohalike valimistega, kuna olete valimisliidu RESTART nimekirjas. Mida tähendab antud juhul „restart”? Oma arvutites teeme restardi või taaskäivitamise siis, kui arvuti aju jookseb kokku. Kas Kohtla-Järve valitsemine on samuti kokku jooksnud ja vajab nüüd taaskäivitamist?

– Restart tähendab tõesti taaskäivitamist. Areng käib mööda spiraali. Meie nägemus restardist ei vii tagasi algusesse, vaid eesmärk on kaardistada hetkeolukord ning liikuda kõrgemale tasemele. Olen seisukohal, et linna juhtimises on olulisel kohal kommunikatsioon ja seda kõige laiemas mõttes. Alustades e-linnavalitsusest ja lõpetades võimalusega jälgida linnavolikogu istungeid veebi teel. E-lähenemine vähendaks juhtimisega seotud kulutusi ja lühendaks menetlusaegu, kokku võttes tõstaksime sellega valitsemise efektiivsust.
Oktoobri alguses alustame kolledžis digikirjaoskuse koolitusega – eks näis, kui palju Kohtla-Järve linnaametnikke ja munitsipaalasutuste töötajaid kursusele tuleb!

– Millise põhimõttega koostasite oma valimisliidu kandidaatide nimekirja?

– Meie nimekirjas on vaid üks kandidaat, kes on ka praegu seotud linnavolikoguga. Loeme seda meie plussiks, oleme uus ja värske jõud. Meil kõikidel on oma põhitöökoht, mis ei ole seotud valitseva erakonnaga. Valimisliidu eelis on ka selles, et meil pole parteipoolset suunamist käituda nii, nagu partei peakontor käsib. Ligi 30 protsenti meist on haridustöötajad. Meie seas on inimesed, kes valdavad eesti keelt. See võimaldab lugeda ja mõista seaduseid ning koostada õigeid ja juriidiliselt pädevaid otsuseid. Meie kandidaadid – kui nad on volikogu liikmeteks valitud – on võimelised osalema istungitel ja arendama seal kostruktiivset arutelu. Oleme arvamusel, et kõikide linnaelu puudutavate otsuste üle arutlemise juurde peab kaasama spetsialiste.

– Tutvustage valimisliidu RESTART olulisemaid programmilisi seisukohti!

– Haridusest ma juba rääkisin. See valdkond on üks meie prioriteetidest. Järgmisena nimetan elamumajandust ja koostööd korteriühistutega. Peame maksimaalselt KredExi võimalusi rakendama, sest jääme märgatavalt teistest Eesti linnadest selles osas maha.
Üks meie ideid on õpetajate küla rajamine. Läbi selle saaksime regiooni uusi pedagooge ja nende peresid tuua – mitte ainult noori, vaid ka vanemas eas õpetajaid, kes sooviksid elukohta vahetada. Miks ei võiks Eesti esimene õpetajate küla tulla just Kohtla-Järvele?

– Kas võimalikule õpetajale piisab ainult õpetajate külast ja töökohast kohalikus koolis?

– Tuleb luua Ida-Virumaa õpetajate motivatsioonipakett. Peale elamispinna ja töökoha peaks pakkuma meie õpetajatele erinevaid soodustusi, loomulikult on ka palgaküsimus väga tähtis. Haridusse tuleb kaasata ka neid spetsialiste, kellel puudub pedagoogiline haridus, kuid on soov rakendada oma erialaseid teadmisi koolis. Lähiajal vajavad ümbrõpet paljud tehnikavaldkonna töötajad, kes võiks edukalt jätkata koolis tehnoloogia- või reaalainete õpetamisega.

– Mare Roosileht, kes on teie valija?

– Need on arukad inimesed, kes peavad lugu oma kodulinnast ega ole ükskõiksed Kohtla-Järve tuleviku suhtes. Mõni päev tagasi vestlesin ühe daamiga, kes ütles, et nüüd on, kellele oma häält anda, sest kui ei oleks valimisliitu RESTART, ei läheks ta üldse valimistele.
Kutsun kõiki Kohtla-Järve inimesi kodanikukohustust täitma. Isegi siis, kui meie valimisliit ei suuda valimisi võita, on kõik meie kandidaatidele antud hääled mandaadiks edasisele tegevusele. Igaüks peab oma töökohal tegutsema oma kodukoha arengu nimel, olgu ta siis volikogus või mitte!

– Täname vestluse eest! Edu teile ja kogu valimisliidu RESTART meeskonnale lähenevatel kohalikel valimistel!

Vestles Jana Kuiv

Mare Roosileht on tunnustatud haridusjuht.
2017 – Tallinna tehnikaülikooli teenetemedal „Mente et Manu”.
2019 – Nominent kategoorias „Ida-Virumaa aasta tegusaim kodanik”.
2020 – „Ida-Virumaa aasta tegija 2019”.
2021 – „Aasta õpetaja 2021” nominent kategoorias „Aasta õppeasutuse juht”.
2021 – Kohtla-Järve „Aasta Õpetaja 2021” konkursi nominatsiooni „Aasta haridusjuht” võitja.
2021 – TalTechi Virumaa kolledž pälvis „Unistuste tööandja 2021” Invicta eriauhinna.