Eelmine aasta oli Kohtla-Järve linnale juubeliaasta. 75. aastapäeva tähistati kontsertide ja näitustega. Linn tellis ka ajaloolise raamatu, mis ilmus detsembris. Raivo Lott – üks selle raamatu autoritest rääkis nädalalehele Panorama uue raamatu koostamisest.

– Kirjutasite sotsiaalmeedia postituses, et Kohtla-Järve ajalugu tutvustav raamat, mille koostasite koos Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi direktori Ainar Varinurmega, jõudis teieni üsna ootamatult. Kuidas nii?

– Nii see tõesti oli. Mahukas käsikiri oli juba ammu valmis ja tellijale üle antud. Esmalt oli kavas koostada u 200-300-leheküljeline suur teos koos kaartide ja fotodega. Mitme põhjuse tõttu ilmus aga vaid 96-leheküljeline raamat, mis annab siiski mingi pildi linna ajaloost. Plaanis oli tõesti küll vähe mastaapsem teos, aga seekord siis nii.

– Täpsustage uue raamatu ilmumisega seotud toimnguid, eelkõige, kes oli tellija ja rahastaja?

– Uue raamatu väljaandja ja kirjastaja on Kohtla-Järve põlevkivimuuseum. Projekti finantseeris Kohtla-Järve linnavalitsus. Kujundustööd teostas Perioodika Repro ja raamatu pani kaante vahele Auratrükk.

– Raamatul on kaks autorit, kuidas jagasite oma tööülesandeid?

– Minu tööks oli tekstilise osa koostamine. Teise autori – Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi direktori Ainar Varinurme ülesandeks oli erinevate kaartide otsing. Raamatus on antud eelistus just erinevate aegade kaartidele, sest Kohtla-Järve mõiste on märksa laiem, kui seda on tänased linna administratiivsed piirid.

– Nüüd veidi ajaloolise ülevaate sisust. Kui sügavale kirjeldustes läksite?

– Tegelikult tuli Kohtla-Järve ajaloolise ülevaate koostamise idee just põlevkivimuuseumist, Ainar palus mul tekstilise osa koostada. Alustasime koostööd vahetult pärast „põlevkivikuningale” Väino Viilupile pühendatud eestikeelse raamatu ilmumist. Ees oli Kohtla-Järve 75. juubelisünnipäev, nii et raamatu koostamine oli igati õigesti ajastatud.
Raamatu koostamiseks tuli arhiividest ja raamatukogudest materjale otsida. Kirjeldused algavad muinasaegadest. Suur osa raamatust on keskendunud Järve linnaosale.

– Kohtla-Järve on ju oma ajaloo jooksul olnud lausa Eesti kõige suurem linn …

– See periood on samuti uues raamatus kajastust leidnud. Linna ajalugu on suures osas seotud just ajaga, mil siinkandis avastati põlevkivi. Kohtla-Järve linn oli regiooni pealinn, kuhu kuulusid Jõhvi ja Kiviõli. Ida-Virumaal oli siis sisuliselt ainult kolm linna – Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe.

– Kas teie koostatud raamat on ainus ajalooline teos, kus käsitletakse Kohtla-Järve ajalugu?

– Minu teada on ilmunud vaid väiksemas mahus ajaloolisi ülevaateid. Meie raamat on aga esimene katse vaadelda linna ja antud kandi ajalugu märksa sügavamalt. Kohtla-Järve kandis on ju avastatud mitmeid muinasaegade leide. Kohtla küla esmamainimine oli 1419. aastal, Järve küla on veel vanem – esmamainimine oli 1241. aastal. See oli algselt ikka tühermaa ja talude maa, tõeline linna ajalugu on seotud tööstuse arenguga.

– Ütlesite, et raamatu jaoks sai kogutud palju rohkem materjale, kui meie seda uues raamatus näeme. Mis saab sellest materjalist, mis raamatusse ei mahtunud?

– Kunagi pole hilja tööga edasi minna ja koostada mahukam linna ajalooline ülevaade. Viie aasta pärast saab linn 80, nii et siis saaksime teha jälle väärika juubelikingituse.

– Kas olete kursis kohaliku ajalooga seotud uute raamatute ilmumisplaanidega?

– Ida-Virumaal on erinevatel aastatel ilmunud teosed Narva ja Jõhvi ajaloost. Ees on Kiviõli keemiatööstuse 100. aastapäev. Loodan, et see aastapäev väärib samuti oma raamatut.

– Täname teid vestluse eest. Kena uut aastat ja loominguliste plaanide täitmist!

Vestles Larissa Kaljurand