Paljudes Eestimaa linnades hakatakse jäätmeid koguma süvamahutitesse, mis tulevad tavaliste jäätmekonteinerite asemele. Nüüd on ka Kohtla-Järvele paigaldatud uued süvamahutid – Ahtme linnaosas Slaavi põhikooli ja noortekeskuse juures ning Orus ja Kukrusel. Süvamahutite paigaldamine on osa Eesti ja Venemaa piiriülesest ühisprojektist. Nädalaleht Panorama uudistas süvamahutite kasutamist Kohtla-Järvel.

Ilus ja terviklik majaümbrus on pannud üha enam inimesi valima süvakogumismahutite ehk maa-aluste prügikonteinerite paigaldamise nii korter- kui ka eramajade hoovidesse. Enam pole vaja muretseda, et pisut inetu ja kandiline prügikonteiner majaesist ilu rikub. Nüüd pakuvad jäätmekäitlemise operaatorid üha sagedamini jäätmete kogumiseks lahenduseks palju kaunimaid ja ka rohkem prügi mahutavaid konteinereid. Suurem osa mahutist paigutatakse maa alla ja nähtavale jääv osa on silmale ilus vaadata. Süvamahutid toetavad kauni, moodsa ja läbimõeldud uusarenduse ning koduümbruse lahendust. Need on kaasaegsed, ilusad, lõhnavabad ja harmoniseeruvad ümbritseva keskkonnaga. Süvamahutid on ka ruumisäästlikud, jättes rohkem ruumi näiteks haljastuse või parkimise tarvis.

Süvamahuti monteeritakse statsionaarselt eelnevalt ettevalmistatud alale. Kindlasti peab arvestama, et valitud alal ei oleks maa-aluseid kommunikatsioone.

Üheks oluliseks plussiks süvamahutite kasutamisel on märgatav rahaline kokkuhoid, sest tühjendamiskordi on vähem. Ka võtab see märksa vähem aega. Vaieldamatult on süvamahuti eeliseks jäätmeala puhtus. Ei ole tunda ka lagunevate toidujäätmete ebameeldivat lõhna.

Süvamahuti ei ole enam meeliskohaks hulkuvatele loomadele ja lindudele, jäätmeala ei ole ka rottide või kärbeste sigimiskoht.

Igapäeva praktika näitab, et korteriühistud puutuvad aeg-ajalt kokku liigselt täidetud jäätmekonteineriga, mis omakorda tekitab jäätmeala risustamise. Tuul ja linnud viivad jäätmed laiali. Maa-aluse jäätmekonteineri kasutamisel selliseid probleeme ei ole.

Eriti oluline on süvamahuti kasutamine talvisel ajal. Maa-alune temperatuur ei võimalda jäätmetel jäätuda – nii on jäätmekäitlejal lihtsam jäätmed prügilasse toimetada, kus neid sorteeritakse.

Jäätmeoperaatoril on vaja ainult ühte töölist – autojuhti, kes saab iseseisvalt süvamahuti tühjendamisega hakkama, suurema osa tööst teeb vastav tehnika.

Meie regioonis opereerib süvamahutitega OÜ Ekovir. Sellised maa-alused konteinerid on juba paigaldatud Narva ja Kohtla-Järvele. OÜ Ekovir tegevdirektori Irina Kaisi sõnul opereerib firma hetkel ligi 50 aadressiga, kus olmejäätmete, biojäätmete ja paberi korjamiseks on süvamahutid kasutusele võetud. Juhul kui paigaldatakse mitu erineva suurusega süvamahutit, siis tekib võimalus jäätmeid sorteerida ja neid õigeaegselt välja vedada.

Kohtla-Järve linnavalitsusel on kavas käivitada stimuleerimissüsteem nende korteriühistute suhtes, kes näitavad huvi süvamahutite paigaldamiseks. Aselinnapea Vitali Borodin ütles nädalalehele Panorama, et vastav meetmete projekt on juba valmis ja linnapeale kooskõlastamiseks saadetud. Näiteks teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku kinnitada otsust, mis annaks linnale õiguse osaleda süvamahutite paigaldamise projektis, abistades sellega korteriühistuid. Otsuse projektis on pakutud 25protsendiline osalus korteriühistute toetamiseks süvamahuti ostmisel ja paigaldamisel. Hetkel ollakse linnapea Toomas Naela seisukoha ootel, mille saamise järel saab otsuseprojekti menetleda Kohtla-Järve linnavolikogu.

OÜ Ekovir on valmis käitlema palju suuremat jäätmete kogust, ütles firma juhatuse liige Igor Safajev. OÜ Ekovir jälgib Kohtla-Järve võimude tegevust ja vastavalt hankelepingule, mis kehtib kuni 2026. aastani, ollakse süvamahutite paigaldamise ja käitlemise osas valmis koostööks.

Maa-alused konteinerid vajavad teistsugust tehnikat – need masinad, mis teenindavad tavalisi maapealseid konteinereid, ei sobi. Juhul, kui korteriühistu ostab süvamahuti iseseisvalt, on OÜ Ekovir valmis sellise mahuti jäätmealale paigaldama.

Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Tiit Lillemets oli süvamahutite linna paigaldamise suhtes positiivselt meelestatud ning leidis, et linnakeskkond muutub tänu sellisele lahendusele kindlasti kaunimaks.

Süvamahutitel on ka omad negatiivsed küljed. Teenuse hind on kõrgem kui tavaliste konteinerite tühjendamise puhul. Ent pikaajalises perspektiivis kulud õigustavad ennast. Maa-alune konteiner teenib oma eesmärki mittukümmend aastat ja tühjendamiste arv väheneb märgatavalt.

Maa-aluste konteinerite kasutamine on ennast juba õigustanud Narvas, Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Väga positiivselt mõjuks maa-aluste konteinerite paigaldaminne näiteks Sillamäel, kus praegu kasutatakse konteinerite vaba jäätmete kogumist. Linnas liiguvad kindlatel kellaaegadel prügiautod.

Andrei Ilnitski