Jõhvi turg. Aedade, põldude, metsade annid on kõik siin. Ühe korraga on võimatu keskenduda. Teisipäeval, 25. juulil, esitletud küllus rõõmustab silmi.

Enim nõutud marja, maasikat, enam pole, selle aeg on möödas. See asendati palju suurema vitamiinivalikuga: sõstrad (must, punane, valge, kollane), vaarikad (punased, kollased), karusmarjad (roheline, punane, valge, lilla), kirsid, mustikad. Ühe ja sama toote hinnad on erinevad, näiteks kartulit saab osta 2.00, 1.80, 1.50 eurot ja 80 senti kg. Tomateid 5.00, 4.00, 3.50, 2.50, 2.00 eurot kg, kurgid – 2.50 eurot kg, vaarikad 12-14 eurot kg. Põhimõtteliselt on hinnad ühtlased, kõigil kaupmeestel samad. Erilist konkurentsi pole, selle põhimõtetest peetakse enam-vähem kinni. Küüslaugu eest küsitakse 10 eurot kg.

Iga müügilett ja sellele laotatud kaup on hea, köidavad omal moel loomupärase sarmiga.

Kuid kõige rikkalikum, ilusam ja säravam on Marina lett. See äratab erilist tähelepanu. Tomatid on mitut sorti – suured ja väiksemad, erineva kujuga, samuti eri värvi – kollane, punane, roosa, mustjas. Kurgid on ka soolatult, kartuli erinevad sordid, suuremad ja väiksemad, küüslauk, naeris, kapsas, suvikõrvits, peet, porgand, roheline hernes, marjad (kirsid, karusmarjad, sõstrad). On ka kõikvõimalikku rohelist – petersell, hapuoblikas, till (ka kurgi-tomatite soolamiseks, aga ka kogu selleks vajalik komplekt – sõstralehe, küüslaugu, mädarõikaga. Kimbud imelistest aialilledest – lihtsam nimetada seda, mida siin pole. Kõik on enda kasvatatud, – rääkis Marina nädalalehele Panorama. – Mul on aiandusühistus krunt, 8 sajandikku. Muru pole, on peenrad, kasvuhooned ja lillepeenrad. Tööd on muidugi palju, aga see on rõõm. Sel hooajal oli tööd eriti palju, esiteks tuli kevadiselt pikalt kestnud öökülmade eest kõik päästa ja siis kuumus ja põud, kasta oli vaja iga päev ja ka praegu, maa on pealt niiske ja natuke sügavamal on kuiv. Aga õnneks on kõik kasvanud ja küpsenud. Lilled õitsevad ja kõik on hästi. Tahan müüa kõik ülejäägid, sest minu pere jaoks on kõike väga palju. Mul on juba palju püsikliente, aga alati on tore, kui uued ostjad tulevad, ostjaid peaks alati palju olema.

Üllatavalt olid Zinaida letil olevas tootevalikus ainsaks omataoliseks tooteks kogu turul küüslaugunooled. Zinaida sõnul on need küüslaugunooled vitamiinide ladu, kõige kasulikum toit. “Neist saab valmistada hoidiseid talveks, – jagab Zinaida oma retsepti. – Peske, lõigake väikesteks viiludeks ja külmutage külmkapis või ajage läbi hakklihamasina, soola maitse järgi ja lisage veidi taimeõli, säilib väga hästi. Seda maitseainet saab lisada erinevate roogade valmistamisel, lihale, boršile, suppidele või lihtsalt leivale määrida, on väga maitsev ja tervislik. Mul on kolm krunti erinevates aiandusühistutes, aga ma ei tööta üksi, on ka abilised – abikaasa, tütar, väimees. Peenras kasvavad sibul, küüslauk, suvikõrvits, kõrvits, kartul. Kasvuhoonetes kasvavad kurgid-tomatid. On marjapõõsaid ja viljapuid. Kahjuks pole turul kauplemine kaugeltki vilgas, sest poodides on palju samu tooteid, kuigi need on imporditud, kuid nende kvaliteet on normaalne, seepärast eelistavad paljud poest sisseoste teha ja hind on seal sama mis turul või isegi midagi odavam.

Metsa andide hulgas seente mitmekesisust ei täheldata. Seentest on Olga letis vaid kukeseened Mäetaguse metsadest. Neid on vähe, väike karp 400 g 10 eurot. “Metsas on tänavu vähe seeni, – ütleb Olga, – kuigi juba hakkas vihma sadama, aga enne oli palav ja kuiv.” Ja ilusad lõhnavad vaarikad Mäetaguse metsadest, 10 eurot väike karp. Saab ka soodushinnaga osta, kui kaubelda, 8 euroga. Letil on veel väga ilusad tomatid 3,50 eurot, kartul 2 eurot ja 1,50 eurot kg, ämber mett 12 eurot. “Ostetakse halvasti. On kuu lõpp. Inimestel pole ilmselt raha, sest kõik on oluliselt kallinenud”, – ütles Olga kurbusega.

Olga kõrval eelistas anonüümseks jääda tagasihoidlik mees, kuid rääkis meelsasti, isegi huumoriga oma elust aianduses. “Kasvatan kõik ise, – rõhutas kaupmees naeratades. – Elan Jõhvis erasektoris, mul on suur maatükk. Täna pakun ostjatele kirsse, pool kilo 2,50 eurot ning karusmarju ja punaseid sõstraid poole kg eest 2 eurot, tavaliselt küsin 5-6 eurot. Tomatid 4 euroga, aga need on täna viimased, nendega ei taha koju tagasi minna, aga tavaliselt on 5 eurot”. Letil olid ka kaunid gladioolid – varajane sort, kuid nende maksumus jäi saladuseks. Kuna kaupmees pakkus hinda nimetada vaid ostu tehes.

Natalja letil köitsid eriti porgandid, suured nagu oleks lõunamaal kasvanud. “Istutame sügisel, – selgitab Natalja, – see tärkab ja kasvab kevadel ning kui tärkab, siis harvendame. Ja tänaseks päevaks võib öelda, et on juba peaaegu valmis, kuigi võib veel sügiseni kasvada. See on varajane sort Amsterdam. Mul on ka püsikliendid, juba mitu aastat olen siin oma tooteid müünud. Kasvatame koos mu vennaga, mul on Edisel talu. Seal on kasvuhooned, peenrad. Saagi saamiseks on vaja teha palju tööd, eriti sel hooajal. Kasvuhoonete külma eest päästmiseks tuli kütta ahjud ja siis tuli põud ja kasta tuli iga päev. Muidugi mõjutasid külmad ja kuivus saaki. Näiteks sõstrad on nüüd väiksemad, kuigi põõsastel on neid palju. Õunapuud on õunu täis”.

Svetlanal on letis vaid üks valik, mustikad 6 eurot liiter, aga ostjad lähevad kuidagi mööda. “Ei, see pole kaugeltki kõrge hind, – usub Svetlana. – Tänavu on metsas väga vähe mustikaid. Ilmselt mõjutasid kevadised külmad ja kuivus. Marjakohti tuleb pikalt otsida, arvestades sellega, et metsad on maha võetud. Mitu aastat käisin metsas mustikaid korjamas, seal olid mul oma lemmikkohad, kus marjad on pealtnäha nähtamatud. Ja nüüd pole seal mustikat peaaegu üldse. Aga metsa on vaja autoga sõita ja seegi on kulu. Arvestada enda kulutatud jõudu, peab kummardama iga marja järele. Ja siis veel sääsed-parmud. Kodus on vaja kogutud marjad sorteerida, ükskõik kui palju ka ei pingutaks, aga ämbrisse kukuvad ikka lehed, rohulibled. Nii et see võtab palju aega – mustikatele kulub peaaegu terve päev”.

– Minu toodang on pärit Varjalt ja Vanakülast, isiklikult krundilt, – ütleb Aleksandr. Ta müüb peamiselt mitut sorti kartulit, nii suuri kui ka väiksemaid, erinevate hindadega 2 eurost 80 sendini. “Kartul on muutunud odavamaks, kuni viimase ajani oli see 2.50, kuid tuli vihma ja saak hakkas kasvama ja hinnad langesid veidi. Raske hooaeg, oli vaja intensiivselt hoolitseda saagi eest, kõike tuli kasta, isegi kartuleid, kaks kuud ei sadanud üldse, – võtab Aleksandr tehtu kokku. Aga letil on kurgid ja küüslauk, sibulad ja peet. Me töötame siin kella kaheni päeval, tegelikult võib turg kauem töötada, aga kuidagi juhtus nii, et tavaliselt kõik lõpetavad kauplemise täpselt kell kaks. Sel ajal on tööpäeviti meie potentsiaalsed ostjad tööl, aga laupäeval-pühapäeval on rahvast muidugi rohkem. Aga hinnad on ka hirmutavad, siin on need tavaliselt veidi kallimad kui poes. Kuigi on neid ostjaid, kes arvavad olgu kallimad, aga värskemad tooted. Kartul, õhtul kaevame ja hommikul müüme turul. Kurgid korjame kokku kasvuhoones koidikul ja viime turule.

– Tõime abikaasaga oma tooted Peipsi piirkonnast, – naeratab Elena sõbralikult, – seal on meil peretalu Mihkli talu. Selle asutas meie vanavanaisa 1870. aastal. Kokku on meil maad peaaegu 5 hektarit, millest külvipinda on 70 sajandikku. On ka oma mets, samuti Peipsi rannikuvöönd 170 meetrit. Tehtud on tamm, kastmis- ja kuivenduskraav. Meie külas kaevudes vett ei ole, aga meil on, ainuke kaev, milles vesi on, aga seda saladust teadsid meie vanaisad. Kuigi ilmselt nad teadsid, kust kaevu kaevata. Oleme tooteid kasvatanud palju aastaid, võib öelda, et kogu elu. Kuna 1991. aastal suleti tee Leningradi, kus kasvatatust palju müüdi, hakkasime kauplema siin sellel turul. Nii et see on meie 32. aasta siin. Müük rõõmustab meid, nii siin kui ka kodus on palju püsikliente. Peale turgu koju naastes jätkame pärastlõunal seal kauplemist ülejäänud müümata toodetega ja kui on vaja lisatooteid, siis võtame otse kasvuhoonest ja aiast. Lapsed aitavad, nemad töötavad ka maal, meil on abikaasaga 6 last, 11 lapselast ja 3 lapselapselast.

– Tooteid on palju, kuid ostjaid vähe, – kurdab Natalia. – Soovin, et neid oleks rohkem. Vähe, sest poes pakutakse kõike. Ja paljud eelistavad seal sisseoste teha. Aga meil on kõige värskemad tooted, kogume kurgid koidikul kasvuhoonest ja toome kohe turule. Ja hinnad on poes kõrged. Kuigi loomulikult soovitakse alati oma kätega kasvatatud tooteid kallimalt müüa, kuid arvestada tuleb ka tavaostja võimalustega, et ta seda osta saaks. Pealegi on nüüd kõik kallis – hinnad tõusevad kõigel ja kõigil. Tavaliselt ei ole kuu lõpus kauplemine nii aktiivne, rahval pole raha, kuid kuu alguses või keskpaigas, kui pensioni ja palka saab, elavneb see mõnevõrra. Kuid ikkagi tuleb turule suhteliselt vähe inimesi. Kuigi siin saate osta allahindlusega, samas kui poes on fikseeritud hinnad ja kui on allahindlusi, siis need on ebaolulised.

– Minu mustsõstra saak on praegu halb, see kannatas ilmastiku tingimuste tõttu, – võtab Valentina kokku. – Kevadel õitsemise ajal olid külmad, mitu ööd järjest. Ja siis see põud, üleliigset vett polnud, nii et mustsõstra põõsaid polnud millegagi kasta. Paljudel teistel aednikel oli sama, seetõttu on hind kõrgem, eriti kuna selle marja järele on nõudlus, maitsev ja tervendav. Aga täna argipäeval müün 5 euri liiter.

“Palju tööd on vaja mitte ainult saagi kasvatamiseks, vaid ka müügiks ettevalmistamiseks, sest kõik tuleb hoolikalt kokku korjata ja pakendada, – tutvustab Nadežda kauplemisäri. – Ja kui sortiment pole väike, võtab see palju aega ja vaeva. Ja turul on vaja kõik ilusti välja panna. Pealegi pole rahu, kui ostjaid on vähe ja tooted tuleb müüa, sest rikneb. Kahju on ära visata, sest sellega on tehtud nii palju tööd.

Sel päeval ostjaid palju ei olnud.

– Tavaliselt tulen turule lähemale selle sulgemisele, siis teevad kauplejad meelsamini allahindlust, eriti kui mõni väike osa pakutavast kaubast jääb müümata ja ei taheta seda koju viia. Järgmiseks päevaks võib see rikneda, kaotada oma värskuse, – avaldab Vera oma ostutaktikat.

– Hinnad on muidugi kõrged, tahaks kõike odavamalt osta, kuigi saan aru, et saagi kasvatamiseks ja müümiseks tuleb kõvasti tööd teha, – tunneb Tamara kaupmeestele kaasa. – Aga seda ei juhtu alati, turul ei müüda ju mitte ainult enda kasvatatud tooteid, vaid ka välismaalt, eelkõige Poolast toodut, kuid need müüakse edasi Eesti toodetena ja müüakse meie hindadega, kuigi need on odavamad. Ja see on piinlik. Aga nagu öeldakse, äri on äri.

– Liha ostan tavaliselt turult, – ütleb Vladislav turu külastuse eesmärgi, – sealhulgas grilli, siin saab valida täpselt selle, mida vajan ja liha on värskem kui poes. Ja ma ostan pidevalt samalt kaupmehelt. Täna tulin liha pärast ja kõike muud ostan poest, aga vahel turult lastele maasikaid, aga nüüd on need otsas, ostsin sõstraid ja kukeseeni. Olen seenesõber, tavaliselt käin ise metsas seenel. Käisin täna, aga eriti ei leidnud – mu kunagised seenekohad osutusid maharaiutud metsa tõttu tühjaks.

– Kõik on kallis osta, – märgib Polina ilma suurema rõõmuta. – Aga selleks, et talveks hoidiseid teha, moosi keeta, on see praeguste hindade juures kulla hinnaga, sest tuleb osta vähemalt 3-5 kg marju pluss suhkur. Kuigi poest purgi valmismoosi ostmiseks peab maksma mitte vähem, arvan siiski, et marju on parem siit osta ja ise moosi teha, vähemalt see on lisanditeta. Ka teiste hoidiste tegemine talveks – tomatid, kurgid, letšo, salatid, kompotid. Midagi erilist ma täna ei ostnud, ainult lemmikkirsse, lapsepõlv möödus vanaema kirsiaias, kus olid imelised kirsid. Võib öelda, et tulin justkui ekskursioonile, vaatama mida ja kui palju, et välja mõelda, missuguseid hoidiseid tänavu talveks teha. Lõppude lõpuks on väga meeldiv, kui akna taga on lumetormid, suvi purgist kätte saada.

… Järjekordse turupäeva lõpp oli lähenemas, kuid seesama küllus jäi riiulitele leidmata ostjat, sest millegipärast ostja ei tulnud.

Antonina Vaskina

Autori foto