Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuses algas sügise tulekuga loominguline tegevus, õpetajad kohtuvad lastega pärast suvevaheaega. Siin-seal kostab naeru, lapsed ja nende vanemad kõnnivad Kontserdimaja fuajees, mille seinu kaunistavad eesootavate sündmuste eredad plakatid ja plakatid suure hulga olemasolevate ringidega. Vabaajakeskuse järjekordse hooaja avas loovusmess, kust igaüks võis leida meelepärase tegevuse.

Laupäeval, 2. septembril, andsid Kultuuri- ja Huvikeskuse ringid avalöögi loomehooajale. Kontserdimaja saalis toimunud suurel messil oli keskuse meeskonnal hea meel kohtuda vanade ja uute sõpradega. Kõiki külastajaid ootas ringi liikmete koostatud kontsertkava. Suur saal oli jagatud töötubadeks, kus iga ring tutvustas külastajatele oma tegemisi. Lisaks kunstilisele ja esteetilisele suunale on Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskusel nimekiri spordile, turismile, lennukimudelismile, robootika, heli- ja videotehnika arendamisele pühendatud tegevustest.

– On äärmiselt meeldiv, et sellest õppeaastast saame pakkuda inimestele veelgi suuremat ringide valikut, – ütleb Kultuuri- ja Huvikeskuse metoodik Anna Maskajeva. – Sellest hooajast on meil võimalus joogat praktiseerida. Tunnid on mõeldud lastele vanuses 7 aastat ja vanemad. Uues SilvaKaisu kunstiringis saavad lapsed rohkem teada igapäevaste materjalide taaskasutamisest. Silva Põld õpetab neile, kuidas luua vanadest asjadest ehteid ja dekoratiivelemente. Olen kindel, et Merkuuri mobiilne töötuba, mis õpetab töötama metalli ja puiduga, pakub huvi nii poistele kui tüdrukutele. Uute ringide seas on Lego loomering, kus 5-7-aastastel lastel aidatakse Lego Duplo klotside abil arendada loovat mõtlemist ja kujutlusvõimet ning täiendada eesti keele teadmisi.

– Vanema põlvkonna esindajatelt võib sageli kuulda, et neil on huvipakkuvat tegevust üsna raske leida. Kas teie keskus pakub midagi täiskasvanutele?

– Töötame selles suunas ja täiskasvanutele mõeldud ringide nimekiri muutub aastatega aina suuremaks. Ja kuigi järjest raskem on kõiki ringe keskusesse ära mahutada, on see siiani õnnestunud. Meil on hea meel, et meie juurde tulevad särasilmsed õpetajad, kes on valmis linlastele midagi uut pakkuma. Me ei unusta ka pensioniealisi inimesi: neile on meie ringides tunnid olenemata sissekirjutusest tasuta. Näiteks on meil ring Art Moment, mida juhib Irina Baleva-Stüf. Võimalik on omandada teadmisi ja praktilisi oskusi maalimisest, tööst kanga, klaasi ja looduslike materjalidega. Ekstreemsema vaba aja veetmise austajatele on avatud ammuring, mille eestvedaja Meelis Pällo õpetab amb-, vibu-, õhkrelvast laskmise peensusi ning tutvustab kirve, noa ja oda viskamise tehnikat. Noorte DJ-de Kooli uks on avatud ka täiskasvanutele. Meie keskus on üks väheseid asutusi, kus see suund on esindatud. Kool on varustatud kaasaegse tehnikaga, mida kasutavad oma esinemistel kuulsad DJ-d ning selle ringi juhiks on Aleksandr Ivasjuk, kelle nimi on paljudele idavirumaalastele hästi tuttav. Keskus ootab täiskasvanud teatrikunsti austajaid: kooliteatri- ja näiteringi juhataja Raili Tamm plaanib avada rühma täiskasvanutele. Kutsume kõiki!

– Kas keskuses tegelevate laste vanemad paluvad teil sageli täiskasvanutele mõeldud ringi avada?

– Jah, paljud neist mitmekesistaksid meelsasti oma vaba aega. Initsiatiivseid vanemaid on palju. Pärast aruandluskontserti olid noorte breikarite vanemad, kes otsustasid koos lastega lavale astuda, nii vaimustuses, et avaldasid treeneritele soovi kollektiiviga liituda ja täiskasvanute rühmas õppida, kuigi tol ajal sellist polnud. Ja miski ütleb mulle, et nad kordavad oma debüüti, – ütles Anna Maskajeva.

Nädalaleht Panorama vestles messi ajal lastevanematega, kes kavatsevad lastega samal laval edasi esineda.

Sergei ja Julia seitsmeaastane poeg Andrei armastab breiktantsu. Nähes, kuidas poja treeningud sujuvad, otsustas isa tänavatantsu proovida.

Sergei: – Esimesest treeningust alates oli selge, et lastele meeldib breiktants. See osutus nii hoogsaks ja vabaks tantsustiiliks, et “nakatas” ka vanemaid, sealhulgas mind. Pärast proovimist mõistsin, et igaüks saab mõne liigutuse omandada. Peamine on soov. Minu jaoks oli oluline oma poega toetada.

– Kas teil oli sel ajal juba laval esinemise kogemus?

Sergei: – Võib nii öelda… Lapsena tegelesin muusikaga. Nii et lavahirmu pole.

– Tuleb välja, et sel aastal peaksime taas teie lavaletulekut ootama?

Sergei: – Kindlasti!

Julia: – Sel aastal tahavad vanemad avada täiskasvanute rühma ja on valmis kooli minema.

– Kas treenerid on teie ideest teadlikud, kas nad on valmis teid vastu võtma?

Julia: – Oleme neid vaimselt ette valmistanud kevadest saadik. Ütlesime, et nii isad kui ka emad plaanivad osaleda.

Sergei ja Julia sõber Aleksei toob treeningule oma poega Davidit. Erinevalt Sergeist tutvus Aleksei breiktantsuga juba noores eas, kui peaaegu iga poiss proovis uudset tantsuliikumist omandada.

Aleksei: – Meie vanemate meeskond on väga lahke ja õhkkond ringis on positiivne. Lapsepõlves tegelesin veidi breiktantsuga: trenn toimus vanas kultuurikeskuses Oktoober. Aga tantsuga siis ei õnnestunud, vaid hakkasin tegelema võitluskunstidega, tants jäi tagaplaanile. Kui tuli pakkumine lastega ühisest tantsunumbrist osa võtta, võtsin selle idee entusiastlikult vastu. Pidasin vajalikuks meeskonda ja poega toetada. Lisaks oli esinemine minu jaoks mingil määral ka väljakutse. Esimestel treeningutel tuli tants “kriiksuga”. Enne esinemist oli põnevust ja adrenaliinilaksu, kuid lõpuks sai kõik korda. Jätkame tantsimist!

Pärast laupäevase laada lõppu valitses Kultuuri- ja Huvikeskuse seinte vahel taas vaikus. Aga mitte kauaks. Juba esmaspäeval tulid siia sajad lapsed sooviga avastada loovuse maailmast midagi uut, põnevat. Keskuse töötajad otsustasid uue hooaja eel nautida septembrikuu päikesesoojust ja korraldasid tööpäeva lõpus endale „emotsioonide peo“, rõõmustades lapselikult suurte seebimullide üle. Kes teab, võib-olla saab planeerimata seebietendusest ringiliikmetele veel üks inspiratsiooniallikas.

Ilja Telnov

Autori foto