Pühapäev, 29. november avas advendiaja ja nüüd jääme jõulupühade ootele. Nii mõnigi Jõhvi, Ahtme, Kohtla-Järve või Kohtla-Nõmme inimene tõi pühapäeval koju advenditule, mida süüdati tagasihoidlikutel tseremooniatel. Juba üle 30 aasta osaleb jõulurahu väljakuulutamisel EELK Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur, kellele otsustasime esitada mõned küsimused.
– Mida on selle aasta advendiajal rohkem, kas aastatega juurdunud traditsiooni või koroonaviirusest tingitud eriolukorda?
– Vastates sellele küsimusele rõhutan, et advendiaeg on nii kirikule kui ka usust eemalseisvatele inimestele väga tähtis aeg. Pean seda loomulikuks nähtuseks meie elus. Kirikuõpetajana advendiajast kinnipidamine on ka minu kohustus. Advent on vajalik meile kõigile. Sellel advendipühapäeval on oluline ja sügav tähtsus – süüdatakse esimene advendiküünal, algab Kristuse tulemise ootuse aeg. Samas algavad ettevalmistused jõuludeks ja aastavahetuseks.
– Kas inimesed võtavadesimese advendiküünlast süüdatud tulekoju kaasa? Kui oluline on see Teie seisukohast?
– Enamik, kes esimese advendiküünla süütamisele tulevad, võtavad tule kaasa. See traditsioon jätkub, küünlatule koju viimist peetakse oluliseks. Huvitav, et praktilises mõttes, küünal ei anna ju tegelikult midagi -ei soojust ega valgust. Advendiküünal annab südamesoojuse. Sama on ka siis, kui süütame küünlad sünnipäevatordilvõi mälestame küünlaga oma lahkunuid lähedasi.
– Milline on advendikalender kirikuja ka kõikide meie jaoks?
– Meil on neli advendipühapäeva. Tähtis on teada, millal advent lõppeb ja algavad jõulud. Peame teadma, kus advendiajale piiri tõmmata. Rääkides erinevatest üritustest advendiajal või jõulupäevadelpean tunnistama, et mõne jaoks on igasugune püha mitte rohkem kui viinavõtmise aeg. Oskus anda pühale pühalik sisu – see pole kahjuks iga inimese omadus. Jõhvi kirikuson kavandatud advendiajaks näiteks Kirderanniku segakoori kontsert. Jõhvi kirikus on suurepärane akustika, siin tasub kontserdielamusi nautida. Kontsertidekava mõjutavad kaks tegurit – oleme Tallinnale päris kauge esinemispaik ja nüüd on veel mitmed ärajäämised, mis seotud viiruselevikuga.
– Aastalõpp pole kaugel. Milline võiks olla lühike kokkuvõte Mihkli koguduse tegemistest 2020. aastal? Milline on koroonaviiruse mõju kirikuelule?
– Aasta on olnud keeruline. Jõhvi kirikus ei ole sellel aastal ära jäänud ühtegi pühapäevast jumalateenistust. Meie ei ole kasutanud videoülekandeid. Olen sellise teenistuse põhimõtteline vastane. Inimestel peab olema võimalus kirikusse tulla. Kirikuskäimine on sellel aastal kindlasti väiksem, kui eelmistel aastatel. Me ei ole täpset inimeste arvestust pidanud. Eelmisel aastal oli jumalateenistustel umbes 30 inimest, sellel aastal minu hinnangujärgi umbes 20. See langus on tingitudkahest asjaolust. Esimesena nimetanloomulikult koroonaviirust. Teine põhjus on palju sügavam – inimesed kaotavad kiriku tähendust oma elus. Eestlane ei ole oma olemuselt ateist, ta on kiriku suhtes ükskõikne. Siiskisee ükskõiksus on pinnapealne. Kusagil sügaval südames on see usk ikka olemas. Ma ei tee paanikat selle üle, et kogudus on väiksemaks jäänud. Koguduse liikmete arvu on tegelikult raske määratleda. Koguduse liikmestaatuseleavaldab mõju mitu tegurit – ristimine, leer, kirikumaks, osalemine jumalateenistustel, vabatahtlik annetamine. Hea sõnaga mainin Käsmu kirikut, kus koguduseliikmete arv on jõuliselt kasvanud. Käsmu kogudus paistab silma erilise aktiivsusega, siin tehakse tublit tööd.
– See oli aasta hingeline kokkuvõte. Milline oli Jõhvi kirikule 2020. majandusaasta?
– Rääkides majandusest rõhutan ka selles valdkonnas inimlike suhteid. Jõhvi kogudusel ei ole olnud kunagi märkimisväärseid majanduslike probleeme. Meie ei ole rikkad, aga tänaval mütsiga ka ei seisa. Saame oma asjadega hakkama! Taunin neid kritiseerijaid, kes laidavad maha vabatahtlike annetusi kirikuheaks. Kui inimene tahab annetada kirikule, siis eiole võimalik seda takistada. Sellist käitumist ei tohi halvustada võinimetada annetajat rumalaks. Kirik saab hakkama ilma annetusteta. Koguduse liikmetel on aga võimalus annetustega osaleda kiriku elus.
– Oleme jõudnud advendiaega, ees on jõulud. Milline oleks teie sõnum Virumaa inimestele?
– Soovin õnnistatud ja rõõmsaid jõulupühi! Aeg läheb teatavasti kiiresti, siit ka juba ennatlikult soovin head saabuvat aastat! Teadke, kirik mõtleb inimeste peale. Kirik pole inimesi unustanud.
Vestles Jana Kuiv
JÄLGI MEID