12. jaanuaril Männiku pansionaadist, mis asub Aa külas, tuli ärev teade – tulekahju tagajärjel hukkus kolm hoolealust, üks inimene toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse ja 41 hoolealust tuli hilisõhtul toimetada asenduspindadele. Lüganuse vallavalitsus suutis kriitilises olukorras operatiivselt leida vajaliku arvu majutuskohti. Kuid need olid ajutised lahendused.
Juba järgmisel päeval peale tulekahju alustasid Männiku pansionaadi omanikud läbirääkimisi, et leida hoolealustele sellised asenduskohad, mis vastaksid hooldekodu tingimustele. Vähemalt kuueks kuuks oli vaja inimesed ümber paigaldada nii, et hoolealustele oleks tagatud meditsiiniline abi ja sotsiaalne hoolekanne. Juriidilises mõistes asenduskohtade ajutised lepingud võimaldavad jätkata Männiku pansionaadi tegevust, on vaja alustada põlenud hoone taastamist ning jätkata hoolekandetööga ettevõtte teistes filiaalides.
Jõhvi hooldekeskuse juht Arthur Seppern ütles nädalalehele „Panorama”, et järgmisel päeval peale põlengut, Aa külas, oli Jõhvi valmis vastu võtma 20 inimest. Männiku hoolealuste ajutine majutamine sai kooskõlastuse Sotsiaalkindlustusametis ja Männiku pansionaadi omanikuga sõlmiti vastav leping.
19. jaanuaril oli Jõhvis 17 inimest. Kolm Männiku hoolealust olid taas ümberpaigaldatud, kuna vabanesid kohad Tapal, kus asub samuti hooldekodu, mida haldavad Männiku pansionaadi omanikud.
Koheselt peale saabumist Jõhvi hooldekeskusesse, anti põlengus kannatanutele süüa, inimestele võimaldati pesemisvõimalused. Operatiivselt muretseti voodipesu ja osteti voodikapid. Osaliselt olid siin abiks ka Männiku pansionaadi omanikud, kuid kulutusi tuli teha ka Jõhvi hooldekeskusel, märkis Seppern. Järgmiseks sammuks olid meditsiinilise abi kooskõlastamised, tuli muretseda rohud ja muud ravimiseks vajalik. Männiku pansionaadi medtöötajad pidid nö üle andma omad kliendid Jõhvi kolleegidele. Veel mainib Arthur Seppern, et saavutati kokkuleppe, et kahest Männiku pansionaadi töötajast saavad ajutiselt Jõhvi keskuse töötajad.
Sotsiaalses plaanis tuli arvestada ka sellega, et Männiku pansionaadist tulid Jõhvi ka mõned abielupaarid, keda pidi paigaldama eraldi tuppa. Uute hoolealuste seas on ka ema ja poeg.
Täiesti selge, et tulekahju üleelamine, elukoha vahetus ning sellega kaasnev stress olid raskeks katsumuseks kõikidele, keda Aa tulekahju mõjutas. Väljumine šokkist võtab aega. Selles saavad kliente abistada sotsiaaltöötajad. Suur abi oleks ka omastel, kes kindlasti sooviksid külastada oma lähedast inimest. Kuid praegu kehtivad hooldekodudes külastuspiirangud.
Küsimusele koroonaviiruse võimalikust levikust, Arthur Seppern vastas, et kõik, keda paigaldati Jõhvi hooldekeskusesse olid „puhtad”. Õnneks praegu ei ole hooldekeskuses ühtegi haiget klienti ega töötajat.
Õnnetus Männiku pansionaadis sundis Päästeametit tegema operatiivseid reide sotsiaalasutustesse. 19. jaanuaril olid Päästeameti töötajad ka Jõhvi hooldekeskuses. Mingeid rikkumisi ei leitud. Kuid ka ilma kontrollreidita on selge, et kiiremas korras peab lõpetama tagavara väljapääsu remondi, see töö on praegu lõppjärgus.
Eelmise aasta viiruseleviku esimene laine oli Jõhvi hooldekeskusele heaks kriisi praktikaks. Peab tunnistama, et ka selliseid kogemusi on vaja, märgib Seppern. Kahjuks Eestis ei ole rakkendatud süsteemi, mis reguleeriks hoolealuste operatiivset ümberpaigaldamist kriisisituatsioonide ajal. Selline logistika puudub. Üheks põhjuseks on see, et kusagil ei ole piisavas koguses vabu kohti. Mõni üksik koht tekkib alles siis, kui kliendi maine elutee lõpeb.
Jõhvi hooldekeskuse juht Arthur Seppern on veendunud, et kriisiolukorras peavad kolleegid olema teineteisele abiks. Hoolealused vajavad igapäevast abi, siin ei saa olla mingit pausi ja viivitamist. Õnnetuses on kolleegide siiras abi esimene, mis näitab inimlikkust ja sotsiaalset vastutust.
Jana Kuiv
JÄLGI MEID