Jõhvi jalgpallihalli ehitus – see teema on jätkuvalt aktuaalne. Ehituse algust ootavad jalgpallihuvilised Jõhvis, aga ka kogu Ida-Virumaal. Tulevase jalgpallikompleksi valmimine puudutab ka teiste spordialade huvilisi, eelkõige kergejõustiklasi. Nüüd, kui on selge, et Jõhvi jalgpallihalli finantseerimine on 2021. aasta riigieelarvesse kindlalt sisse kirjutatud, tekib loogiline küsimus – kuidas Jõhvi vald tegeleb sellise mahuka projekti teostamisega?

Esmalt peame arvestama, et lõpptulemusena saab Jõhvi mitte ainult uue jalgpallihalli, tegemist on jalgpallikompleksiga. Kompleksisse hakkavad kuuluma juba olemasolev jalgpalliväljak, treeningväljak kunstmuruga ja jalgpallihall. Kogu ehitus on igati keeruline objekt, nii tehniliselt kui ka kinnistute kasutamise küsimustes. Näiteks üks osa tulevasest hallist peab jääb maa-alale, mis ei ole hetkel valla kasutuses. See on praegu riigimaa, tuleb läbida päris pikk menetluse protsess, et maaküsimused saaksid lahendatud. Õnneks, tulevase kompleksi, naabritega ei tohiks kooskõlastamine võtta palju aega, kuna naaberkinnistud on suures osas munitsipaalomandis. Ühele poole, tulevasest jalgpallikompleksist, jääb Eesti Raudtee kinnistu. Keerulisem on aga sellega, mis jääb tulevase halli alla. Praegu läbivad seda maa-ala gaasi- ja soojustrassid. See aga tähendab, et trassid tuleb demonteerida ja paigaldada kõrval aladele. Kui tehniliselt pole see eriti keeruline, siis erinevad kooskõlastamised võtavad päris palju aega. Tegelikult trassitöödega võiks alustada isegi varem, kui kogu jalgpallihalli projekteerimisdokumentatsioon valmis saab.

Jalgpallihalli ehitusega on tekkinud mitmeid eriarvamusi, ikka ja jälle küsitakse – mis on mis? Peab täpsustama, et ehitus on kavandatud mitmesse etappi. Esmalt valmib jalgpallihall, siis teise etapina treeningala kunst muruga. Olemasolev jalgpalliväljak ei kao kuhugi. Need kolm väljakut moodustavad Jõhvi tulevase jalgpallikompleksi.

Hetkel on ehituse ajakava järgmine. Eelmise aasta oktoobris alustas Riigikogu 2021. aasta riigieelarve koostamisega. Kavandati kuluridadesse kirjutada 6 mln eurot nelja jalgpallihalli ehituseks – Pärnus, Rakveres, Kuresaares ja Jõhvis. 9. detsembril 2020 Riigikogu kinnitas 2021. aasta riigieelarve. Jalgpallihallide ehitusetele anti roheline tuli. 22. jaanuaril jõudis Vabariigi Valitsuselt vastav kiri ka Jõhvi valda.

See aga ei tähenda, et Jõhvis lihtsalt istuti ja oodati, millal riik raha eraldab. Veel eelmise aasta sügisel toimusid töökoosolekud, kus arutati halli ehitusega seotud küsimusi. Toimusid kohtumised Eesti Jalgpalliliidu ja kohaliku jalgpalliklubi esindajatega. Uuriti Haapsalu ja Tartu kolleegidelt, kuidas neil on läinud analoogiliste projektide teostamine. Loomulikult jälgiti Riigikogu eelarvemenetlust antud küsimuses.

Veebruari alguseks on väljatöötatud kõik tulevase ehituse projekteerimisega seotud tingimused, lähiajal vald võib avada riigihanke projekteerija otsimiseks. Töötempo on üllatavalt kiire, märkis Jõhvi abivallavanem Toomas Nael vestluses, mis toimus Jõhvi Rahva Jalgpallimuuseumis.

Jalgpallihalli projekteerimisel saab üheks etapiks olema kooskõlastamine erinevate ametitega, veel on vaja korraldada ehituslik ekspertiis. Peale ehitusprojekti valmimist saab avada riigihanke ehitaja otsimiseks.

Milline siis saab olema tulevane jalgpallihall? Sisuliselt on tegemist sise jalgpalliväljakuga, lisaks on siin jooksurajad ja arvestatud on ka hüppekastiga. Seega jalgpallihalli funktsioon on laiem, kui ainult jalgpalli treeningud või võistlused. Jalgpallihalli saavad tulevikus kasutada ka teiste alade sportlased. Kergesti monteeritavad konstruktsioonid võimaldavad tagada u 300-500 istekohta pealtvaatajatele. See aga tähendab, et Jõhvi saab juurde arvestava kontsertplatsi. Tähtis on märkida, et projekti tingimustes on märgitud terve rida abiruume – riietusruumid, laopinnad, WCd, pesemisvõimalused. Toomas Nael rõhutab, et halli tootja poolt väljatöötatud normide järgi peab, näiteks talvel halli sisetemperatuur olema mitte vähem, kui +10 kraadi. Suvel aga vajaliku sisetemperatuuri hoiab ventilatsioonisüsteem.

Peale jalgpallihalli ehitust on kavas rajada väline trenniväljak kunstmuruga. See väljak on samuti sellistes mõõtudes, et siin saab korraldada jalgpallikohtumisi. Ideaalis saaks Jõhvis korraldada sellise turniiri, kus oleks kasutusel korraga kolm väljakut.

Jõhvi valla omaosalus tulevase jalgpallikompleksi valmimisel võib ulatuda u 600-800 tuhande euroni. Nende summadega tuleb arvestada järgmiste aastate vallaeelarve koostamisel.

Kohaliku jalgpalli arendaja Sergei Ivanov ei liialda, kui ütleb, et Jõhvi jalgpallikompleksi ootavad tuhanded spordihuvilised, noored ja eakad ning lapsevanemad. Selle ootuse geograafia on palju laiem, kui Jõhvi vald. Tulevast jalgpallikompleksit saavad kasutada ka Sillamäe ja Narva jalgpallisõbrad.

Jana Kuiv

Nädalalehe Panorama kommentaar jalgpallihallide riikliku programmi kohta:
Tegemist on jätkuva pilootprojektiga. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt. Eelmise aasta riigieelarves oli samuti ette nähtud kuus miljonit eurot multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamiseks. Siis oli nimistus Tartu, Haapsalu, Viljandi ja Rapla. Näiteks, Läänemaal kogub jalgpall järjest rohkem populaarsust ning treenerid teevad noortega head ja tänuväärset tööd. Haapsalus on korralikul tasemel muru- ja kunstmuruväljak, kuid talvel tuleb harjutada võimlates.
Võrreldes Põhja-Euroopa riikidega on Eesti jalgpalli infrastruktuuri osas alles lapsekingades. Eestis oli mõne aasta taguse uuringu järgi üks jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, Soomes on vastav number 1338. Eesti jalgpalliharrastajatel on väiksemad võimalused treeningute tegemiseks. Ka sisehalle on Soomes kümneid enam kui meil. Islandi jalgpallikoondise viimaste aastate edule pandi alus käesoleva sajandi alguses, kui omavalitsused alustasid jalgpalliliidu eestvedamisel sisehallide rajamisega. Jalgpallihall võimaldab spordialaga tegeleda aastaringselt ja meie noored saavad seeläbi konkurentidega samaväärsetes tingimustes harjutada.