30. aastase praktilise kogemusega sotsiaaltöötaja Tamara Luigas täidab Jõhvi vallavalitsuse sotsiaal- ja noorsootöö nõuniku töökohustusi alles mõne nädala.

Sotsiaalvaldkond poletalle sugugi võõras. Selja taha on jäänud ligi 30 aastat hoolekandetegemisi erinevatel kohtadel.

Tamara Luigas alustas sotsiaalse koduabi valdkonnas 1989. aastal, siis oli tema osakonna halduses regioon Kiviõli linnast kuni Viivikonna alevikuni. Hiljem tegeles ta raske ja sügava puudega lastega. Tamara on töötanud Jõhvi Hooldekeskuses juhiabinaning Jõhvi Sotsiaalmajas projektijuhina. Olles Jõhvi Vallavolikogus asendusliige, usaldati talle sotsiaalkomisjoni esimehe kohustused.

Nüüd, olles tööl vallavalitsuses nõunikuna, jätkab Tamara Luigas mitmeid projekte, mida ta algatas veel siis, kui oli tööl Hooldekeskuses ja Sotsiaalmajas. „Töö pole mulle võõras, valdan teemat”, teeb julge järelduse värske vallavalitsuse ametnik oma kolmandal töönädalal.

Meievestluse avaminutitel puudutasime väga isikliku teemat, kuid mis on samuti seotud hoolekandega. Nimelt oli Tamara elus raske aeg, millal tuli hoolitseda nägemispuudega isa ja hiljem, veel paar aastat ,raske südamehaigusega ema eest. Kogemused ei tule ainult magistritöö kaitsmisega või praktiliste tööülesannete täitmisega…

Kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töö ei piirdu ainult toetustega ja nõustamisega. Tegemist on keerulise süsteemiga, kus tuleb arvestada riigi poolt toetatud programmidega, koostööga naaberomavalitsustega ning kohaliku eelarvestrateegiaga. Tamara Luigas rõhutab, et sotsiaaltöö otsesed tarbijad on väga erinevad inimesed. Meie ei saa rääkida ainult vaimsepuudega inimestest, on veel mitmeid hoolt ja sotsiaalset tuge vajavaid inimesi.

Selle aasta alguses on Jõhvi vallal töös mitu sotsiaalprojekti. Esmalt mainib Tamara Luigas kogukonnas elamise projekti. Projekti raames ehitatakse ja sisustatakse 10 korterit Kaare 3 hoone IV korrusel. Siin asuvad elama psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimesed. Peale elamispinna on siia kavandatud ka nö tegevuspind. Ehitustööd on juba lõpetatud, praegu tegeletakse ruumide sisustamisega. Valla sotsiaalnõunik on kindel, et juba enne suve algust on projekt jõudnud nõnda kaugele, et 10 eriteenust vajavat inimest jõuvavad oma uude kodusse. Antud hoolekandeprojekti teostab Jõhvi vallavalitsus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Psüühilisepuudega inimestejaoks on antud projekt palju laiema tähendusega, kui uue elamise loomine. Selliste inimeste jaoks on sotsialiseerumine ühiskonda ülitähtis. Selle protsessi juures viibivad abistajatena erikoolitusega hooldajad.

Tamara Luigas on kindlal aramusel, et Kaare 3 hoone on muutumas Jõhvi valla hoolekande kompleksiks, mis on antud valdkonna suureks eeliseks.

Teiseks suuremaks ettevõtmiseks sotsiaalvaldkonnas nimetab Tamara Luigasisikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamise kohalikus omavalitsuses. Milles seisneb sellise spetsiifilise nimetusega projekt? Eelkõige on pilootprojekti eesmärgiks katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on mitte riik vaid kohalik omavalitsus. 2019. aastal välja kuulutatud kolme konkursivooru tulemusel on projektiga liitunud 20 Eestimaa kohalikku omavalitsust, kes erihoolekande täiendatud teenusmudelit katsetavad. Jõhvi vallason projekti kaasatud 10 inimest. Lihtsamalt öeldes, projekti käigus saab osalejatega selgitada konkreetsete teenuste vajadus ja siis leida kohalikud teenuste osutajad. Tamara Luigas märgib, et tegemist on spetsiifiliste teenustega – rehabilitatsiooni teenused, psüholoogiline nõustamine, perenõustamine, abistamine tööturul. Abi ja nõustamist vajavad mitte ainult sihtrühma kuuluvad raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega isikud, vaid ka nende perekonnaliikmed.

Veel üheks oluliseks sotsiaalvaldkonna suunaks nimetabTamara Luigas puuetega inimeste eluruumi kohandamise. Jõhvi vald osaleb riiklikus projektis “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine”, mille raames kohandatakse erivajadustega inimeste eluruume nende vajadustele vastavaks. Eluruumi kohandamise projekti eesmärk on Jõhvi valla puuetega inimestele, läbi eluruumi kohandamise, tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu, tööturult eemalolijatele eeldused osaleda tööturul.

Projekti raames on võimalik kohandada koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Antud sotsiaalprojekti tutvustamisel kasutab Tamara Luigasvõimalust ja pöördub Jõhvi valla elanike poole üleskutsega, julgemalt osalema nimetatud projektis. Esmalt peaks võtma ühendust sotsiaalosakonna töötajatega, et hinnata hetkeolukorda ja kaaluda, millised on reaalsed võimalused eluaseme kohandamiseks.

Jõhvi valla 2021. aasta eelarveprojektis on sotsiaalvaldkonna kulude ridadel märgitud järgmine sotsiaalvaldkonna ülesanne – Jõhvi Hooldekeskuse hoonesse Kaare 3 dementsusdiagnoosiga isikute päeva- ja intervallhoiuteenuse keskuse rajamine. Eelarveprojektis on selle ülesande täitmiseks kavandatud kulutada 50 000 eurot. Jõhvi vallas elab ligikaudu 40 inimest, kellel on dementsuse diagnoos. Eestis on peaaegu 2% inimesi dementsuse diagnoosiga.

Rääkides sellest ettevõtmisest, märkis Tamara Luigas vajadust täiendada sotsiaaltöötajate teadmisi.Näiteks selleks, et korraldada mälutreeninguid on vaja esmalt endal läbida treeningumetoodikakoolitus, suureks abiks on siin mälutreeningu töövihikud,mis on Eestis ilmunud nii eesti kui ka vene keeles.

Tehes kokkuvõtteid vestlusest, sotsiaalvaldkonna aktuaalsematest projektidest ,Tamara Luigas rõhutas, et seni on Jõhvi vallas erilise tähelepanu all olnud just psüühilisepuudega inimesed. On kindel vajadus laiendada hoolekannet laiemale puuetega inimeste ringile.

Vestluse viimases osas esitasime Tamara Luigasele küsimuse, mis pole seotud tema, kui sotsiaaltnõuniku tööga otseselt seotud – kas Jõhvi valla Külade Koda taaskäivitab oma tegevuse? Vastates sellele küsimusele Tamara Luigas märkis, et mingil määral on ka see küsimus seotud sotsiaalvaldkonnaga. Jõhvi vald pole ainult Jõhvi linn. Linna kõrval on 11 külaja lisaks veel Tammiku alevik. Mitmekesist arengut, seal hulgas ka sotsiaalhoolekande valdkonnas, vajavad kõik valla elanikud – linnas ja maal. On olukordi, kus just sotsiaalprobleemid on eriti teravad just maapiirkonas. Praegu on vallavalitsuse moodustamisel töörühm, kes tegeleb Külade Koja töö taastamisega ja sellele uute eesmärkide väljatöötamisega. Ja taas kasutabTamara Luigasajaleheartikli võimalusi, kutsudes töörühmaga liituma, neid aktiivseid inimesi valla maapiirkondadest, kes soovivad panustada oma oskusi ja teadmisi Jõhvi külalelu arengule. Töörühma esimene kokkusaamine on kavandatud veebruari viimastele päevadele.

Tamara Luigase ametikoha õige nimetus koosnebtegelikult kahest vallaelus, tähtsast valdkonnast. Sotsiaaltööprojektidest saime asjaliku ülevaate, kuid noorsootöö teema jäi antud leheloost välja. See on hea võimalus korraldada veel üks intervjuu, sellega oli valla nõunik nõus. Samas märkis Tamara Luigas, et praegu on Riigikogus arutamisel Noorsootöö arengukava aastani 2035. See arengukava on tulevikus alusdokumendiks kohalikele omavalitsustele, noorsootöö planeerimisel ja oma regiooni vajadustele seadmisel. See aga ei tähenda, et praegu noorsootöö teema Jõhvi vallas jääb vallavõimude poolt tähelepanuta.

Jana Kuiv