Eesti Raudtee saatis Jõhvi vallavalitsusele kirja, kus teavitab muudatustest Jõhvi raudteejaama kinnistul. Nimelt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma käskirjaga jaganud raudteejaama kinnistu kaheks osaks – jaamahoone selle vahetu ümbrusega ja hooned ning rajatised, mida on vaja raudtee teenindamiseks. Kinnistu jagamine annab „rohelise tee” võimalusele jaamahoone välja osta. Eesti Raudtee küsib vallalt, kas ollakse valmis omandama jaamahoone vastavalt turuhinnale. Selleks hinnaks oleks 17000 eurot.

Läbirääkimised ja kirjavahetus jaamahoone tulevasest saatusest on tegelikult kestnud juba mitmeid aastaid. Jõhvi linn, hiljem vald on jaamahoone ostu suhtunud eri aastatel erinevalt.  Volikogu liige Martin Repinski kirjutab oma sotsiaalmeediapostituses: „varem selle küsimusega tegeleti. Vahepeal oli mitteametlik otsus hoonet mitte taastada. Viimased kolm aastat on juba palju kindlamalt räägitud väljaostmisest ja hoone taastamisest”.

Samas oli tõesti aeg, kui omavalitsusel tegelikult puudus huvi hoone renoveerimise vastu. Näiteks mahukas uuringus „Jõhvi raudteejaam. Hoone dokumenteerimine”, mida koostati EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna tellimusel 2010/2011 aastal, on selgelt kirjas: “Kuivõrd Jõhvi linnakeskus paikneb ja areneb raudteejaamast eemal, siis puudub nii praegusel omanikul EVR INFRA-l kui Jõhvi vallavalitsusel soov hoonet taastada”. Teisisõnu, omanikul ja kohalikul munitsipaalvõimul puudus soov olemasolevat hoonet taastada.

Täna on prioriteedid muutunud. Volikogu liige Martin Repinski ei varja oma positiivseid emotsioone ja teatab sotsiaalmeedia vahendusel: „Peagi saame alustada hoone renoveerimisega. Loodetavasti ei lähe meil sellega sama palju aega, kui seda kulus hoonestusõiguse vormistamisele. Jõhvi saab uue pärli. Pikk ja bürokraatlik protsess on lõpule jõudmas, mille üle on ainult hea meel ja mille eest tänan kõiki asjaosalisi”.

Tulles tagasi mainitud eksperthinnangu juurde, mis koostati kümme aastat tagasi, saame teada, milline on jaamahoone ehituslik seisukord. Eksperdid märkisid, et hoonet ei ole hooldatud ning seda on rüüstatud, kuid uksed ja aknaavad on siiski kinni. Siseruumides on viimastel aastatel teostatud lammutustöid, mille käigus on eemaldatud sekundaarseid vaheseinu. Hoone on väga halvas tehnilises seisukorras ning selle taastamine nõuaks väga suuri investeeringuid. Veel on dokumenteerimise käigus selgunud, et vundament, seinad ning välisdekoor on rahuldavas seisukorras. Märgime, et see hinnang oli tehtud 10 aastat tagasi. Halvaks nimetasid eksperdid lage, katusekonstruktsiooni, sarikaid, uksi, viimistlust ning kommunikatsioone.

Kuid jaamahoonele on tehtud veel üks ekspertiis. 2020 aasta mais avaldas ERR portaal uudisloo, kus teatakse uuest eksperthinnangust, et jaamahoonet on võimalik renoveerida. Samal aastal koostas Jõhvi vald toetusavalduse maakondade arengufondi, paludes 400000 eurot hoone taastamiseks. Hiljem summa vähenes alla 69000 euro. Nendes toetuse taotlustes teatab vald, et on võimeline aastaks 2022 võtma renoveeritud jaamahoone kasutusele. Kuid “pärlini” on veel pikk tee minna.

Pole ka selge, milline võib olla tulevikus hoone funktsioon. Kõlavad ettepanekud ehitada korralik ootesaal, söögikoht ja isegi museum. Vald kutsub inimesi kaasa mõtlema,et ühiselt leida renoveeritud hoonele rakendus.“Ootame elanikelt ettepanekuid nii  hoone kasutusotstarbe kui ka sise- ja välislahenduse kohta”, pöördub valla elanike poole rahvasaadik Repinski.

Lisame lühikese ajaloolise ülevaate Jõhvi jaama hoonest ja selle väärtusest muinsuskaitse seisukohalt vaadates. Jaamahoone ehitati 1951. aastal. Jõhvi raudteejaam ehitati II maailmasõja ajal hävinud, 1936.a valminud jaamahoone  asemele. Raudteejaam on stalinistliku arhitektuuri tüüpiline näide (Jõhvi raudteejaamaga sama projekti järgi on ehitatud Jõgeva vana raudteejaam, kuid seal on dekoori kasutatud vähem kui Jõhvi jaamahoone juures). Hoone kehand on säilinud autentsel kujul. Kuigi Jõhvi raudteejaama näol on tegemist huvitava ja väärtusliku üksikhoonega, pole selle riikliku kaitse alla võtmine põhjendatud.

Raudtee jaamahoonete kasutamine tänapäeva tingimustes ei ole seotud ainult omandisuhetega ja renoveerimise finantseerimisega. Jõhvis oli võimalik eraldada jaamahoone kinnistu raudtee taristust. Siin jäävad raudteerööpad hoonest ühele poole. Tapal näiteks on olukord teistsugune. Jaamahoone asub piltlikult saarel, kahel pool jaamajoonet on raudtee ja rongiliiklus toimib mõlemal pool ja mõlemas suunas. Hea näide on Türi jaamahoone, kus juba aastaid asub viisakas söögikoht ja raudteemuuseum.

Jana Kuiv

Foto Vladislav Naumov

Reklaam