Tammiku rahvamaja naisrahvatantsurühm tähistas oma 50. aastapäeva juubelikontserdiga „Ühe vaiba lugu”. Esinejaid, külalisi ja publikut oli nõnda palju, et kodulava Tammiku rahvamajas oleks pidulistele liiga kitsaks jäänud. Nii tähistati väärikat juubelit Jõhvi kontserdimajas.

„Igasse käsitsi valmistatud esemesse on sisse kootud tükike tegija hingest. Igasse kaltsuvaipa, mis katab sinu elutoapõrandat, on põimitud palju emotsioone. Kui seda vaipa vaatad, on tunne, nagu sirviksid pildialbumit, kus sa näed erinevate päevade toimetusi. Kord on päevad erksad ja rõõmsad – siis on vaiba värvid kirkad ja heledad. Mustrid on siis laiad ja kaunid. Vahel on kuduja hinges igatsus, siis on ka vaiba värvid hallid. Juhtub ka nii, et kuduja päevad on lausa mustad, siis tekivad vaibale vead ja read kisuvad viltu.”

Nende mõtisklustega algas Jõhvi kontserdimaja suurel laval Tammiku naisrahvatantsurühma juubelikontsert „Ühe vaiba lugu”. Rahvatantsu võrdlus kaltsuvaibaga oli antud juhul igati tabav. Nii nagu ükski vaip ei sarnane teisele, on ka iga esinemine kordumatu. Tantsijad ja nende kenad rahvariided koovad lavalaudadel uusi mustreid. Nii säilitatakse ajaloolist rahvapärandit ja nii antakse rahvatantsu traditsioonid edasi uutele põlvkondadele.

Sümboolne oli ka juubelikontserdi esimene tantsuetteaste. „Tulge kokku, õekesed … Kas me hääled kokku läävad …? Kas me ühe ema lapsed …?”

Läbi aastate on Tammiku naisrahvatantsurühma kujundusliku vaiba mustritesse oma panuse andnud erinevad juhendajad: Arvet Salupere, Anita Kreen ja Helvi Hänikainen. Palju aastaid juhendas rühma legendaarne Virumaa tantsuelu korraldaja Helju Tori. Silmapaistev tantsupedagoog oli nõudlik enda ja tantsijate vastu; samas jagus tema armastust kõikidele, kes austavad rahvakultuuri säilitamist. Heljo Tori aastad olid tantsurühma jaoks kõige suurema arenguga aastad.

Viimased kaheksa aastat on Tammiku tantsijate emaks Maris Kriisa, kes jätkab väärikalt Heljo Tori tegemisi.

Juubelikontserdil märgiti ära Tammiku naisrahvatantsurühma kultuurilist ja paikkondliku tähtsust Tammiku aleviku ja Jõhvi valla jaoks. Kui Tammiku kolhoos oma tegevuse kunagi lõpetas, oli küsimuse all ka rahvamaja edasine saatus. Tänu tantsurühmale jätkus aga Tammikus kultuuritegevus ja suures osas see päästis ka aleviku hääbumisest. Praegu on eriti tähtis see, et Tammiku naisrahvatantsurühm säilitab Eestimaa idaservas eestlust.

Tantsurühma praegust koosseisu tutvustati juubelikontserdil paraja huumoriga. Selgub, et kokku on tantsijate seas 14 ema, neil on nii-öelda kamba peale 35 last ja veel 18 lapselast. Tantsurõõmu endale ja publikule pakuvad seitse haridustöötajat, kolm müügispetsialisti, kolm firmajuhti, lisaks veel ettevõtja, juuksur ja teller. Tegelikult on Tammiku naistantsijad üks suur ja südamlik pere – tantsupere. Koos on käidud esinemas siin ja sealpool piiri: Lätis, Leedus, Valgevenes, Venemaal, Poolas ja Ungaris.

Tantsurühmal ei lähe kunagi meelest laulu- ja tantsupeod, kus on tulnud rahva ees olla ka lausvihmas või lõõskava päikese all. Tammiku naisrahvatantsurühm alustas tegevust 1972. aastal äsja remonditud kolhoosi klubis ja juba 1973. aastal osaleti kümnendal üldlaulu- ja tantsupeol. Sellest ajast peale pole Tammiku naised ühtegi laulu- ja tantsupidu vahele jätnud. Nüüdseks on nende loomingulises eluloos juba 11 üldlaulu- ja tantsupidu.
Tammiku pikaajalist pühendumist tantsule on märganud ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Juubelikontserdi kenaks osaks oli nimetatud seltsi tänukirjade, pronks-, staaži- ja seltsimärkide üleandmine. Tänusõnu, tänukirju ja kingitusi jagasid veel ka Ida-Virumaa Omavalitsusliit ning Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus.  

Kui kaltsuvaibal on esimene ja viimane triip selgelt piiritletud, siis Tammiku tantsijate viimast vaibatriipu pole veel kuskil lähitulevikus näha!

Kerget jalga, Tammiku naisrahvatantsurühm!

Jana Kuiv                                           

Fotod Ilja Telnov

Toimetuse kommentaar:

Ida-Virumaa rahvatansijate, lauljate ja pillimeeste aktiivne tegevus aprillis 2022.

8. aprill Laulu- ja Tantsupeo SA lepingupartnerite ühine koosolek (veebis)

10.aprill Ida-Virumaa puhkpillimuusikapäev Kiikla Rahvamajas

13. aprill Maakonna kultuuritöötajate ja kultuurikomisjoni nõupidamine (Zoomis)

23. aprill Tantsujuhtide nõupidamine ja algaja rahvatantsjuhi koolituspäev Kohtla-Järve Kultuurikeskuses

23. aprill Ida-Virumaa segarahvatantsurühmade ja rahvamuusikute päev

24. aprill Virumaa koorimuusikapäev Jõhvi Kontserdimajas

29. aprill Laulu- ja tantsupeo SA nõupidamine (Zoomis).