Kristuse ülestõusmispühad on kogu kirikuaasta süda. On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: „Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: „Tõesti, Ta on üles tõusnud!” Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur nõustus lugejatega oma ülestõusmispühade mõtisklusi jagama.

– Lugupeetud Peeter Kaldur, elame äreval ajal. Jõulupühade ajal oli meie lehele antud intervjuus vestluse keskmes koroonaviiruse pandeemia. Kevadpühadeks jõudsime ärevate rahvusvaheliste sündmusteni. Millest mõtlete ja räägite käesoleva aasta ülestõusmispühade jumalateenistustel?

– Meie maailmas on kaks lähenemist elu olemusele: jumalakeskne ja inimkeskne. Tänapäeval näeme inimkeskse lähenemise domineerimist. Maailma riikide demokraatia pole ju midagi muud kui just seesama inimkeskne lähenemine. Hetkel toimuvad rahvusvahelised konfliktid lähtuvad samuti ainult nimetatud inimkesksest mõtlemisest. Kirikuõpetajana ütlen otse – see on rumal lähenemine.

– Kuidas võime teie poolt nimetatud kahte lähenemist üle kanda ülestõusmise mõistmisele?

– Kui meie ülestõusmispühadest rääkida, peame mõtlema sellele, et Jumal lasi inimestekeskselt oma poja risti lüüa ja surra. See oli väga inimkeskne lähenemine. Aga Jeesuse ülesäratamine on juba selgelt jumalakeskne lähenemine. Ja jumalakeskne lähenemine paneb lõppude lõpuks kõik meie maised asjad, mured ja konfliktid paika. Kahjuks on inimesed kannatamatud ja tahavad kõiki asju kohe kätte saada. Ülestõusmispühad tõestavad meile, et kõik see, mida on Jumal meile andnud, kindlasti ka sünnib. Ja sünnib ikka Jumala tahte järgi.

– Rahvasuu ütleb, et kui usud Jeesuse sündi ja austad jõule, siis võid ennast usklikuks inimeseks nimetada. Aga usk ülestõusmisesse on palju tähtsam uskliku inimese tunnus. Kas olete selle väitega päri?

– See ütlus on väga inimlik kategoriseerimine. Jõulud ehk Kristuse sündimine on üks osa usumaailmast, teine oluline osa on Jumala poja ülestõusmine. Siinkohal tasub meelde tuletada Jeesuse tulekut Jeerusalemma. Inimesed ladusid tema teekonnal palmioksi ja oma riideid, näidates ülimat austust. Ja juba vähem kui nädala pärast need samad inimesed karjusid: „Löö risti, löö risti!” Inimlik suhtumine võib väga kiiresti muutuda. Tänapäeval näeme sarnast suhtumist, näiteks valimiste ajal – mingil hetkel mõeldakse ja otsustatakse ühtemoodi, aga siis meeled muutuvad.

– Teame, et ülestõusmispühade ajal tervitavad usklikud inimesed sõnadega: „Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: „Tõesti, Ta on üles tõusnud!” Kas mitteusklikud peavad samuti vastama?

– Mina pole oma elus veel kunagi kohanud mitteusklikke inimesi! Peab aru saama, et usk on erinev. Kunagi ei saa olla nii, et kõik usuksid ühtemoodi. Kordan ja rõhutan – usklikud on kõik!

– Räägime nüüd veidi maisematest asjadest. Mida toob käesolev kevad Jõhvi Mihkli kogudusele?

– Neljapäeval toimub praostkonna sinod, ootame Jõhvi peapiiskoppi. Palume peapiiskoppi õnnistama meie koguduse uut sauna, mille ehitasime kantseleimaja keldrikorrusele. 5. mail tähistatakse meie koguduses väga omapärast juubelit – koguduse organist, kantselei sekretär ja mina oleme Jõhvi koguduses teeninud aastate summas täpselt 100 aastat.

– Õpetaja Kaldur, milline oleks teie sõnum ja õnnitlus nädalalehe Panorama lugejatele?

– Soovin õnnistust kõikidele lugejatele! Loodan, et pühad toovad vaid häid sõnumeid.

– Täname! Kristus on üles tõusnud!

– Tõesti, Ta on üles tõusnud!

Vestles Jana Kuiv

Autori foto