Püha Valentini päev – Sõbrapäev. 14. veebruaril sai Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valge saal kohaks, kus seda püha tähistasid sõbrad – Kohtla-Järve Kultuurikeskuse tantsurühm ACD ja Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi tantsurühm Metsalilled. Enne etenduse algust, mis kuulutati plakatil “Sõprade kontserdiks”, viisid sellel osalejad läbi fotosessiooni galeriis, kus on taastatud haruldaste toolide ja tugitoolide näitus. Seejärel näitasid kollektiivid oma kunsti. Traditsiooni kohaselt viis Maria Tuzova sõbrapäeval läbi meistriklassi, kus ta õpetas kõiki tegema originaalseid sõbrapäeva õnnitlustega postkaarte.

Valge saali juhataja Helgi Kopliorg (kes on ka ACD kollektiivi juht) ütles, et Sõbrapäeva ühine tähistamine on tantsurühmade pikaajaline traditsioon.

– Tantsijad on kõik sõbrad. Ja mitte ainult pühadel, kui nad koos kontsertidel esinevad. Vahel teeme koos proovi, otsime koos midagi uut, – räägib Helgi.

Ja Metsalillede tantsurühma juht Irina Bondarenko lisab, et loominguline sõprus seob neid Kohtla-Järve Kultuurikeskuse kollektiividega juba ligi veerand sajandit.

– Tegelikult on meie kollektiivid olnud üksteisega sõbrad alates nende tekkest. Teeme kogu aeg proove Kingissepa kultuuripalees (nagu ta kultuurikeskust harjumuspäraselt nimetab. Aut.) ja võtame üksteiselt üle parima. Oleme osa Ingerisoomlaste Seltsist, seetõttu on meie repertuaaris suurem osa selle rahva tantse. Ja meiega tantsib ka Seltsi juht Maire Petrova. Kuid mõned meie liikmed ei tantsi mitte ainult meie kollektiivis, vaid ka koos Helgi Koplioruga. Seetõttu näeb peale esimest osa – ACD kontserti tuttavaid tantsijaid, kuid juba teistes kostüümides ning nad esitavad teisi tantse. Meie pidudel esinevad Kultuurikeskuse tantsijad ja meid kutsutakse nende üritustele esinema. Kuid sõprus ei seisne ainult laval koos tantsimises. See on vastastikune toetus, see on koosolemine rõõmus ja kurbuses. Meil on üks tüdruk, kes kaotas tulekahju tagajärjel oma maja. Toetsime teda nii rahaliselt kui moraalselt.

“Üks tüdruk”…Vaatamata sellele, et neil “tüdrukutel” on juba “rohkem…”, võib nende loomingulist energiat kadestada iga noor, kes veedab päevi kodus telefonis või arvutis. Ja need tantsijad tulevad proovidesse, vaatamata kodutöödele, et õppida uusi tantse ja esineda kontsertidel. Rõõm, millega need naised laval esinevad, paneb küsima, mis neid kollektiividesse kutsub? Tekib mõte: nooruses realiseerimata näitlejavõimed, soov end näidata publiku ees? Kuid mitte! Siin, kehtib suure lava reformaatori Stanislavski põhimõte – “Armasta mitte ennast kunstis, vaid kunsti iseendas”. Kellega neist daamidest ei räägi, vastavad nad ühtemoodi, peamine on võimalus suhelda eakaaslastega, mitte jääda nelja seina vahele, vaid elada täisverelist elu.

Kas sellist elu võib tõesti tants anda? Tuleb välja, et võib. Helgi Koplioru järgi kas rahvatants või kantrimuusika. Need panevad mõtlema minevikule, vaatama tulevikku.

Ja ometi, kuigi Eestis on 14. veebruar Sõbrapäev, on see ka armunute päev. Seetõttu soojendasid Maria Tuzova abiga valminud sõbrapäevasüdamed sel õhtul rohkem kui üht armastavat hinge.

Jevgeni Kapov                      

Autori foto