Kohtla-Järvel esitleti avaliku sektori, mittetulundusühingute ja kultuurisektori toetusprogramme. Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt Eesti koostööks välja pakutud projektidega tutvus üle seitsmekümne erineva organisatsiooni esindaja.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) on viie riigi – Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi – ametlik valitsustevaheline koostööorgan, mis on aastaid pakkunud tuge ja koostööd Eesti organisatsioonidele erinevates valdkondades. PMN esinduse Narva programmikoordinaatori Jevgeni Timoštšuki sõnul ei ole kohalikud mittetulundusühingud, kultuuri ja avaliku sektori esindajad pakutavate projektide võimalustega kuigi kursis, vaatamata sellele, et infopunkt tegutseb Ida-Virumaal mitte esimest aastat.
– Kui Leedus on üks esindus, Lätis kaks, siis Eestis on kolm: Tallinnas, Tartus ja Narvas. Narva kontor avati 2016. aastal, et rääkida PMN-ga seotud programmidest, asutustest ja organisatsioonidest. Ida-Virumaale jõudes püüdsime katta korraga tervet piirkonda, kuid siis ei võimaldanud seda meie eelarve. Nüüd, olles loonud regioonis koostöövõrgustiku, mõistsime, et saame minna ka teistesse linnadesse. Narva kogemus näitab, et inimesed on kusagil ja midagi PMN esindusest kuulnud, aga pole erinevatel põhjustel sellesse süvenenud. Seetõttu otsustasime ise minna inimeste juurde ja rääkida oma tegemistest, meiega saab partneriks Eestis juba olemasolevates projektides või kirjutada oma, saada rahastust ja tuge, laiendades sellega oma tegevust ja vahetades kogemusi, kutsudes meie piirkonda partnereid Põhjamaadest, – rääkis Jevgeni Timoštšuk.
2. veebruaril Kohtla-Järve Kultuurikeskuses toimunud esimesel teabeseminaril esitleti viie kuni mitmekümne tuhande euro suuruse rahalise toetusega programme ja projekte ning tutvustati kõigile PMN toetuste taotlemise tingimusi.
– See ei tohiks olla lihtsalt ilusalt kirjutatud projekt. PMN-s on nn “visioon 20-30”. Kui vaadata erinevaid reitinguid, siis Skandinaavia on kõrgeimal positsioonil. Kõik Põhjamaad on rahvastiku elatustaseme ja õnnelikkuse esikümnes. 2023. aastaks soovib PMN muuta Põhjamaad maailma kõige konkurentsivõimelisemaks, rohelisemaks ja sotsiaalselt arenenumaks piirkonnaks. Seetõttu võib igasugune tegevus, isegi Kohtla-Järve projektides, sisaldada nende globaalsete eesmärkide põhipunkte, – selgitas Narva haru programmikoordinaator, märkides edukat koostöökogemust Ida-Virumaal.
Jevgeni Timoštšuk ütles, et esitletavad programmid pakuvad tuge peaaegu kõigis eluvaldkondades, eriti sellistes nagu kultuur, haridus, kodanikuühiskonna areng, digitaliseerimine, rohepööre ja küberturvalisus.
Infot saama ja vajalikku toetusprogrammi leidma tuli üle 70 esindaja erinevatest organisatsioonidest. Näiteks Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Olga Golovatšjova ütles, et tänavusel kohtumisel esitletud projektides on juba plaanis osaleda.
– Mulle meeldis õpetajate mobiilsuse ja koostöövõrgustike loomise projekt. Soovime leida mõnes Skandinaavia riigis meiesuguse õppeasutuse, et jagada kogemusi ja lahendada ühiselt probleeme, millega täiskasvanute gümnaasiumid kokku puutuvad: noorte ja täiskasvanute haridussüsteemist väljalangemine, raskused digikeskkonna omandamisel. Ideid on palju ja loodan, et uute projektide abil saab osa neist ka ellu viia.
Kõikide toetusprogrammidega saab tutvuda, samuti leida kontakte täpsema info saamiseks Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehel: www. norden.ee.
Aleksandr Šteinert
Autori foto
