Rahvusvaheline Jõhvi festival “J–Fest” jätkab aasta–aastalt kasvu: neljandat korda toimunud tantsuüritusel osales üle tuhande tantsija Eestist, Lätist, Leedust, Kasahstanist, Ukrainast ja Prantsusmaalt.

“J-Fest” sündis 2019. aastal kahe toonase Jõhvi riigigümnaasiumi õpilase Kirill Volkovi ja Dmitri Orehhovi loovtööna. Nende tööd juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Natalja Šabartšina, kes on ühtlasi ka Dance Box Studio tantsurühma looja ja koreograaf. Tuntud koreograafi juhendamisel saavutas projekt kahe aastaga tantsijate seas nii suure populaarsuse, et gümnaasiumi ruumid lihtsalt ei mahutanud kõiki soovijaid. 2020. aasta sügisel valmistusid korraldajad suure hooga kolmandaks festivaliks, kuid kevadel olid nad sunnitud koroonaviiruse tõttu pausi tegema. Tantsuvõistlust oli võimalik jätkata alles 2022. aastal. Festivali naasmist võib nimetada triumfaalseks: see kolis ambitsioonikamaks muutudes Ida-Virumaa peamisse toimumispaika, kontserdimajja.

Selleks ajaks teati tantsupidu kaugel väljapool Ida-Virumaa piire. Paljud välisosalejad ei teadnud aga maakonnast endast suurt midagi. Nagu tunnistas festivali üks korraldajatest Natalja Šabartšina, suhtlevad tantsijad erinevatel festivalidel ja jagavad infot oma ürituste kohta, seetõttu on paljud teistest riikidest osalejad meie “J-Festist” kuulnud, kuid nii mõnigi neist oli viimse hetkeni kindel, et see toimub Tallinnas.

– Kollektiivid nägid festivali nime, mis ei öelnud neile midagi konkreetset. Paljud, nagu nad hiljem tunnistasid, arvasid: „Noh, festival ja festival. Lähme, tantsime… Tallinnas”. Milline oli nende üllatus, kui selgus, et festival ei toimu mitte Eesti pealinnas, vaid ühes riigi kirdelinnas. Teise asjana üllatas paljusid Kontserdimaja suurus ja ilu, ürituse korraldustase. Nad ütlesid: “Sõitsime siia ilma igasuguste ootusteta, kuid sattusime Euroopa tasemel festivalile!” – ütleb Natalja Šabartšina.

Uued ruumid 2022. aastal avasid korraldajatel võimalused viia oma ideed ellu tehniliselt varustatud ruumides, kuid tõi kaasa ka mitmed väljakutsed, eelkõige rahastamises. Aktiivne projektide kirjutamine, potentsiaalsete koostööpartnerite otsimine ja ürituse propageerimine sotsiaalvõrgustikes andsid tulemusi: korralduseks vajalik summa koguti kokku, korraldajatele tuli appi mitukümmend vabatahtlikku ning kontserdimaja lavale tuli üle 500 tantsija. Festivali raames Tallinnas toimunud kostümeeritud Vogue Ball’ist võttis osa veel umbes 150 inimest.

Sel aastal ületas 25. märtsil Jõhvi tantsumaratonil osalejate arv 1000 inimese.

– Pärast kolmandat festivali puhkasime veidi ja pärast suvepuhkust pühendasime end täielikult neljanda “J-Festi” ettevalmistamisele, mille plaanisime pidada ka kontserdimajas, – räägib Natalja Šabartšina.

– Erinevalt eelmisest aastast, mil festival koosnes kolmest etapist, millest kaks – tantsulahingud ja Vogue Ball peeti Tallinnas, toimus seekord põhiosa Jõhvis. Mis on põhjus?

– Meie festival on üsna noor. Püüame seda täiustada ja arendada. Pärast osalejatelt tagasiside saamist ja oma töö analüüsi otsustasime põhivõistluse programmi (show case) ja lahingud läbi viia samal päeval kontserdimaja kahel laval, muutes “J-Festi” atraktiivsemaks teistest linnadest ja riikidest pärit osalejatele, vähendades nende reisi- ja majutuskulusid.

Teine põhjus on puhtalt majanduslik: Tallinnas olid nendeks kuupäevadeks sobivad lavad kas hõivatud või oli üürikulu meile vastuvõetamatu. Jõhvi kontserdimaja kammersaal sobis ideaalselt: on õdus, minimalistlik, väga atmosfääriline, võimalik paigaldada lisavalgustus ja poodiumid, on igas mõttes mugav. Tänu sellele otsusele said tantsijad osaleda nii väikeses saalis toimuvates “üks-ühele” või “kaks-kahele” lahingutes, kui ka teistes kategooriates suure saali laval.

– Kas festivali korraldamine oli tänapäeva reaalsuses keeruline?

– Kirjutasime palju projekte, kuid osa partneritest sel aastal kas ei leidnud võimalust meid rahaliselt toetada või suutsid eraldada oluliselt väiksemaid summasid. Tekkis hirm, et me ei saa sel aastal festivali läbi viia. Meie kartusi tugevdas see, et algul oli osalejate registreerimine väga loid, kuid tasapisi hakkas avalduste arv suurenema. See sisendas enesekindlust. Paljud tantsulahingutes osaleda soovijad said end registreerida kohapeal. Olime meeldivalt üllatunud, et mõnesse kategooriasse registreerus üle 30 inimese, mis ületas meie ootusi mitmekordselt.

– Väikeses saalis valitsevat õhkkonda hindasid paljud: poodiumitel olid tantsupõrand, kohtunike diivanid, mis võimaldasid laval toimuvat jälgida kõikjalt saalist; muusika pani peale DJ, kes sobitus üldpilti suurepäraselt. Oli näha, et korraldajad tegelesid disaini ja logistikaga.

– Meil on suur meeskond, kus igaühel oli oma konkreetne ülesanne. Meie kaastöötajate nimekiri on pikk. Nende hulgas on neid, kes töötavad välja festivali kujunduse, selle kontseptsiooni, vastutavad finantside, promotsiooni, registreerimise, tehnilise varustuse eest. Peale igat “J-Festi” teeme üldkoosoleku ja analüüsime möödunud üritust, õpime, parandame vigu, lähtudes reeglist: üritus võib olla kõrgel tasemel, aga ideaalset pole olemas. Mõistame, et peame püüdlema ideaali poole.

– Sellist suurt üritust on raske läbi viia ilma vabatahtlikke kaasamata. Kuidas nende otsing läks?

– Paljud vabatahtlikud, sealhulgas täiskasvanud, on meiega olnud juba neli aastat. Enamik neist on esimesed, kes võtavad meiega ühendust kohe, kui sotsiaalvõrgustikes infot festivali kohta ilmub. Meie Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ja lõpetajad on väga aktiivsed ja sukelduvad ikka ja jälle suure heameelega festivali õhkkonda. Sellel aastal tuli uusi inimesi. Piisas vaid korra loo tegemisest sotsiaalvõrgustikes, kui inimesed kohe reageerisid. Abiks tulid vabatahtlikud isegi Tallinnast ja seda omal kulul!  See tõestab veel kord, et aktiivseid noori on, neid on palju, peaasi, et noori millegi vastu huvi tundma suunata.

– Tegelikult ei ole meil palju üritusi, kus koolinoored saaksid korraldustööga tutvust teha, näha ja tunnetada massiüritust seestpoolt. Peamiselt töötavad nende juures täiskasvanud onud ja tädid ning teismelisi ei usaldata alati, vaid neid usaldatakse sageli ainult võitjatele ja ametnikele lilli viima.

– Olen nõus. Meiega on kõik täpselt vastupidi: meeskond koosneb peamiselt kooliõpilastest ja üliõpilastest. Üritame festivali paremaks muuta, keerulisemaks teha, kaasame meeskonda aina rohkem inimesi. Näiteks seekord vastas meie kutsele Sillamäe meeskond “ESN”, mille liikmed koostasid väikese saali valguskujunduse. Tore, et nende meeskonnas on palju koolilapsi, kes õpivad Noortekeskuses tehnikuteks ja osalevad meie festivalil. Nagu meiegi, saavad nemadki kogemusi suurüritustel. Samuti otsustasime loobuda igavast lähenemisest võitjatele karikate ostmisel, eelistades huvitavamat käsitööd. Selles aitasid meid Ahtme Kunstide Kooli õpetajad ja õpilased, – ütles Natalja Šabartšina.

Tantsupeo üks ideoloogilisi innustajaid Kirill Volkov usub, et “J-Festi” populaarsus kasvab jätkuvalt, sellel osaleb tantsijaid mitte ainult lähiriikidest, vaid ka kaugemalt välismaalt. Korraldajad liiguvad samm-sammult oma eesmärgi poole: sel aastal saabusid Jõhvi lisaks kohtunikele Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast ka külalised Jamaicalt. Kaugete riikide meeskondade kutsumine on keerulisem ja kulukam ülesanne, kuid festivali meeskond ei heida meelt ja usub, et see on vaid aja küsimus.

Tantsuürituse üks eripära oli see, et selle asutajad ei kartnud ruumide kujundusega eksperimenteerida. Nii võtsid eelmisel aastal kontserdimaja sissepääsu juures ja fuajees külalisi vastu tänavakultuuri sümboliseerivad tühjad kütusetünnid, mille pilt on hästi teada mõne Lääne räpiartisti videoklippide kaadritelt. Kontserdimaja korruseid kaunistasid seisvad, nurga tagant piiluvad ja õngenööril õhus hõljuvad mannekeenid. Kujundajate väljamõeldu kohaselt pidid figuurid publikule meelde tuletama, et tantsijatel pole piire ning inimesel on vabadus endale seada kõik piirangud ja tõkked, aga ka neid ületada. Sel aastal otsustasid festivali disainerid anda sellele rohkem kergust, milleks kasutasid mitusada meetrit valget kangast, mis kaunistasid saali lage ja treppe. Korraldajad ei täitnud kontserdimaja korruseid dekooriga, jättes ruumi pealtvaatajatele ja suurele hulgale kollektiividele, kes soojendasid ja tegid proove otse garderoobis ja fuajees.

Festivalil osales erinevas vanuses tantsijaid, sealhulgas koolieelikuid, ja mõned tantsustiilid olid väga provokatiivsed, mistõttu toimus “J-Fest” terve päeva jooksul mitmes etapis igale vanuserühmale eraldi. Kõiki lavastusi hindas professionaalsetest kohtunikest koosnev meeskond nelja kriteeriumi järgi: esitus, koreograafia, tehnika, kompositsioon. Igas vanusekategoorias selgitasid kohtunikud kolmanda, teise ja esimese koha võitjad. Toimus mitmeid auhinnatseremooniaid.

Kuu aja pärast kogunevad “J-Festi” fännid Tallinnas traditsioonilisele Vogue Ball’ile. Korraldajad kinnitasid, et ükskõik kus festivali erinevad etapid tulevikus ka ei toimuks, Jõhvist suurim üritus ei lahku.

Ilja Telnov

Autori foto