Tänu riigi toetusele lammutati eelmisel aastal Ida-Virumaal kaks tühjana seisvat maja Kohtla-Järvel ja kaks Kiviõlis. Tänavu käivitas valitsus Ida-Virumaa tühjana seisvate kortermajade probleemi lahendamiseks uue programmi, millega eraldatakse kogu piirkonnale miljon eurot lagunenud elamute lammutamiseks.
Möödunud aastal lõppenud Rahandusministeeriumi pilootprojekti eesmärk oli katsetada kõiki põhimõtteid ja vahendeid, mida omavalitsus vajab pooltühjade majade oma valdusse võtmiseks, kasutusest kõrvaldamiseks ja seejärel lammutamiseks. Kõiki protseduure: ekspertiisi tegemine, korterite väljaostmine ja majade lammutamine, rahastas riik. Selle projekti lõppemisel kadusid linnaruumist majad Vahtra 10 Järve linnaosas ja Tule 7 Sompas.
Nagu Kohtla-Järve linnavalitsuse arendusnõunik Anton Makarjev ütles, on Rahandusministeeriumile juba saadetud nimekiri üheksast Kohtla-Järvel asuvast kasutuseta või tühjast majast, mis vajavad lammutamist. Viis neist asuvad linna Sompas linnaosas.
– Aastatel 2020-21 viidi läbi uuring, tehti täielik linna kõigi korterelamute analüüs. Tulemuste põhjal valiti välja riskimajad. Suurem osa vanadest majadest on Sompa linnaosas. Võttes arvesse Rahandusministeeriumi poolt pakutud rahaliste vahendite arvutamise metoodikat, vajame üheksa maja lammutamisega seotud protseduurideks ligi miljon eurot. Selge, et tervet miljonit me ei saa, seega tegeleme ennekõike majadega, mis on tegelikult ainult paberil, korteriomanikke seal enam ei ela. Arvan, et osa lagunenud eluamutest lammutatakse juba sel aastal, aga kogu projekti ettevalmistus- ja läbirääkimisprotsessile kulub umbes kaks aastat. – ütles Anton Makarjev.
Lähtudes eelmise aasta edukast kogemusest sarnase projektiga, peab Anton Makarjev kõige keerulisemaks ja pikemaks protsessiks korteriühistute ja pooltühjade majade korterite omanikega kokkuleppimist ümberasumiseks või neile uue eluaseme ostu eest hüvitise maksmises.
– Korterelamute linna omandisse saamiseks on mitu võimalust. Kui sellistes majades elatakse korterites ja elanikel pole kuhugi kolida, siis eraldatakse kuni kümme tuhat eurot (nn motivatsiooniraha), linn ostab uue elamispinna ja vajadusel tehakse remont ning elama saab kolida juba ettevalmistatud korterisse. Teine variant on see, et elanikele makstakse raha, et nad leiaksid endale sobiva elamispinna ja vajadusel lisaksid näiteks poole hinnast juurde, et kolida korterisse, millest ammu unistanud. Omanikud ei ole alati nõus motiveeriva hüvitisega, kuna mõne üürniku vara võidakse arestida ja raha võib minna kohtutäituritele. Kui üldse ei saa kokku leppida või inimene ei tule notariaalsele tehingule või on täiesti “silmapiirilt kadunud”, siis eluase sundvõõrandatakse. Sel juhul lunastatakse korter reeglina ühe euro eest ja läheb linna omandisse. – ütles Anton Makarjev.
Otsust Kohtla-Järve tühjalt seisvate kortermajade lammutamiseks antavate riigitoetuste suuruse kohta oodatakse mai lõpuks.
Aleksandr Šteinert
Autori foto
JÄLGI MEID