Kohtla-Järve linnas on ebatavaline kool, ainuke omataoline. Ja mitte ainult seetõttu, et see on erakool, vaid ka seetõttu, et ühe maja seinte vahel on kaks õppeasutust – nii kool kui lasteaed ühe nimega koolituskeskus Intellekt.

– See on ainulaadne võimalus laste sujuvaks üleminekuks lasteaiast põhikooli. Tänu sellele on lapse kohanemine lasteaiast kooli palju lihtsam ja tulemuslikum, seda enam, et “Tuleviku esimese klassi õpilase kool” tegutseb terve õppeaasta. Ja üldse – viljakam koostöö nende õppeasutuste vahel, – ütleb õppealajuhataja, õppekeskuse Intellekt eesti keele õpetaja Tatjana Kosjuk.

Kohtla-Järve lõuna mikrorajoonis asuv erakool Intellekt, esimene ja siiani ainus linnas, avati 1994. aastal ning 2001. aastal liitus sellega ka lasteaed Mesimumm, ning moodustus administratiivne tervik.

– Praeguseks on mõlemad asutused 100 protsenti täitunud, – rõhutab Tatjana Kosjuk. – Vanemate ja õpilaste nii suur usaldus on seletatav sellega, et nad väärtustavad väga järjepidevust, mille raames on igale lapsele tagatud individuaalne lähenemine, tugi ja võimalus õppeprotsessis aktiivselt osaleda. Ja õpetajatel on suurepärane võimalus teha tihedat koostööd, et toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut.

Sel õppeaastal pööratakse siin erilist tähelepanu eesti keele õppele. Näiteks jätkab lasteaed osalemist Haridus- ja Teadusministeeriumi pilootprojektis “Kolmas professionaalne õpetaja venekeelsetes lasteaedades”. Esimesel poolaastal toimusid Eesti Keele ja Kultuuriklubi projekti raames algklassi lastele huvitavad ja harivad väljasõidud, eelkõige avastustehasesse PROTO, Teaduskeskusesse AHHAA, Tervisemuuseumi, Eesti Rahvusooper balletile Pähklipureja.

– Samuti on peetud palju muid üritusi, – märgib Tatjana Kosjuk. – Nende hulgas Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva ja emakeelepäeva ühine tähistamine (juhiks õpetaja Lüüli Kübarsepp), mis kujunes eriti meeldejäävaks, kuna lapsed laulsid, tantsisid, lugesid koos luulet ja kohtusid Kohtla-Järve linnapea Virve Linderiga. Oma kõnes ütles ta: «Lasteaias õpivad ja tegutsevad koos erineva emakeelega lapsed ja täiskasvanud ning 14. veebruaril esitati vahva kava, kus lauldi eesti rahvalaule, loeti luulet ja tantsiti koolis õpetaja Lüüli juhendamisel õpitud rahvatantse suure südame ja särava naeratusega. Oli näha, et õpetaja vaimne töö kandis vilja ja lapsed tantsisid, laulsid, mängisid suure rõõmuga … Nii muutub raske eesti keel märkamatult arusaadavaks ja kasvab armastus meie kodumaa kultuuri vastu».

Tatjana Kosjuki sõnul külastavad Kohtla-Järve keskraamatukogu lasteosakonda hea meelega nii eelkooliealised lapsed kui ka koolilapsed. “Raamatukogu lasteosakonna juhataja Piret Sünd (koos kolleegide Viktoria Tšerepanova ja Galina Šilinaga) korraldab toredaid kakskeelseid temaatilisi kohtumisi, mis aitavad sisendada lugemisarmastust ja avardavad noorte lugejate silmaringi,” selgitab Tatjana Kosjuk. – Seega toetasime 17. novembril president Alar Karise algatust ja tähistasime uudishimupäeva, et tõsta teadmiste väärtust meie ühiskonnas. Samuti toimusid Eesti taasiseseisvumispäeva ja emakeelepäeva tähistamise raames mitte vähem huvitavad ja olulised kohtumised. Sellega seoses tutvusid meie õpilased paljude eesti lastekirjanike loominguga, õppisid tundma Eesti rahvussümboleid, võtsid osa viktoriinist, mängisid lauamänge. Saime omamoodi mandaadi: ilukirjanduse lugemine on üks võimalus täiendada eesti keele oskust, mis on kõigile kättesaadav».

Intellekti õppekeskuse juhataja Raissa Baženova hindab jätkuõpet väga kõrgelt ning juba pea 30 aastat sellel ametikohal olles on ta aidanud kõigil läbi emotsionaalse intelligentsuse arendamise õppimisse rõõmsalt suhtuda. “Õppida üksteist austama, tunnustama teise inimese õigusi ja vabadusi, omandada oskusi, mis aitavad saada vabaks, iseseisvaks ja enesekindlaks inimeseks – see on meie õppeasutuse põhieesmärk: nii lasteaed kui kool, ” – võtab Raissa Baženova kokku.

Antonina Vaskina

Foto eraarhiivist