Nädalalehe Panorama eelmises 17. aprilli numbris avaldas spordiklubi Aktiiv juht Sergei Mihhailov arvamust olukorra kohta, millesse klubi sattus Kohtla-Järve linnavalitsuse kärpemeetmete kehtestamisega. Materjal puudutas Mihhailovi sõnul planeeritud linna ujumise meistrivõistluste vähest rahastamist, spordiklubidele eraldatud pearahadest, aga ka klubi rahalist toetust võistlustel osalemiseks.

Linna finantsolukorda, aga ka Sergei Mihhailovi varem avaldatud arvamust kommenteeris Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Kaire Jõe:

– Prioriteediks olid, on ja jäävad lapsed. Seetõttu suunatakse üle poole eelarverahast laste haridusse ja arendamisse – lasteaiad, koolid, kultuur ja sport, huvitegevus. Säästa tuleb aga absoluutselt kõige pealt: sel aastal pidime kärpima kõikide eelarve punktide kulutusi. Me ei lähtunud sellest, et kärpida konkreetse valdkonna rahastamist konkreetse summa võrra. Kui varem moodustasid kulutused haridusele üle 50 protsendi eelarvest, siis praegu pole midagi muutunud – see on endiselt üle poole eelarvest. Ainult olemasolevast rahast, võttes arvesse tõusvaid hindu, inflatsiooni ja üldist elukalliduse tõusu, ei piisa.

Lihtne näide: oletame, et ühe töötaja palgaks, kellele makstate miinimumpalka ja muid kulusid on 1000 eurot kuus. Kui 2021. aastal maksite töötajale 584 eurot ja palgafond kokku oli 781 eurot, siis 2023. aastal maksate talle 725 eurot ja palgafond on 970 eurot. See tähendab, et 2021. aastal jäi teil muudeks kuludeks 219 eurot ja sel aastal – 30 eurot.

Nii ka eelarvega – kuluartiklid jäid samaks, kuid läksid lihtsalt palju kallimaks ja “vaba” raha peaaegu ei jäänudki.

– Viimaste aastate üks suuremaid projekte oli Wiru spordikeskus. Kas selle ehitamiseks raha leidmisel, laenude võtmisel, laenukoormuse tõstmisel ja linna praegusel finantsolukorral on seos?

– Kahtlemata. Linna laenukoormus on väga suur ning suur osa sellest langeb spordikeskusega kaasnevale kohustusele. Teatavasti on laene juba korduvalt refinantseeritud. Praegu maksab linn pankadele vaid intresse, laenude endi tasumiseks on võetud maksepuhkus.

Tegelikult on olukord irooniline – sportlastele loodi paremad tingimused, võeti laenu, millega linn praegu toime ei tule ja nüüd anname teile kommentaare just sportlastelt tulevatele pretensioonidele.

– Proua Jõe, kujutame ette, et 2019. aastal Wiru spordikompleksi ehitama ei hakata. Kas riigi ja linna praegust majandusolukorda arvestades oleks võimalik spordikeskuse ehitamist praegu alustada ja ehitus lõpuni viia?

– Seda, et linn vajab spordirajatiste uuendamist, isegi ei arutata. Aga mis hinnaga ja mille arvelt – see on pigem küsimus poliitikutele, kelle ambitsioonides on ehitatavad või planeeritavad objektid.

Sellegipoolest arvan teie küsimusele vastates, et mingil määral kindlasti ehitataks. Vana bassein oli täiesti kõlbmatu. Kas ehitataks nii suurt kompleksi?  Vaevalt. Wiru mõõtmed pole end veel õigustanud.

– Kas vastab tõele Sergei Mihhailovi väide, et linn eraldas Kohtla-Järve meistrivõistluste korraldajatele vaid 100 eurot, samas kui ürituse kogueelarve on 1200 eurot? Millele see summa täpselt pidi minema?

– Spordiklubid esitasid taotlusi võistlustel osalemiseks kogusummas 134 720 eurot ning võistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks – 49 000 euro eest. Tänavu suutis linn nendeks kuludeks eraldada vaid vastavalt 30 000 ja 40 000 eurot. Just osadele nendest võistlustest esitas Sergei Mihhailov finantseerimise taotluse nii võistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks kui ka neil osalemiseks. Jah, linn eraldas võistluste korraldamiseks 100 eurot.

Olukord on väga raske. Tegelikult võib iga klubi esitada sarnase pretensiooni. Kellele ja mis artikli järgi peaksime vähem andma, et see raha Sergei Mihhailovi klubisse suunata? See on retooriline küsimus.

Siinkohal on oluline märkida, et lastespordiks eraldatav nn pearaha on mõeldud eelkõige võistluste läbiviimiseks ja nendel osalemiseks. Kõik muud hüved on pigem lisatoetus.

– Mis puudutab pearaha: Sergei Mihhailovi sõnul on linn vähendanud klubile sporditegevuseks eraldatava toetuse suurust. Tema sõnul jäi klubil saamata umbes 3000 eurot hoolimata sellest, et laste arv klubis kasvas 21 võrra.

– Linn ei vähendanud Sergei Mihhailovi klubi toetust. Ei kärpinud ka ühegi teise klubi toetust. Eelmisel aastal oli lastespordi toetamiseks eelarves 500 000 eurot. Tänavu on see summa jäänud samaks ning spordiga tegelevate laste arv on kasvanud 1623-lt 1698-le. Sellest ka erinevus. Eelmisel aastal said klubid lapse kohta 382 eurot aastas, nüüd 343. Arvestatakse klubi sportlaste arvu, treenerite kvalifikatsiooni ja klubi saavutusi. Nii moodustub koefitsient, mis mõjutab ühe lapse kohta aastas eraldatavat summat. Kui koefitsient on 1,0, siis klubi saab 343 eurot aastas lapse kohta. Kui koefitsient on suurem kui 1,0, on summa suurem. Kui koefitsient on alla 1,0, jääb summa lapse kohta alla 343 aastas.

– See kõik on arusaadav, kuid millisena näevad linnavõimud võistluste läbiviimist tulevikus, mille korraldamine eeldab linna rahalist osalust?

– Linna rahaline osalus on eelkõige paika pandud nn pearahas, mis suuremal määral on mõeldud võistluste läbiviimiseks ja nendel osalemiseks. Lisaks, kui rääkida ujumisest, siis basseinis on ühe raja rent teistes omavalitsustes registreeritud organisatsioonidele 17-25 eurot tund. Linna eelarvest toetatavatele klubidele on raja tunnirent 5-7 eurot. Samal põhimõttel on hinnapoliitika üles ehitatud ka teiste spordialade puhul. Renoveeritud spordirajatised on ka linna panus sporditegevusse.

Kõik muu on midagi, mida linn saab (kuid ei pea) teha, kui on piisavalt vaba raha.

– Erinevate klubide esindajad kurdavad, et nende ja linna vahel on kadunud dialoog. Kas Kohtla-Järve territooriumil tegutsevate spordiorganisatsioonide esindajatega toimub planeeritavate ürituste arutelu?

Jah, kahjuks on see tõsi. Loodame, et see on ajutine. Fakt on, et linn on nüüdseks jäänud ilma spordispetsialistita. Veebruari alguses tulin mina (ja kogu meie meeskond) sündmuste keerisesse – peab asjadesse süvenema, eelarvega tegelema ja jooksvaid probleeme lahendama ja seda kõike mitte ainult spordi vallas – ka kultuur, haridus, huvitegevus, noorsootöö. Väga keeruline periood, kuid loodame olukorra kiirele lahenemisele ja dialoogi taastumisele, aga ka tulemuslikuma ja läbipaistvama koostöö loomisele linnavalitsuse ja meie spordiklubide vahel.

– Kohtla-Järve majandusliku heaolu taastamine võtab aega. Milleks peaksid spordiürituste korraldajad valmistuma, milliseid soovitusi saavad linnavõimud anda?

– Parema tahtmise juures toetada kõikidel võistlustel osalemist ja korraldamist, see ei toimi sellel aastal. Seetõttu soovitame, nagu ka pere-eelarve puhul, eelistada ja valida ainult klubi ja sportlaste jaoks kõige olulisemad sündmused. Soovitame uurida ka muid rahastusvõimalusi – osaleda projektides ja kaasata sponsoreid. Linn on tõesti raskes olukorras, millest ei ole kerge välja tulla.

Abilinnapea Kaire Jõe lisas lõpetuseks, et nüüd oleks tore, kui kõik ühineksid ja otsiksid võimalusi probleemi lahendamiseks, mitte süüdlasi.

Ilja Telnov