Veel hiljuti, umbes kolmkümmend aastat tagasi, õnnitleti maikuu esimesel päeval üksteist töörahva püha puhul. Öeldi: head 1.maid! Peeti silmas töötajate rahvusvahelist solidaarsuse päeva. Ja mitte ainult endises riigis, vaid ka paljudes maailma riikides viisid ametiühingud sel päeval inimesi demonstratsioonidele. Nii oli ka Eestis. 1. mai eel, mida praegu Eesti Vabariigis nimetatakse Kevadpühaks, külastas Panorama Töötukassa Ida-Virumaa osakonda.

Kõigepealt õnnitles nädalaleht Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhatajat Anneki Teelahki saabuva püha puhul. Ja kuigi üldiselt on Eesti töötajate solidaarsusest naljakas rääkida, palus ajakirjanik proua Teelahk’il hinnata piirkonna tööturu olukorda. Ta ei nõustunud sellega, et Ida-Virumaal on tööst rääkida naljakas (kuigi ajakirjanik pidas silmas töötajate solidaarsust, mida me täna näeme mõnes “suures” EL riigis).

– Solidaarsus ja töö – need on väga olulised teemad. Järgmisel nädalal toimub meil kohtumine ametiühingu töötajatega. Meil on piirkonnas suured ettevõtted, iga töötajaga kohtuda pole võimalik. Ettevõtted on reeglina ametiühingu liikmed ning ametiühingu komiteed, ametiühingu usaldusisikud on inimeste probleemidega hästi kursis ning meie saame pakkuda töötajatele meie võimalusi. Sellistel kohtumistel teen ülevaate meie uudistest ja räägin olukorrast tööturul. Sellised kohtumised ametiühingu töötajatega on meie pikaajaline traditsioon.

– Proua Teelahk, piirkonnas tegutseb kolm suurimat ametiühingut: Narva Energia Ametiühing, Keemikute Ametiühing ning Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing. Kas olete teadlik nende ettevõtete probleemidest?

– Oleme pidevalt ühenduses. Ettevõtete ja ettevõtete juhtidega, see tähendab tööandjatega. Suuri kärpeid nende sõnul nende tööstustes seni plaanis pole. Kuigi kaevurite puhul on oodata mõningaid struktuurimuutusi.

– Täna on 27. aprill. Milline näeb välja Ida-Virumaa tööturg?

– Täna hommikuse seisuga on Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas registreeritud 6129 Ida-Virumaa töötut. Vabu töökohti on 886.

– Milliste elukutsete inimesi nendele kohtadele vajatakse?

– Spekter on lai, teatavasti on piirkonnas terav puudus riigikeeles õpetada oskavatest õpetajatest. Pärast seda, kui valitsus otsustas maksta eesti keeles õpetada soovivatele õpetajatele kõrgemat palka, on piirkonnas välja kuulutatud palju konkursse. Kvalifitseeritud töötajaid on vaja tööstuses, ehituses ja sotsiaalsfääris. Vajame arste, keda on väga raske leida.

– Millised on lood Eesti uute elanike tööhõivega?

– Neid on meil käinud umbes 1300 inimest. Võib öelda, et üle poole said tööd. Suur probleem on selles, et enamasti on tegemist väikeste lastega naistega ja meil ei jätku kohti lasteaedades.

– Ida-Virumaa on “kuulus” selle poolest, et kohalikud omavalitsused pole eriti stabiilsed. Segadus jõustruktuurides on omane Narvale, Jõhvile ja Kohtla-Järvele. Kuidas te sellistes tingimustes kohalike võimudega suhtlete?

– See teema on väga oluline. Töötud pole ainult meie inimesed, kes meil arvel on. Ennekõike on tegemist kohalike omavalitsuste elanikega. Nad on kohalike omavalitsuste erilise mure objektiks. Ja üheskoos püüame teha kõik, et tööpuudust vähendada. Näiteks Alutagusel on võim stabiilne ja meil on omavalitsuse spetsialistidega hea koostöö. Kui võim vahetub sageli, vahetuvad ka spetsialistid ning kõike tuleb otsast alustada, – ütleb Anneki Teelahk.

Töötukassa Jõhvi büroo juhataja Riina Laar-Šelapugina ja büroo juhtivkonsultant Natalja Domnina ajakirjaniku küsimusele – kas nad on kindlad, et esimesed inimesed omavalitsustes teavad, kui palju nende territooriumil töötuid on, – vastasid, et nad teavitavad neid regulaarselt töötute arvust ja nende inimeste väljavaadetest. Spetsialistid kinnitavad, et nende tegevuses on peamine individuaalne töö tööotsijatega. Mõnikord peavad nad isegi psühholoogiks hakkama, et veenda inimest tegema seda või teist otsust enda kasuks. Hiljuti kirjutas Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin sotsiaalmeedias, et peaminister Kaja Kallas teatas, et “meil on liiga suured hüvitised ja see võtab inimestelt soovi tööd otsida.” Tšaplõgin kahtleb selles, et toetused on suured. Riina, Natalja ja Anneki aga kinnitavad, et vahel tuleb rakendada kõiki oma oskusi, et veenda inimest tööle minema. Tema enda huvides.

Üks põhjus, miks Ida-Virumaal on Eesti kõrgeim tööpuudus on spetsialistide hinnangul see, et piirkonnas on … palju suuri ettevõtteid. Palju nn pikaajalisi töötuid. Inimesed töötasid pikka aega suurettevõtetes, kuid sattusid ulatuslike koondamiste alla. Neil oli raske uut tööd leida, tuli ümber õppida. Tänaseks on Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas arvel üle 2000 inimese, kellel puudub erialane haridus.

Rahu, töö, mai! Ühest küljest on Eesti kõrgeim töötuse määr Ida-Virumaal. Teisest küljest peavad Ida-Virumaa Töötukassa osakonna spetsialistid mõnikord veenma inimest tööle minema, mitte elama abirahadest. Mitte jätma tööd, mille just saite. Paradoks? Eestis pole erinevalt endisest riigist looderlust karistavat artiklit. Ka Jõhvis asuvas Viru vanglas töötavad kinnipeetavad selleks, et oma tööoskusi mitte kaotada, ja nn avavanglas saavad süüdimõistetud töötada ettevõtetes ning töötukassa pakub neile vabu töökohti. Ühesõnaga, kui on tahtmist, siis tööd leiab. Ja töötukassa aitab selle leida.

Jevgeni Kapov

Autori foto