Eelmisel nädalal möödus 37 aastat Tšernobõli tuumaelektrijaama avariist. Sellele tragöödiale oli Panorama viimases numbris pühendatud mõnede radioaktiivses tsoonis töötanud Ida-Virumaa likvideerijate fotodega materjal. Avaldati ka nende arvamus “suurte plaanide” kohta rajada Eestisse tuumajaam, mille asukohaks on  pakutud Toilat.

29. aprillil, kolm päeva pärast tragöödia aastapäeva, saabusid Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liidu liikmed Jõhvi Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii likvideerijate mälestussamba juurde. Ausamba jalamile asetati lilled, rulliti lahti organisatsiooni lipp ja tehti ühispilt. Siin toimus ka korraline koosolek, millel Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liidu juhatuse liige sillamäelane Vjatšeslav Jazvinski rääkis naaberriigis katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalejate kohta vastu võetud uutest dokumentidest, sellest, kuidas reageeriti maailma erinevates riikides Tšernobõli aastapäevale.

Ajakirjanik küsis pärast kohtumist, kui palju veterane-likvideerijaid on Narva organisatsioonis registreeritud. 125 inimest. Valdavalt on Narva elanikud, kuid on ka neid, kes elavad Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

– Milline on tšernobõllaste tervis?

– Igaühel erinev. Nii või teisiti, me vananeme, ilmnevad vaevused, mis on paljudel “tšernobõli faktori” mõjul. Paljud on harjunud sellega koos elama.

– Ütelge, kas likvideerijate lapsed ja lapselapsed teavad 1986. aastal Tšernobõlis juhtunust?

– Seda peaks küsima igaühelt. Minu lapselapsed teavad, et vanaisa oli Tšernobõlis ja nad teavad, mis seal juhtus. Nad näevad vanaisa medalitega pintsakut, mõnikord proovivad seda. Ja ma mõtlen: annaks jumal, et teil ei tuleks seda üle elada ja selliseid medaleid saada.

– Miks lillede asetamine toimus kolm päeva hiljem kurvast kuupäevast?

– Meie organisatsiooni kõik liikmed on pensionärid. Vaatamata “teenitud puhkusele” on mõned sunnitud töötama. Ja et meie kokkutulekul saaksid osaleda ka töötavad pensionärid, otsustasime selle pidada laupäeval.

Nagu tšernobõllased kibedalt naljatlevad: “Näeme aasta pärast kalmistul”, viidates monumendile – ühele kolmest likvideerijatele pühendatud mälestusmärgist. Üks avati Narvas, teine siin Jõhvis, kolmas Sillamäe õigeusu kiriku juures. Ja “kohtumine kalmistul” – sellele naljale andis põhjuse toonane Ida-Virumaa maavanem, kes “hellitas” tšernobõllasi sõnadega: “Teist kohta mul teile pole”! No pole, siis pole ja aitäh sellegi eest. Ja juba aastaid kogunetakse Jõhvi kalmistu krematooriumi seina ääres asuva monumendi juures.

Jevgeni Kapov

Autori foto