Valla keskus Jõhvi ja Kohtla-Järve linn on naabrid ja olid kunagi üks linn. Kuid täna on nii nagu öeldakse Odessas “kaks suurt erinevust”. Ja seal ja seal lähevad lapsed 1. septembril uutesse koolidesse. Jõhvis on see uus Jõhvi Põhikool, Kohtla-Järvel Kesklinna Põhikooli šikk, Rubiku kuubiku stiilis ehitatud hoone. Mitte koolid, vaid teemandid! Ja vääriskivid, nagu teada on, vajavad korralikku raami, mis annab teemandile täiendava glamuuri. Antud juhul on tegemist uute koolide juurde viivate teede ja kõnniteedega. Kaks tsitaati meie nädalaajakirjas avaldatud materjalidest.

  Jõhvi kool (Panorama, 15. mai).

„Nagu ütles ehitusprojekti juht Jevgeni Korniltsev, peaks kooli territooriumi korrastamise projekti esimene etapp valmima järgmise õppeaasta alguseks, et 1. septembril saaksid õpilased, lapsevanemad ja õpetajad jõuda kooli mööda uut promenaadi.

Kohtla-Järve kool (Panorama, 13. märts). Intervjuust abilinnapea Erik Setškoviga.

 – Mis puudutab tänavat, millel koolid asuvad, siis liiklusplaani ja tänava projekteerimisega tegeleme 2024. aastal. Projekteerime tänava täielikult, alustades Järveküla tänava väljasõidust. Sellelt keerame vana haigla juurest ära Pärna tänavale. Projekt hõlmab mitte ainult asfaldi vahetust, vaid ka parkimistaskuid, valgustust, tähistatud ülekäike ja ristmikke. Meil on eelprojekt, kuid võib-olla tuleb seal midagi värskendada.

– Kui hakkate projekteerima 2024. aastal, siis mis aastal võib Pärna tänava renoveerimine lõppeda?

– Siin on küsimus seotud rahadega. Igal aastal teeme tänava “tükk tüki haaval”. Probleemseim osa on Kalevi-Pärna teeristist Kesklinna koolini. Siis – Kalevist vana haiglani. Ja finaalis – vaatame koolist kultuurikeskuseni”.

Seega jääb üle nentida, et lapsevanemad viivad oma lapsed Jõhvi uude kooli mööda uut promenaadi. Ja Kohtla-Järvel, märtsikuu väljaande järgi otsustades, ei saa lapsed kiirustada, vaid peavad kassiliku ettevaatusega liikuma mööda kõnniteede paroodiat, mis kulgevad Pärna tänavale. Möödunud nädala alguses helistas ajakirjanik Kohtla-Järve linnavalitsuse ametnikule palvega leppida kokku aeg kommentaarideks. Ta hakkas selgitama, et sel nädalal see tõenäoliselt ei õnnestu. Ajakirjanik sai sarnase vastuse veel aprilli alguses ühelt volikogu komisjoni esimehelt, kes viidates hõivatusele keeldus intervjuust. Ta ütles, et lahkub kell 6 hommikul ja tuleb kell 22. Küsimusele, miks ta sellise töötempo juures saadikuks läks, vastas ta, et see on ajutiselt. Mis, ajutiselt? Selline töötempo või tema saadiku töö?

Ametnikud ja rahvaesindajad peaksid teadma, mida tähendab sõna “sinecure” (mitte segi ajada “hara-kiriga”). Nende ametikohad ei ole sugugi sinecure – “hästi tasustatud ametikoht, mis ei nõua palju tööd”, nagu sõnaraamatud seda mõistet tõlgendavad. Ja ajakirjaniku küsimustele vastamiseks on täiesti võimalik leida paar minutit. Kui neil pole muidugi avalikkuse eest midagi varjata.

Tulgem aga tagasi Kohtla-Järve “Rubiku kuubiku” juurde. Pärna tänava äärsed kõnniteed, mis viivad Kalevi tänava ja Kultuurikeskuse juurest, on kohutavas seisus. Kooli nimetatakse Teadmiste templiks. Raamatukogu nimetatakse Kultuuritempliks. Keskraamatukokku, Pärna tänaval, viib trepp, millest on läbi kasvanud võililled. Selle lähedal olev kõnnitee näeb välja nagu pärast pommitamist. Noored ametnikud ja linnajuhid ei pruugi mäletada, et Pärna tänavat kutsuti “vana korra” ajal Nõukogude! Nõukogude, see tähendab. Kas sellele tänavale ei peaks vana nime tagasi andma? Kuigi, Pärna tänav sobib talle täna paremini.

Jevgeni Kapov

Autori foto