Endine Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu ja nüüdne Ahtme Seenioride Keskus (muutis eelmise aasta septembrist mitte ainult nime, vaid ka sisu) tähistab oma 30. juubelit.

Sellest ja mitte ainult sellest, intervjuus A.M.V.K Hooldusteenus OÜ juhatuse liikme Allan Mänd’iga.

– Kas seoses juubeliga korraldatakse pidu?

– Jah. Tahame selles ühendada korraga kaks üritust – nii juubeli kui ka kohviku avamise meie majas. See toimub juulis-augustis. Peole kutsume nii need, kes on selle maja asutamise ja eluga 30 aastat seotud olnud, kui ka meie koostööpartnerid. Kavas on väike kontsert kõigile meie elanikele, mitte ainult külalistele. Algul tahtsime kutsuda esinema Eestis tuntud esineja, kuid otsustasime siiski anda võimaluse kohalikele artistidele – pole mõtet anda raha külalistele, parem võimaldada kohalikel teenida.

– Kohvik, mis see on?

– Mõeldud meie elanikele, kuid tulla võivad ka kõik soovijad – juua tass kohvi, süüa, vestelda või osta lihtsalt erinevaid pakutavaid maiustusi. Kõikidele linna pensionäridele tehakse pensionitunnistuse alusel soodustusi. Eraldi sissepääsuga kohviku ruumid asuvad 30 aastat tagasi pooleli jäänud maja osas. Nüüd lõpetatakse seal ehitus- ja viimistlustööd ja siis tuleb viimane etapp – seadmete paigaldus. Kõik saab valmis juuliks.

– Kui see kohvik on mõeldud kõigile, kas siis ka õhtuti?

– Ainult päevasel ajal. See on avatud tööpäeviti kell 7.00-18.00, laupäev-pühapäev suletud. Aga see on veel esialgne plaan. Võimalik, et kohviku töö käigus tehakse mõningaid muudatusi, kui selline vajadus peaks tekkima.

– Kas on juba õnnestunud midagi maja seesmises osas muuta ja täiendada?

– Ehitasime ja avasime samas maja osas kohviku kõrval suure hea köögi ja väikese pagaritöökoja. Meie köök on mõeldud 500-le inimesele.

– Kas siin polnud varem kööki ja pagaritöökoda?

– Ei olnud. Varem toodi kogu toit sisse ja see valmistati Ida-Viru Keskhaigla köögis. Otsustasime, et kõik peab olema meie oma.

– Miks, see on nii suur täiendav peavalu?

– Muresid ja tegemisi on muidugi rohkem, aga meil oli eesmärk: oma köök-pagaritöökoda võimaldab meil oma elanikke palju paremini, mitmekesisemalt toita. Menüü koostamine ja elluviimine on palju paindlikum: mitte valmistada ainult erinevaid roogasid, vaid ka torte, küpsetada pirukaid, küpsiseid ja muid küpsetisi, mis on juba praktikas kinnitust leidnud – töös nii köögis kui pagaritöökojas.

– Selgub, et lõpuni ehitamata maja osa, mis oli 30 aastat konserveeritud (aknad olid laudadega kinni löödud ja katusel kasvasid isegi puud), seisukorda ei tunnistatud avariiliseks?

– Nagu näitas läbi viidud tehniline ekspertiis on see osa hoonest heas seisukorras. Ehitajad ehitasid selle väärikalt, kohusetundlikult. Ei säästetud ka armatuuri pealt … Siis, 1993. aastal, anti 60 protsenti selle hoone pindalast kasutusse ja 40 protsendi jaoks ei leitud rahastusvõimalusi. Ostsime selle hoone eelmise aasta septembris ja alates detsembrist hakkasime kogu maja korda tegema. Kõik, mis polnud varem lõpuni ehitatud, ehitame lõpuni kahe aasta jooksul – kasutusse läheb kogu hoone. Praegu ehitame uut katust, see saab valmis augustis ja jätkame tubade siseviimistlusega (praegu on ainult seinad) korruste kaupa, kõigil neljal. Üks korrus valmib sel aastal ja ülejäänud kolm järgmisel aastal. Tubades saavad olema kõik vajalikud tingimused, ka vannituba ja wc. Kui hoone valmis saame, siis on meil kuni 250 kohta, praegu on 140, ehk siis juurde tuleb umbes 110 kohta. Juuliks ehitame liftid, neid siin pole. Üks hakkab paiknema hoone praeguses osas ja teine uues valmivas.

– Kas olete ehitustööde tempoga rahul?

– Nad töötavad – Jõhvi firma Tmwood – hästi kiiresti, on graafikus, aga tahaks veel kiiremini.

– Kas plaanis on veel midagi?

– Plaanid on suured. Näiteks luua talveaed – omamoodi loomulik psühholoogiline keskus, kus meie elanikud saavad mitte ainult istuda ja lõõgastuda, vaid leida ka meeldiva emotsionaalse meeleolu, omamoodi mahalaadimise. Sinna tulevad erinevad taimed, lilled, aga ka akvaariumid kaladega, puurid papagoidega… Avada ja sisustada liikumistuba, kus saab lihtsalt soojendust teha, ringi liikuda või trenažööril treenida, teha jõuharjutusi, kasutada hantleid. Seda ei saa nimetada spordiks, vaid tehakse tervise nimel. Sellist liikumisruumi on vaja eriti talvel, kui väljas on külm ja libe – õues väga liikuda ei taha… Ka eraldi, nagu hotellitoad, toad külalistele, kes tulevad meil elavate sugulastega kohtuma. Sellesse tuppa on võimalik tuua emme-issi, vanaema-vanaisa, vend-õde ja seal mitu päeva koos elada ja suhelda… Värskendame, teeme kaasaegseks aktusesaali. Hakkame seal korraldama elanikele erinevaid üritusi, mida soovi korral saavad külastada (on eraldi sissepääs) ka linlased … Järgmisel aastal teeme territooriumi põhjaliku heakorrastuse. Hoone taha – meil on seal 2 hektarit maad – tuleb suur aed, ainult meie elanikele mõeldud vabaõhu-puhkeala, mille piirame aiaga. Istutame puid ja lilli, rajame ilusad teerajad, et meie elanikel oleks mitte ainult mugav kõndida, vaid ka ratastoolis liikuda, paigaldame valgustuse ja pingid. Ja isegi purskkaev, ei, mitte ainult ilu pärast, selle elav mõju aitab kaasa aktiivsele lõõgastumisele. Meie töötajad on purskkaevu projekti juba välja valinud… Samuti saab olema ööpäevaringne õendusteenus: vastavalt saadud tegevusloale saame osutada teatud abi (erinevaid protseduure) inimestele, kes siin ei ela. Praegu on meie keskuses neli õde… Renoveerime ka sauna, et meie elanikud saaksid ka sauna kasutada…Tuleb ka ilusalong (praegu on meil juuksur, kes aeg-ajalt käib), ja siia saavad tulle linna elanikud, siin saab teha soengut, juukselõikust, maniküüri, pediküüri. Linnaelanikele-pensionäridele teeme pensionitunnistuse alusel soodustust 10-15 protsenti.

– Kas vastab tõele, et on tulemas meie piirkonnas uus ja Euroopas juba väga populaarne teenus – zooteraapia?

– See on õige, me ostsime juba imekoera, see on Söör Leighton (andsime talle sellise nime), inglise buldog, kes hakkab meil elama ja käib peagi tubades ringi.

– See tähendab, soovite luua sellise atmosfääri-keskkonna, et elanikud tunneksid end koduselt?

– Tahan. Ma tahan väga, et meie juures oleks inimestel soe, huvitav ja südamlik elada, kuid lõppude lõpuks on see kõik, nagu öeldakse, võõras maja. Ja kahjuks ei asenda see kunagi täielikult, kui palju me ka ei pingutaks, armsaid koduseinu.

– Kas on moraalne paigutada oma lähedasi sellistesse sotsiaalasutustesse, mida arvate?

– Praegu on selline aeg.

– Kas selliste asutuste, nagu teiegi, teenus on tänapäeval üldiselt nõutud?

– Vajadus nende järele on suur: elanikkond vananeb ja haigete inimeste arv, kes ei saa enda eest hoolitseda, ei vähene. Praegu on meil kõik kohad täidetud. On ka meie juurde tulla soovijate järjekord. Tänapäeval on riigi sotsiaalreform suunatud ka sellise teenuse aktiivsele osutamisele, et tööle saaksid naasta need, kes peavad igapäevaselt kodus haigete ja eakate lähedaste eest hoolitsema. Siin aitab ka riik: omavalitsuste kaudu eraldab ta vahendeid selliste kulude katteks. Tänavu juulist eraldab riik kõikidele omavalitsustele 40 miljonit eurot ja järgmisel aastal 60 miljonit eurot. Seda tehakse, nagu ütlesin, just selleks, et hoolealustega tegelevad inimesed saaksid tööturule naasta.

– Kui palju maksab hooldus-teenindus teie keskuses elavale inimesele?

– Hinnad on erinevad, võttes arvesse kõikvõimalikke nüansse. Näiteks, kas toas elab üks inimene või kaks, kolm ja on ka neli. Kas ta on lamav või mitte. Kohtla-Järve linna elanik (tal on soodustus 10 protsenti) või mõne teise omavalitsuse. Praegu on väikseim tasu 850 eurot, voodihaigetel (nende ülalpidamine on kallim) ja kedagi on vaja toita lusikaga – 920-950 eurot. Suurim üksinda toas elavatele lamavatele on alates juulist 1100 eurot. On tube, kus elab 2-3 inimest ja lamavatele ka 4 inimese toad.

– Milline on maksesüsteem: inimene peab maksma kogu pensioni, kuigi samal ajal on paljudel inimestel pension palju väiksem, kes maksab juurde?

– Mitte kogu pensioni: sellest keskmiselt 5 protsenti läheb iga meie elava inimese arvele. Puudujääva osa tasub riik-kohalik omavalitsus või lähedased, kelle jaoks nüüd seoses sotsiaalreformiga need rahalised kulutused tänu riigi poolt kehtestatud toetustele vähenevad või kaovad sootuks. On ka heal järjel inimesi, kes maksavad kõik arved ise.

– Selgub, et teie keskuses pole mitte ainult Kohtla-Järve elanikud?

– Kõikjalt Eestist: Tallinn, Tartu, Mustvee. Inimesed valivad ise, millises sotsiaalasutuses nad elada tahavad.

– Võttes arvesse, et selle maja ehitamiseks kulub palju raha, kui ka seda, et Eestis läheb absoluutselt kõik palju kallimaks, kas on kavas kohatasu tõsta?

– Kahjuks jah. Oleme sunnitud seda tegema: juulist tõuseb tasu keskmiselt 10-11 protsenti. Muuhulgas on ju vaja tõsta meie töötajate palka, kuigi ka täna maksame kõigile üle miinimumpalga, aga see on – raske töö. Mitte iga inimene ei saa sellises sotsiaalasutuses töötada – siin on ju vaja erilisi inimlikke omadusi. Nagu ka suurt soovi siin töötada. Oleme kasutusele võtnud boonussüsteemi: hea, vastutusrikas töö ei jää märkamata.

– Kui palju töötajaid teil on?

– 65 inimest, peamiselt naised, ainult neli meest, sealhulgas kokk.

– Ja keda on elanike seas rohkem, naisi või mehi?

– Siin on kõike: mõnel perioodil – naised, mõnel – mehed. Kuid sellegipoolest on naisi keskmiselt rohkem – lõppude lõpuks on neil meestest pikem eluiga. Meil pole praegu abielupaare, kuigi varem oli.

– Milline on vanus, vanim ja noorim elanik?

– Vanim härra on 103-aastane ja noorim — 50. Nooremas eas tullakse meile elama pärast insulti või infarkti, aga ka muid raskeid haigusi.

– Levinud on arvamus: uus luud pühib uutmoodi. Kas ka Teie pühkisite kõik endised töötajad minema?

– Pidin osa endisest meeskonnast välja vahetama: mõni ei sobinud meile ja vastupidi – meie ei sobinud mõnele. Kuid täna võime öelda, et kollektiiv uues koosseisus on juba kujunenud. Suures plaanis olen praeguse meeskonnaga rahul.

– Sellegipoolest on veel palju tööd teha. Miks Te vabatahtlikult nii suure koorma endale võtsite?

– Esiteks sellepärast, et see koorem on mulle hästi teada. Jõhvi Hooldekeskus põhjal: Jõhvi vallavolikogu liikmena olin seal aastaid nõukogu liige ja nõukogu esimees. Teiseks on minu jaoks huvitav seda teha – teha kõike täpselt nii, nagu mina näen ja selleks on vaja investeerida sellesse hoonesse-asutusse mitte ainult poolteist miljonit eurot, vaid ka hinge. Tegelikult mulle meeldib midagi uut arendada, objekte ehitada – see on minu element. Pealegi on alati erinevaid olukordi, erinevaid probleeme-nüansse.

– Nagu ka teha midagi konkreetset inimeste jaoks, mis võib saada Teie elus peamiseks tegevuseks?

– Kõik on võimalik. Aga täna on see minu hinge asi.

– Huvitav, Teie hinnapakkumine, linna selle asutuse müügil (teatavasti riigihanke konkursi teises voorus – esimene ebaõnnestus), osutus ainsaks – miks ei olnud teised soovijaid?

– Sest siin on vaja palju investeerida. Meie hinnapakkumine sisaldas isegi veidi kõrgemat hinda, kui hanketingimustes ette nähtud.

– Ja kokkuvõtteks: selgub, et te ei muutnud mitte ainult silti oma hoonel, aga ka nime dokumentides ja sisu?

– Minu meelest on Ahtme Seenioride Keskus helgem ja soojem nimi kui Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu. Sisemist sisu muudame järk-järgult, teostame seda järgmisel aastal, kui kogu hoone (koos sisustusega) kasutusele võetakse (võtame tööle veel 20 inimest) – algab uus ajaarvestus, uus verstapost elus, kuigi võib öelda, et see algas eelmise aasta septembris.

Antonina Vaskina

Autori foto