Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse aruandluskontsert on küll ammu möödas, kuid see ei takistanud keskuse algajatel muusikutel taas kogunemast ning mõttekaaslasi ja rokkmuusika austajaid oma peole kutsumast. 4. juunil Tammiku rahvamaja saalis toimunud noorte bändide Rock festivalil “Rubble Rock” osalesid bändid Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja Narvast.

Nimi “Rubble Rock” ei ole valitud juhuslikult. Sõna Rubble tähendab tõlkes killustikku – kaevandustes põlevkivi kaevandamise käigus suurtes kogustes tekkivat materjali kasutatakse muuhulgas teedeehituses ja betooni täitematerjalina.

– Tahtsin valida festivalile nime, mis kõlaks hästi inglise keeles ja vastaks meie piirkonna temaatikale. Kuna festival peeti Tammiku külas, kus vanasti nagu teame, töötas kaevandus ja ahermäed on siiani osa maastikust, sai nimi kiiresti valitud, – rääkis festivali korraldaja ja Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuses tegutseva muusikalise kollektiivi juht Aleksandr Artsimovitšus. – Ringis, mida ma juhendan, on kaasatud ka minu lapsed: poeg Nikita ja tütred – Valeria ja Aurelia. Hiljuti pöördus Valeria minu poole palvega korraldada kontsert. Kutsun seda algatusrühma «Пати у бати» «õhtu isa juures« («вечеринка у бати»). Meil on harva üritusi, kus noored saaksid esineda. Kultuuri- ja Huvikeskuse iga-aastane aruandekontsert, kus esinevad kõik ringid, ei ava meie muusikute täit potentsiaali. Õpime terve aasta ja aruandekontserdil sai grupp esitada vaid ühe loo. Seetõttu otsustasime juhtkonnaga korraldada eraldi reportaažkontserdi, kus saaksid esineda kõik meie bändid. Tean, et maakonna kunstide koolide muusikud on sarnases seisus ehk teevad aasta läbi proove ja saavad esineda vaid mõnel üksikul kontserdil, kutsusime nad oma projektist osa võtma. Ja nii see festival sündiski.

– Kui palju kontserte toimub aasta jooksul, kus noortel muusikutel õnnestub esineda?

Iga artist vajab lava. Selleks lapsed õpivadki. Vanemas eas saavad osadest neist artistid, teisest õpetajad. Meie lapsed saavad esineda umbes 3-4 korda aastas: sügisel-kevadel toimuvatel Kultuuri- ja Huvikeskuse koondkontsertidel ja talvisel festivalil “Muusika on meid ühendanud” ja kevadisel “VabaLavaRockil” Kohtla-Järvel. Ja nii alustasime mais tööd meie “Rubble Rock” ettevalmistamisega.

– Koreograafilise kollektiivi esinemiseks on vaja minimaalselt lava, aga muusikud vajavad lisaks pillidele suurt mikrofonide komplekti, juhtmeid ja kogenud helitehnikut. Lisaks on vajalik heli häälestus ja pärast esinemisi tuleb lava vabastada. See võtab aega, programmis tekivad pausid. Kas see võib olla põhjus, miks kohalikke muusikainstrumentidel mängivaid bände kutsutakse linna üritustele vähem?

– Selles on loogikat, sest elav muusika tõstab ürituse maksumust. Õnneks on meie Kultuuri- ja Huvikeskuses kõik kontsertide korraldamiseks vajalik olemas, oma esinemispaik, samuti oma ala professionaalid. Seetõttu õnnestus meil kõik võimalikult lühikese ajaga korraldada.

– Festivali kohta oli vähe reklaame, isegi internetis. Kas olete vaatajate arvuga rahul?

– Kontserdi tegime eelkõige noortele muusikutele, et neil oleks võimalus esineda ja näidata aasta jooksul õpitut. Tegemist oli omamoodi aruandekontserdiga, nii et publiku hulgas oli palju lapsevanemaid ja muusikute endi sõpru. Tahan märkida, et kõik olid toimuvast üritusest väga huvitatud. Mõned lapsevanemad aitasid meid isegi korralduslikes küsimustes.

– Kas korraldustöö seisukohalt õnnestus kõik ideed ellu viia ja mille kallal on veel vaja tööd teha?

– Vaatamata sellele, et korraldamiseks polnud palju aega, leidsime festivalile partneri – restorani “L.A.K.”, kes oli lahkesti nõus meie üritust toetama. Lisaks õnnestus meil korraldada fototsoon muusikariistadega, aga ka Metallica vokalist ja kitarrist James Hetfield ning Slipknoti kitarrist Mick Thomsoni papist figuuridega. Ja kuigi see oli minu esimene festivali korraldamise kogemus, sai meie meeskond kontserdil osalejatelt väga head tagasisidet. Näen mõtet projekti edasi arendada, ambitsioonikamaks muuta. Unistus on muuta projekt rahvusvaheliseks, aga esmalt on vaja tegeleda selle riigisisese propageerimisega: tahaks näha bände Tallinnast, saartelt ja Lõuna-Eestist. Vaatame, kas see õnnestub. Plaanime teha sügisel suurema festivali teise nime all, aga “Rubble Rock” jääb.

– Festivalil ei andnud korraldajad tugevaimatele esinejatele tiitleid …

– Õige. Auhindade ostmiseks kuluks rohkem raha ja kuna festivali tegemise idee tekkis alles mai alguses, olid vahendid piiratud. Sellised projektid tuleb aegsasti ette planeerida. Meil aga aega ei jätkunud, seega on Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse valmisolek praegustes tingimustes meie algatust toetada hindamatu.

– Aleksande, olete ise muusik, grupi Dochka Bossa liige, mis võitis ühel hooajal telesaate-võistluse “Rahvas laulab“. Mida on vaja teha, et selles või mõnes teises shows saaksid tänased Ida-Virumaa noored muusikud pakkuda konkurentsi näiteks suurlinna kollektiividele?

– Paljudel meie ansamblitel on potentsiaali, kuid nende muusikahuvi vajab toetamist. Kõige ilmsem tõusvate artistide motivatsiooni mõjutav tegur on suurel laval esinemise võimaluse olemasolu või puudumine. Noored peaksid nägema teiste taset, võrdlema, suhtlema hingelt lähedaste inimestega, saama võimaluse tunda esinemise eufooriat. See on noorte festivalide peamine eesmärk. Aga on vaja suhelda ja teavet levitada?

– Millist nimelt?

– Teavet eelseisvate sündmuste kohta. Oluline on säilitada side kultuuriasutuste, loomemajade, kunstide koolide vahel. Selles vallas on koostööd teinud Jõhvi ja Kohtla-Järve. Üritasin Sillamäelt muusikuid leida, aga ilmselt ei otsinud hästi. Narvas, Rakveres toimuva kohta on infot väga vähe. Kui Narvaga on vähemalt mingi kontakt olemas, siis sammud Tallinna poole on sammud tundmatusse. Ma ei tunne seal kedagi, kuigi olen ise muusik. On grupp Dochka Bossa. Niipea, kui telesaate võitsime, hakkas tulema pakkumisi Narvas ja Tallinnas esinemiseks. Kui sind ei teata, on kutseid vähe. Mis siis jääb noortel, sageli vähetuntud esinejatel teha? Suhtlemist napib ja meedias näeb harva materjale noortefestivalide kohta. Televisioonis pole piisavalt banaalseid, tervet Eestit hõlmavaid laste võistlusi. Pealinna meedias avaldatakse reeglina Tallinna uudiseid, Narvas aga Narva uudiseid. Kui Jõhvi ja Kohtla-Järve vabariiklikku ajakirjandusse pääsevad, siis märgilisema infoga, aga mitte laste võistlused-festivalid. Neid kajastatakse enamasti kohalikus ajakirjanduses. Ühesõnaga, meil kõigil on, mille kallal töötada, – lõpetas Aleksandr Artsimovitšus.

Esimesel noorte muusikafestivalil “Rubble Rock” osalesid: Narva Laste Loomemaja rühm «Вдали от суеты» ja Glitsin. Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskust esindasid «Prime Time», «O-Kay», «Miner’s Son» и project «Leambiz». Festivali lavale astusid ka ansambel «Band AKK» Ahtme Kunstide Koolist ning ansamblid «Desire» и «Думают» Kohtla-Järve Kunstide Koolist.

Festival lõppes kella 17 paiku, kuid osa muusikuid ei kiirustanud laiali minema: kohe pärast muusika vaibumist alustati dekoratsioonide ehitamist laulu «Привычка» videoklipi võtmiseks, mille autor on Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse muusikaringi õpilane Nikita Artsimovitšus. Päev varem ühes rahvamaja saalis kokku pandud kolmemeetrisel maastikul töötasid lapsed lastevideostuudiost «Первый Кадр», muusikud ise ja aktiivsed lapsevanemad. Video filmimist toetasid Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, Tammiku rahvamaja, noorteportaal «SDparty», Alekandr Ivasjuki noorte DJ-de kool, AS Karell Kiirabi.

Ilja Telnov

Autori foto