Eestit kavatseb olulisest osast plastijäätmetest vabastada kontsern Viru Keemia Grupp (VKG). Ettevõte plaanib järgmise kolme aasta jooksul rajada plastijäätmete keemilise töötlemise tehase. Tulevikus saavad tsüklilise tootmisega tehased hankida plasti valmistamiseks kasutatavat toorainet. VKG spetsialistid on kindlad, et uue tehase tulekuga on elanikel ja tootjatel suurem motivatsioon jäätmeid koguda ja sorteerida.

Uus kahehektariline ettevõte on plaanis rajada endise Nitroferti keemiaväetise tehase territooriumile, kus on suurem osa tulevase tehase tööks vajalikest taristutest ja kommunikatsioonidest. VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko ütles, et tänavu kevadel registreeritud kontserni uus tütarettevõte VKG Plastic esitas maikuus Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse plastijäätmete töötlemise tehase detailplaneeringu algatamiseks linna tööstuspiirkonnas.

– Praegustes tingimustes, kui me kõik räägime rohelisest üleminekust ja ringmajandusest, on vaja astuda reaalseid samme plastijäätmete põletamise ja prügilasse ladustamise lõpetamiseks. Kahjuks jõuab suurem osa plastikust ookeani. Meie arvame, et plastijäätmeid tuleks kasutada toorainena. Praegu töötame välja projekti selle probleemi lahendamiseks. Eestis tekib aastas umbes 100 000 tonni plastijäätmeid ja see kogus väheneb väga aeglaselt. Praeguseks on 60 protsenti jääkplastist segaolmejäätmed, mis põletatakse Iru elektrijaamas. 30 tuhat tonni ehk kolmandiku kõigist meie riigis tekkivatest plastijäätmetest suudab töödelda meie kavandatav tehas. Kuna Eestis ei ole võimalik vajaliku puhtusastmega plastikut koguda, siis plaanime uue tehase territooriumile rajada sinna saabuva tooraine sorteerimise ja eeltöötluse rajatise. Aga loodame, et aja jooksul saavad inimesed jäätmete sorteerimise vajadusest teadlikumaks. Ja ettevõtted, kes juba täna tegelevad jäätmete töötlemisega, investeerivad uutesse sorteerimisseadmetesse. Projekti algstaadiumis me ei välista, et plastijäätmete importimine võib osutuda vajalikuks. See on tingitud just sellest, et Eestis pole piisavalt sorteerimisliine, et plastikut muudest jäätmeliikidest eraldada, – rääkis Irina Bojenko.

Kontserni suhtekorraldusjuht märkis, et jäätmete sorteerimise kultuur meie riigis kasvab aasta-aastalt, tuues Eesti pealinna näite. Tallinn on astunud selles suunas suure sammu, muutes alates 1. juunist kõigi biojäätmete sorteerimise kohustuslikuks. On täiesti võimalik, et riigi teised linnad lähevad seda teed.

– Riik on võtnud eesmärgiks parandada plastijäätmete ringlussevõttu aastaks 2030, suurendades ringlussevõetud jäätmete osakaalu tänaselt 25 protsendilt 55 protsendile suurendades taaskasutatud plasti osakaalu, – ütleb Irina Bojenko.

Uue tehase investeeringute maht on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 130 miljonit eurot. Tegemist on kontserni enda arendusprojektiga, mis on peamine investor. VKG plaanib kaasata vahendeid Õiglase Ülemineku Fondist, kuid need moodustavad alla 10 protsendi kogu rahastusest.

Tänapäeval saab Eestis taaskasutada vaid väikest osa mehaanilise töötlemise järgsetest plastijäätmetest ja seda ainult siis, kui need jäätmed on väga puhtad. Kavandatav tehas suudab töödelda kergelt määrdunud ja mehaaniliseks töötlemiseks sobimatuid komposiitplaste uueks plastitooraineks.

– VKG on plastikjäätmete pürolüüsi teemat uurinud kaks ja pool aastat. Algselt plaanisime kohandada Petroteri tehnoloogiat, mida praegu kasutame põlevkiviõli tootmisel, plastijäätmete töötlemiseks ilma põlevkivi kasutamata. Selle arenduse põhieesmärk oli toota plastist vedelkütuseid, mida saaks müüa sarnaselt meie põlevkiviõliga. Umbes aasta tagasi saime aru, et plastijäätmete taaskasutamisel on mõtet vaid siis, kui on võimalik toota kvaliteetset toorainet, mida on võimalik müüa plastitootjatele. Selle tehnoloogia väljatöötamine võtaks palju aega ja raha ning sarnased tehnoloogiad on turule juba ilmunud. Tegime hanked ja saime viis ettepanekut erinevateks tehnoloogilisteks lahendusteks, mille hulgast valime lähiajal välja endale sobiva, – rääkis Irina Bojenko, märkides, et planeeritav tootmine ei lisa Kohtla-Järvel uusi lõhnu, vaid mõju keskkonnale hakkab vastama kõikidele EL määrustele.

Praegu on tehas projekteerimisetapis. Põhiküsimus, mis VKG spetsialistide ees seisab, on see, kui palju plastikut uus tootmine saab, kas tehas suudab 100 protsenti vajalikust toorainest hankida. Kontsern on projekti asjakohasuses kindel ka 10 aasta pärast. Kõik prognoosid näitavad, et plastiku tarbimine kasvab ka tulevikus, kuna plastikule head alternatiivi veel pole. Näiteks toidupakendite hulgas pole teist sarnast materjali, mis taluks niiskust, erinevaid temperatuure ja jääks samas kergeks.

Umbes 50 inimesele tööd andev tehas plaanitakse rajada lähema 2-3 aasta jooksul.

Aleksandr Šteinert

Autori foto

Reklaam