Tänavu on Jõhvi põhikoolidesse õppima asunud umbes 1000 õpilast, kellest üle saja on esimesse klassi astujad. Mõlemad koolid alustasid uut õppeaastat oluliste sündmustega oma ajaloos. Üks õppeasutus muutis sel sügisel nime ja teine kool avas pidulikult uue maja, mis anti kasutusse selle aasta alguses.

Veel selle aasta kevadel tegi Jõhvi Vene Põhikooli juhtkond ettepaneku õppeasutus ümber nimetada, jättes nimest välja sõnad “vene” ja “põhi”. Nagu ütles Jõhvi Vallavalitsuse haridusnõunik Maria Laanemäe, avas kool 1. septembril uksed uue nimega.

– Jõhvi Vene Põhikool alustab õppeaastat Jõhvi Kesklinna Koolina. Nimemuutuse algatas kool ise. Seda küsimust arutas juhtkond nii hoolekogus kui ka pedagoogide kollektiivis. Vana nimi ei vastanud praegu seal läbiviidavale õppeprotsessile. Koolis on pikka aega olnud nii hilise kui ka varajase keelekümblusega klasse. Mitmes klassis on käimas pilootprojekt, kus tundides on täiendavalt eesti keele õpetaja. Sellisena on “vene klasse” alles väga vähe, lisaks räägime kõigi riigi õppeasutuste üleminekust eesti õppekeelele, mistõttu otsustasime nime kaasajastada ja kooli tööga kooskõlla viia, – ütles valla nõunik. Samas lisas ta, et koolis on avamisel teadushuvi arendamise keskus ning nüüd lisandub põhiharidusele huviharidus.

Maria Laanemäe kinnitab, et kohalikes koolides jätkub ruumi kõigile Jõhvis registreeritud lastele, vaatamata sellele, et Jõhvi Põhikoolis on õppida soovijaid rohkem kui õppeasutus mahutab. Suur hulk taotlusi tuleb naaberomavalitsustest ja kooli populaarsus on nõuniku sõnul kasvanud sellest ajast, kui lammutatud vana asemele ehitati ligi 8,5 miljonit eurot maksev uus maja.

– Kool ei suuda füüsiliselt kõiki vastu võtta. Sinna püütakse astuda nii alg- kui ka lõpuklassidesse. Raskusi on 5. ja 6. klassiga, mullu oli neid kolm, mis polnud komplekteeritud ja kool tegi neist kaks komplekteeritut. Ka parima soovi korral ei saa nendesse klassidesse kedagi vastu võtta, sest täitekvoot on juba oluliselt ületatud. Kooli ehitamisel arvestati sellega, et paralleele oleks vaid kaks, kuid praegu on esimestes klassides kolm, üheksandates klassides kolm ehk õpilasi on ettenähtust rohkem, – rääkis Maria Laanemäe.

Haridusnõunik märkis, et uue koolimaja kavandamisel lähtuti Jõhvi valla sündimuse ja rahvastiku vähenemise prognoosidest ning teistest linnadest tulla soovijatega ei arvestatud. Naabervaldade elanike huvi uue kooli vastu on ametniku sõnul seotud mitte ainult kaasaegse koolimajaga vallas, vaid ka sellega, et Jõhvi on logistikakeskus.

– Oleme väga tihedalt seotud oma naabritega, kõrval on Toila ja Alutaguse vallad, Kohtla-Järve Ahtme linnaosa. Loomulikult on Jõhvis töötavatel vanematel mugavam panna laps hariduslinnakus asuvasse kooli. Selle territooriumil on spordi-, kunsti- ja muusikakoolid, huvikeskus ja see meelitab paljusid. Kui meie piirkonnas on kõikjal kaasaegsed ja uusima tehnikaga varustatud koolid, ei teki probleeme koolide kohtade tagamisega. Naabervaldades toimub praegu koolivõrkude ümberkorraldamine ja on selge, et sellistel tingimustel valivad lapsevanemad parima, – ütles Maria Lanemäe.

Jõhvi Põhikooli uues majas asusid lapsed õppima selle aasta jaanuaris, kuid avamine lükkus selle õppeaasta algusesse. Selle põhjuseks olid käimasolevad tööd territooriumi korrastamisel. Eelmisel reedel kell 16.00 avati pidulikult uue koolimaja uksed, mida külastas Eesti haridus- ja teadusminister pr Kristina Kallas.

Vastupidiselt Jõhvi Põhikoolile on Jõhvi Kesklinna Koolis (endises vene) täna veel kohti uutele õpilastele, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et valla rahvaarv suureneb Ukrainast saabuvate põgenike tõttu, kes eelistavad esialgu oma lapsi panna osalise venekeelse õppega klassidesse.

Aleksandr Šteinert

Autori foto