Viimastel aastatel on Eestis psühhoaktiivsete ainete üledoosi suremus enam kui kahekordistunud. 31. augustil Jõhvi Kontserdimaja kammersaalis toimunud kohtumisel arutasid raviasutuste ja kriminaaljärelvalve esindajad, sotsiaaltöötajad ja üledoosi teemaga vahetult kursis olevad inimesed võimalust tõsta teadlikkust psühhoaktiivsete ainete ohutu doosi ületamise probleemist, kuhu kuuluvad nii narkootikumid kui ka retseptiravimeid.

Eestis murettekitavalt sagenenud üledoosist põhjustatud surmade ennetamise teemalise teabepäeva ja paneeldiskussiooni korraldaja, mittetulundusühingu Eesti psühhotroopsete ainete kasutajate ühingu LUNEST liige Olga Juhkov rõhutas, et üledoos võib juhtuda igaühega, olenemata sellest, kas inimesel on uimastitarbimisega seotud häire või mitte.

– Üleannustamise üks suurimaid probleeme on inimese sisemine häbimärgistamine (“psühhiaatrias tähendab see mõiste häbi, süütunde, enese devalveerimise ilmnemist,” – autori märkus). Tundes end halvasti, kardab ta kiirabi kutsuda, sest ei taha, et teda jäädvustaks psühhotroopseid aineid tarvitava isikuna. Meie kogemus Eestis näitab, et teismelised kannatavad sageli üledoosi all. Enamikul juhtudel teavad nad kasutatavate ravimite kohta ainult seda, et tablet on hea. Seetõttu on vaja sellest rääkida, korraldada selliseid üritusi, teha koostööd raviasutustega ja mõista, et üledoos ei puuduta ainult narkomaane, – rääkis Olga Juhkov, rõhutades, et üledoosi korral oleks kõige õigem helistada kiirabisse (112).

On üldtunnustatud sümptomid, mis võivad viidata mõne ravimi (mitte tingimata narkootilise) üleannustamisele:

– liiga laienenud või ahenenud pupillid;

– pupillid, mille suurus ei muutu valguse mõjul;

– tugev erutuvus ja rahutus, sealhulgas sihitud liigutused;

– krambihood;

– sinakas huuled ja/või küüned;

– deliirium, desorientatsioon ja/või hallutsinatsioonid;

– õhupuudus, harvad hingetõmbed ja muud tõsised hingamisprobleemid;

– iiveldus ja oksendamine;

– kõikuv või ebakindel kõnnak;

– uimasus või teadvusetus;

– higist märg või väga kuiv nahk, villid või lööve;

– madal või kõrge temperatuur;

– agressiivne käitumine.

Peamine üledoosist põhjustatud surmajuhtumite protsent meie riigis on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega ning teabepäeva korraldajad rõhutavad, et suurem osa sõltlastest ei pöördu õigel ajal erakorralise meditsiini poole.

– Sõltuvus on Maailma Terviseorganisatsiooni tunnustatud haigus, mis mõjutab inimese kõiki elutähtsaid piirkondi. Meie riigis usub enamus, et kui inimene joob või tarvitab narkootikume, siis see on tema valik ja probleem. Aga inimesest, kes esimese napsu jõi, ei saanud sel hetkel alkohoolikut või esimese süsti tegijast ei saanud narkomaani. Sõltuvus on tõsine psühholoogiline probleem, mis võib hakata tekkima juba lapsepõlves ning sellega tuleb tegeleda kompleksselt, – ütleb Olga Juhkov.

MTÜ LUNEST Jõhvi piirkonna esindaja Artjom Uvarov ütles üledoosist põhjustatud suremuse statistika põhjal, et retseptiravimeid tarvitavatel inimestel võib tekkida ohutu doosi ületamine. See mõjutab eakaid, noori ja keskealisi inimesi üle kogu maailma.

– Häire või depressiooniga inimene, kes tarvitab (vastavalt kõikidele soovitustele) arsti määratud psühhoaktiivseid aineid, ei pruugi vastu pidada ja võtta liiga palju. Ja alkoholi kombineerimine ravimitega võib põhjustada üledoosi. Kui pöörduda kuivade arvude poole, siis 2021. aastal suri üledoosi tagajärjel 39 inimest, 2022. aastal 80 ning käesoleva aasta esimesel poolaastal on registreeritud juba üle 60 surmajuhtumi. Sellise tempoga oleme aasta lõpuks, nagu öeldakse, kogu Euroopast ees. Selline kahetsusväärne statistika näitab, et üleannustamise probleem on meie riigis väga aktuaalne, – ütles Artjom Uvarov, kelle hinnangul on vaja hakata rääkima psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest juba koolis ning surm suurest annusest on juba vähese teadlikkuse tagajärg. – Üleannustamine on tagajärg ja põhjused peituvad palju sügavamal. Ideaalis tuleks tähelepanu pöörata perekonna institutsioonile ja haridussüsteemile. Praegu on see omamoodi utoopia. Meie unistus on, et koolid ja ülikoolid selle teemaga arvestaksid.

Artjom Uvarov tõi näiteks Euroopa riikide kogemuse, kus üledoosi suremus elaniku kohta on kordades väiksem kui Eestis. Näiteks Saksamaal on suur hulk asendusravi programme.

– Eelmisel kohtumisel ütlesime, et need progressiivsed viisid sõltuvusega toimetulekuks võivad vähendada üleannustamisest tingitud suremust. See on ohutu kasutamise kabinettide avamine, millele lisandub asendusravi. Mitte see metadooniprogramm, mis meil Eestis on, mis toimib, kui seda õigesti ja igakülgselt rakendada, vaid alternatiiv ravipreparaatide kasutamine. See lahendaks palju probleeme, sealhulgas üledoosi ja kuritegevuse probleemid meie riigis. Minu arvates põhineb Eesti kriminaalne olukord peamiselt narkoäril. Esiteks rikuvad narkootikume tarvitavad inimesed seadust, hankides raha doosi jaoks. Teiseks rikuvad levitajad seadust, rääkimata sellest, et selle tagajärjel hävivad perekonnad ning meil on palju surma ja valu. Seetõttu usume, et see pole ühe inimese, vaid kogu ühiskonna probleem, –  ütles Artjom Uvarov.

Intervjueeris Aleksandr Šteinert

Foto MTÜ LUNEST