Kohtla-Järve Gümnaasiumis toimunud Eesti tuumajaama teemalisel infotunnil rääkisid Fermi Energia esindajad tuumajaamade ohutusmõjust piirkonnale ning esitasid ülevaate väikereaktori kasutuselevõtu protsessist.

Aastatel 2028-2034 soovib Fermi Energia Eestisse ehitada kaks uue põlvkonna väikest tuumareaktorit. Energiasektor kaalub üheks tuumajaama asukohaks Lüganuse valda. Miks just Ida-Virumaa? Kui turvaline on elada tuumajaama läheduses? Ja kes hakkab tulevases elektrijaamas tööle? Nendele ja teistele küsimustele vastas Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.

– Kaalume tuumajaama asukohta ka Lääne-Virumaal. Riik ei ole veel tuumaenergia kasutamise kohta otsust langetanud ja lahtiseks jääb küsimus reaktorite asukoha kohta. Ida-Virumaal on meil juba põlevkivi- ja energiatööstus, seega on uue elektrijaama käivitamine siin lihtsam ja odavam. Uute elektrivõrkude rajamine kogu riigi ulatuses läheb nii meile kui ka riigile tohutult maksma, kuid kirdes on kõik liitumised juba olemas. Ida-Virumaal elab piisavalt inimesi, kellel on tootmis- ja energiasektoris töötamise kogemus, nii et ka teie piirkond saab sellest kasu – siit on lihtsam töötajaid leida, – ütles Diana Revjako.

– Jaama ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja spetsialiste. Kes on need inimesed?

– Esimeses etapis pakub jaama käitamiseks meile abi GE Hitachi, kelle tehnoloogia valisime tulevase tuumajaama jaoks. Vajame umbes 30 tuumaenergeetika või tuumafüüsika valdkonna kõrgharidusega inimest. Hetkel me juba koolitame neid. Noortele on eristipendiumid summas 1000 eurot kuus, et nad saaksid õppida välismaal. Veel 170 inimest – tööstuskogemuse ja kutseharidusega inimesed, kes saavad lisahariduse Soomes või Rootsis, riikides, kus on tuumaenergeetika kogemust üle 45 aasta.

– Mida saab Fermi Energia peale töökohtade ja tuumareaktori läheduse veel pakkuda piirkonnale kuhu tuumajaam rajatakse?

– Odavam elekter ja soojus, meie prognooside järgi võiks see elektri puhul olla 65 eurot/megavatt-tund ja keskkütte puhul 30 eurot/megavatt-tund. Kohaliku taristu uuendamiseks on ette nähtud 10 miljonit eurot. Oleme eraldanud 5 miljonit eurot jaama külastuskeskuse loomiseks, mis meelitab piirkonda uusi turiste. Näiteks Soomes külastab sarnast keskust aastas 10 000 inimest. Samuti oleme valmis tasuma vallale ja lähedalasuvate kruntide omanikele tasu häirimise eest. Selleks on planeeritud 750 000 eurot aastas, maksemehhanismi arutame riigiga.

– Mida saate öelda kaasaegsete tuumaelektrijaamade ohutuse kohta?

– Fermi Energia valis GE Hitachi reaktori BWRX-300, mis on 3+ põlvkonna reaktor ja on juhtiv lahendus väikeste moodulreaktorite valdkonnas. See jahutab passiivselt ja ei vaja elektrit. Kuni meil maal on gravitatsioon, on seda tüüpi reaktorid kõige ohutumad. Kõik on seotud hirmuga, mis aja jooksul kaob. Näiteks Rootsi kihelkondades Östhammaris ja Oskarshamnis on pärast tuumaelektrijaamade ehitamist kohalik elanikkond keskmiselt oluliselt kasvanud ja noorenenud, mis tähendab, et sinna on tulnud pikemaks ajaks peredega inimesi, nad on ei karda seal elada. Loosivõidu tõenäosus on suurem kui lennuõnnetuses alla kukkuda, kuid paljud kardavad siiski lennata. Autot peetakse kõige ohtlikumaks liikumisvahendiks, kuid igal hommikul võtame lapsed ja viime nad kooli. Sama ka tuumaenergiaga. See on väga emotsionaalne küsimus, sest inimesed ei tea temast palju ja see hirmutab. Tegelikult, kui vaadata numbreid ja fakte, on tuumaenergia kõige ohutum elektrienergia vorm.

Aleksandr Šteinert

Autori foto