Kohtla-Järve linnavõimud teatasid Aukodaniku tiitli ettepanekute vastuvõtmise algusest. Sel aastal lihtsustati taotlemise protsessi, kuna dokumendist eemaldati mitmed seni kohustuslikud punktid, mis tekitasid ebamugavusi elanikele, kes soovisid oma kandidaati esitada.

Varem pidid kõik, kes otsustasid traditsioonilisel konkursil osaleda ja enda arvates väärika kandidaadi esitada märkima dokumenti mitte ainult ees- ja perekonnanime, ametikoha, kirjeldama tema teeneid linnale, vaid saama ka kandidaadi pangakonto numbri ja nõusoleku konkursil osalemiseks. Muidugi, kui rääkida töökaaslastest või lihtsalt tuttavatest, siis isikuandmete hankimine pole eriti keeruline. Kuid isegi kui võõral inimesel õnnestus tõestada oma tegevuse omakasupüüdmatust potentsiaalse kandidaadi suhtes, võis viimane, olles liiga tagasihoidlik, lihtsalt keelduda.

Mida teeb linn konkursi populariseerimiseks ja millised muudatused on tänavu jõustunud? Neile ja teistele küsimustele vastas nädalalehele Panorama linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Svetlana Vladimirova.

– Kuulsin arvamusi, et konkursist läbiviimisest räägiti vähe, paljud said sellest teada hilja ja kõik ei jõudnud ettepanekuid õigeks ajaks ette valmistada. Konkursi läbiviimise korras pole määratud konkreetset avalikku avalduste vastuvõtmise alguskuupäeva, mistõttu püüdsin 2022. aastal haridus- ja kultuurikomisjoni juhtima asudes kaasa aidata sellele, et see protsess algaks võimalikult varakult. Ja juba eelmisel aastal oli inimestel oma ettepanekute ettevalmistamiseks aega mitu kuud. Püüdes edastada infot suurema hulga elanikeni, hakkasid komisjoni liikmed saama erinevatest allikatest arvamusi ja kommentaare, et inimestel tekkis avalduse täitmisel ebamugavusi. Eelkõige puudutas see kandidaadi isikuandmetega seotud punkte – pangakonto numbrit ja nõusolekut osaleda. Olles korraga hoolikamalt tutvunud, küsisin endalt: miks küsida inimeselt isikuandmeid staadiumis, mil tema kandidatuur pole jõudnud isegi komisjonis kaalumiseni? Eelmisel aastal laiutasin käsi, kuna rääkisime kehtivast korrast, mis on ammu vastu võetud ja mida ei saa ühe näpuliigutusega muuta. Kuna konkurss oli juba välja kuulutatud, polnud selleks lihtsalt aega. Võtsime teema südameasjaks ja seadsime ülesandeks teha uueks aastaks muudatused. Mis sai ka tehtud. Selle aasta 10. juulil hakkas kehtima uus kord ja nüüd on kõigil võimalik teha oma ettepanekud lihtsustatud kujul endale sobival viisil: saata kiri meiliaadressile või täita paberankeet, mis tuleb tuua linnavalitsuse majja või saata postiga. Eeldame, et ettepaneku algataja ei pruugi kandidaati isiklikult tunda, kuid näeb tema saavutusi ja usub, et ta on andnud olulise panuse linna arengusse, mistõttu me nüüd ei nõua isiku pangakonto numbri märkimist. Ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: taotleja nimi, aadress, e-posti aadress, telefoninumber; kandidaadi nimi ja võimalusel kontaktandmed; linnale osutatud teenete kirjeldus; taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

– Mitu kandidaati tiitlile Aukodanik saab üks inimene esitada?

– Ainult ühe kandidaadi. Aga nominente endid võib olla mitu: linna ajaloos on olnud juhtumeid, kus komisjon esitas linnavolikogule kaalumiseks mitu kandidaati ja hääletustulemuste põhjal osutus valituks kaks-kolm aunimetuse kandjat.

– Kohtla-Järve koosneb mitmest osast. Varasematel aastatel oli linna osa ka Jõhvi. Seetõttu on võimalus, et selle aunimetuse vääriliseks saab näiteks Jõhvi või Toila valla elanik, kuid töökoht on Kohtla-Järvel. Kuidas komisjon sel juhul otsustab?

– Aukodanik on tiitel, mida antakse preemiana teenete eest Kohtla-Järvele, linna hüvanguks tehtud tegevuse eest. Isiku registreerimiskoht või tegelik elukoht ei oma tähtsust. See kehtib ka taotleja kohta: ta võib olla ka mõne teise omavalitsuse elanik.

– Minu tähelepanekute järgi ei saanud Kohtla-Järvel viimastel aastatel kiidelda suure hulga aukodaniku tiitli kandidaatide nimekirjaga. Osa linlasi sai konkursist teada isegi pärast seda, kui tulemused olid juba selgunud, osa ignoreeris uudist juba osalemisavalduste vastuvõtmise algusest, põhjendades end tuntud sõnadega „kõik otsustatakse ilma meieta.” Kuidas kavatsete seda võistlust populariseerida?

– Jah, ettepanekuid on vähe. Pigem nõustuksin selle väitega. Üheks lahenduseks on taotlemise protseduuri lihtsustamine ja konkursi algusest ette teatamine. Need sammud on astutud. Püüame omalt poolt kasutada kõiki meile kättesaadavaid teabe levitamise vahendeid, kuid see protsess võtab aega. Ja kui kujutada ette, et konkurss kuulutatakse välja detsembri alguses ja avalduste vastuvõtmiseks on aega vaid kaks nädalat, siis on suur tõenäosus, et keegi ei tea võimalusest esitada vääriline kandidaat, isegi kui see elab samas linnas ja samas sissekäigus. Olulist rolli mängib kohaliku meedia huvi informatsiooni levitamise vastu.

– Pärast 2018. aastat sai Kohtla-Järve aukodanikku valida alles 2022. aastal. Mis on mitmeaastase pausi põhjus?

– Toona ma haridus- ja kultuurikomisjoni ei juhtinud, aga minu mäletamist mööda oli aasta, mil linlastelt ei laekunud ainsatki ettepanekut. Ühel aastal sai komisjon avaldusi ja esitas linnavolikogule kandidaatide nimekirja kaalumiseks, kuid saadikud ei kinnitanud ühtegi neist. Ja oli aasta, mil komisjoni liikmed kandidaate ei kinnitanud.

– Vaadates viimastel aastatel aunimetuse saajate nimekirja, julgen oletada, et noorem põlvkond elanikest mõnda aunimetuse saajat ei tunne. Loomulikult saab minna linnavalitsuse maja fuajeesse, kuhu on paigaldatud iga linna Aukodaniku isiklik bareljeef, kuid seal on infost ainult nimed ja kuupäevad…

– Meie kodukoha ajaloost rääkimine on laste ja noortega tegelevate haridusasutuste ja organisatsioonide ülesanne. Loomulikult peaks linnavalitsus tegelema ka hariduse teemaga. Selleks võivad olla näitused, almanahhi väljaandmine, infostendide paigaldamine. Kui me räägime noortest, siis keegi ei ütle, et inimesed saavad tiitlit taotleda alles pärast teatud vanust. Aukodanikuks võib valida ka noore inimese. Miks mitte? Mis puudutab bareljeefe endid, siis uue korra järgi neid enam ei paigaldata.

– Milline saatus ootab olemasolevaid kipsfiguure?

– Need antakse tiitliomanikele või nende pereliikmetele. Tulevikus tuleb bareljeefide asemele kaasaegne infostend, kuid milline see täpselt välja nägema hakkab, on veel vara öelda.

– Tiitli Aukodanik andmisega kaasneb vastav tunnistus ja ühekordne rahaline preemia. Kas summa on jäänud muutumatuks?

– Ei, ka summa on muutunud. Aastaid oli preemia 2500 eurot. Praegust inflatsiooni arvestades ei tundu see summa enam nii märkimisväärne, mistõttu otsustati preemia summa siduda miinimumpalgaga. Sellest aastast on ühekordne preemia võrdne kuue miinimumpalgaga, mida nõustuge pole vähe, – ütles Svetlana Vladimirova ja lisas, et komisjoni liikmed soovivad aunimetuse üleandmise tseremooniat mitmekesistada, nii et et selle omaniku nimi tehakse avalikkusele teatavaks ainult pidulikul üritusel, kuid selle idee elluviimine on paraku ebareaalne. Lõpliku otsuse tiitli kätteandmise kohta teeb kehtiva korra järgi linnavolikogu. Tegemist on avaliku infoga, seega on jaanuarikuu istungi tulemuste järel kohe selge, kelle kandidatuur võitis. Võitjat austatakse veebruaris Eesti iseisvuspäevale pühendatud piduliku kontserdi raames.

Aukodaniku nimetuse omistamiseks vajaliku kirjaliku avalduse saab esitada kuni 15. detsembrini e-posti teel (volikogu@kjlv.ee) või linnavolikogu postiaadressil: Keskallee 19, Kohtla-Järve linn, 30395 Ida-Virumaa.

Ilja Telnov

Autori foto

Kutsume meenutama neid, kes erinevatel aastatel pälvisid Kohtla-Järve Aukodaniku tiitli (materjalis on märgitud ametikoht, mida inimene tiitli omistamise ajal täitis).

Aukodanik 2005

Roman Šeremeta – AS Vudink direktor. Pälvis tiitli Aukodanik olulise panuse eest Kohtla-Järve linna arengusse aastatel 1980-1985, mil ta oli Kohtla-Järve linna täitevkomitee esimees.

Aukodanik 2005

Ivar Rooks – AS Nitrofert tehnikaosakonna insener. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse eest põlevkivi töötlemise tehnoloogiate arendamisel.

Aukodanik 2006

Valentina Trofimova (abtess Varvara) – Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalse Naiskloostri abtess. Pälvis tiitli Aukodanik linna elanike moraalse ja hingelise toe eest.

Aukodanik 2006

Eike Rõõmus – rahvatantsujuht. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse eest eesti rahvakultuuri säilitamisel ja edasiarendamisel.

Aukodanik 2006

Georgi Kamõnin –  arst. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse eest Kohtla-Järve linna tervishoiu arendamisel.

Aukodanik 2007

Ülo Tambet – mäeinsener. Pälvis tiitli Aukodanik silmapaistvate teenete eest põlevkivitööstuse arendamisel ja panuse eest Kohtla-Järve linna ülesehitamisel.

Aukodanik 2008

Taimi Innos –  õpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik panuse eest Kohtla-Järve linna hariduse, kultuuri- ja spordielu edendamisel.

Aukodanik 2009

Ilmar Taluste – kehalise kasvatuse õpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik panuse eest Kohtla-Järve linna spordielu arendamisel.

Aukodanik 2010

Vaike Valdmann – eesti keele õpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik aastatepikkuse tulemusliku pedagoogitöö eest venekeelsete õpilaste eesti keele õpetamisel ja nende integreerimisel Eesti ühiskonda.

Aukodanik 2012

Aleksei Nikolajev – elektriinsener. Pälvis tiitli Aukodanik aastatepikkuse tulemusliku töö eest Kohtla-Järve linna keemiatööstuse ja majanduse arendamisel.

Aukodanik 2013

Urve Kilk – eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik aastatepikkuse töö eest eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu hoidmisel ja populariseerimisel.

Aukodanik 2014

Valentina Troon – tantsuõpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse ja töö eest Kohtla-Järve linna kultuurielu arendamisel.

Aukodanik 2014

Olga Pivovarova – õpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse ja töö eest Kohtla-Järve linna haridussüsteemi arendamisel.

Aukodanik 2015

Vladimir Šapiro – radioloog. Pälvis tiitli Aukodanik suure panuse ja aastatepikkuse töö eest Kohtla-Järve tervishoiu taseme tõstmisel ja linnahaigla radioloogiaosakonna arendamisel.

Aukodanik 2018

Valeri Korb – Riigikogu liige. Pälvis tiitli Aukodanik aastatepikkuse kohusetundliku ja tänuväärse tegevuse eest Kohtla-Järve linna hüvanguks.

Aukodanik 2022

Heino Türkson – füüsikaõpetaja. Pälvis tiitli Aukodanik aastatepikkuse õppetegevuse eest matemaatika-füüsikaõpetajana, kelle eestvedamisel koolitati aastatel 1992–1999 161 loodusainete õpetajat, 175 eesti keele õpetajat ja 250 insenerieriala üliõpilast, kellest paljud töötades matemaatika, füüsika, informaatika ja eesti keele õpetajana jagavad oma erialaseid teadmisi Ida-Virumaa koolinoortele.