Möödunud reedel, 6. oktoobril, avati pidulikult Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühine hoone. Meie politseinikud ja päästjad on uut kodu oodanud juba üle 10 aasta.

Alles hiljuti käisid Kohtla-Järvel Järveküla tee 40 majas ehitustööd ning möödunud kuu lõpus kolisid päästjad ja politseinikud uude majja. Vanad ruumid, kus teenistused töötasid alates 2006. aastast, ei vastanud ammu kaasaegsetele nõuetele.

Avamistseremoonial viibinud siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tõstab järjekordse ühishoone valmimine Ida-Virumaal kogu piirkonna turvalisust ning hoiab üleval ka politseinike ja päästjate motivatsiooni nende raske ja vastutusrikka töö tegemisel. „Kaasaegsete ruumide ja töötingimuste loomisega väärtustame meie siseturvalisuse tagajaid ning uue ühiskondliku keskuse loomine on oluline ka kogukonna vaatest – kohalikke elanikke saab kaasata erinevatele koolitustele ning ka lastele ja noortele juba varakult õpetada erinevaid ennetustegevusi, – sõnas Läänemets.

Kohtla-Järve päästekomando komandopealik Janno Vooli sõnul töötab uues majas 28 päästekomando liiget.

– Saime täiesti uue hoone, kus on kõik korraldatud nii, et saaksime kiiremini kõnedele reageerida. Tingimused on loodud õppeks ja treeninguteks, olemas on saun, jõusaal ja kaasaegsed abiruumid. Nüüd on meil hea ventilatsioon, on eraldi tsoonid: määrdunud ja puhas, saame tehnika ja riided korda teha palju kiiremini kui varem. On tuletõrjujate õppetorn, kus harjutame erinevaid ülesandeid, – rääkis Janno Vool. Päästjad demonstreerisid oma reageerimiskiirust tseremoonia ajal, kui hoones läks tööle tõeline häire ja meeskond reageeris väljakutsele minuti jooksul.

Ligi 2700 m² Kohtla-Järve ühishoone projekteerisid ConArte OÜ arhitektid Peep Urb ja Kadri Pärtelpoeg. Hoones on kaasaegsed töö-, olme- ja sportimistingimused, tehnika hoiustamise ja hoolduse võimalused, hoovis harjutustorn, statsionaarne generaator hoone toimepidevuse loomiseks, oma kütusemahuti ja koerteala, kasutusel on saastevaba kontseptsioon ning maja on energiatõhus. Hoone ehitas Dreibau OÜ jaomanikujärelevalvet teostas OÜ Keskkonnaprojekt. Ühishoone peasissepääsu juures on Urmas Viigi suuremõõduline skulptuur „Ohakas“. Kogu projekt läks riigile maksma umbes 9,5 miljonit eurot, millest 2 olid suunatud kogu hoone energiatõhususe parandamisele.

Nüüd on Kohtla-Järvel ööpäevaringselt valves 5 inimest, kohalik meeskond on varustatud metsatulekahjude kustutamise eritehnikaga, kemikaalide puhastamise tehnikaga, universaalsete vahenditega soodes liikumiseks, erinevate ATV-de ja haagistega. Kohalikud päästjad kutsuvad kõiki sel kolmapäeval, 11. oktoobril kell 13.00 tutvuma moodsa tehnikaga. Lahtiste uste päev peetakse Kohtla-Järve meeskonna 118. aastapäeva auks.

– Päästja veedab kolmandiku oma elust tööl ja pole päeva, mil me väljakutsetel ei käiks. Tahame näidata inimestele, kelle turvalisuse me tagame, kuidas me töötame ja elame. Kolmapäeval toimuval infopäeval teeme ringkäigu, tutvustame tehnikat ning anname teadmisi tuleohutusest ja vetelpäästest, oma sõidukeid demonstreerivad Mäetaguse vabatahtlikud, – teatas Janno Vool.

Lisaks saab tasuta üritusel harjutada simulaatoril tulekahju kustutamist, ohtlikest leidudest räägivad sapöörid ning toimub loterii ja auhindadega võistlused külastajatele. On võimalus suhelda politseinike ning Häirekeskuse ja Eesti Punase Risti esindajatega. Sel päeval tervitavad kõiki kohalikud taidlejad, keda päästjad kostitavad pannkookidega, mille nad kohapeal ise valmistavad.

Kokkuvõttes märkis Kohtla-Järve päästekomando pealik, et amet on piirkonnas väga prestiižne, Ida-Virumaal asuvasse Päästeametisse võib ühele töökohale kandideerida umbes 20 inimest. Lisaks ei karda kohalikud päästjad koondamisi, sest Ida-Virumaal asuvad keemiatehased, kaevandused ja tööstusettevõtted, mis on kõrgendatud ohu allikaks.

Ida Päästekeskuse kommunikatsioonijuht Anneli Oone rõhutas, et uue hoone asukoht võimaldab kiiremini väljakutse sündmuskohale jõuda, tuues näiteks hiljutise tulekahju Järveküla tee kohvikus. Aeg oli selles hädaolukorras ülioluline, reageerimise kiirus takistas tule levikut lähedalasuvatele kortermajadele.

Aleksandr Šteinert

Autori foto