Kohtla-Järvel algatas initsiatiivgrupp taas noorteparlamendi moodustamist. 18. oktoobril lõppes kandidaatide avalduste vastuvõtmise aeg ning kokkuvõtteid tehti ettevalmistustöö tulemustest, mis lubavad julgelt väita: noorteparlament tuleb!

Linnavolikogu “noorema venna” ideoloogiline innustaja, Kohtla-Järve Noortekeskuse direktor Alissa Linter rääkis nädalalehele Panorama, et talle on laekunud huvilistelt 17 avaldust. Taotlejate arv võimaldab valida kandidaate noorteparlamendi 13 kohale.

– Valimiste läbiviimiseks parlamendi 13 kohale oli vaja saada vähemalt 14 avaldust, kuid kuna neid laekus rohkem, muudab see valimisprotsessi noorte jaoks veelgi huvitavamaks. Pealegi on täna nende käsutuses sotsiaalvõrgustikud, kus tänapäeva õpilased tunnevad end nagu kalad vees ja saavad valimiskampaaniat läbi viia nutiseadmete abil. Otsesuhtlust potentsiaalsete valijatega pole keegi muidugi ära muutnud, seega saavad kandidaadid oma õppeasutustes toetusgruppi suurendada.

– Jõhvis käib töö Noorteparlamendi organiseerimiseks ning vastavalt vastuvõetud korrale on rõhk sellel, et parlamendi koosseisu kuuluksid kõigi Jõhvi valla territooriumil tegutsevate õppeasutuste esindajad. Kuidas on lood Kohtla-Järvel?

– Kandidaat peab olema registreeritud Kohtla-Järvel, kuid kuna parlament on mõeldud inimestele vanuses 13 kuni 26 aastat, siis eeldame, et valimise ajal võib inimene olles õpilane elada suurema osa ajast isegi teises maakonnas. On kooliealisi inimesi, kes on sisse kirjutatud Kohtla-Järvel, kuid õpivad Jõhvis, Kohtla-Nõmmel ja isegi Tartus. Kahjuks on munitsipaalõppeasutusi, kust ei esitatud ainsatki kandidaati. Eeldan, et neil oli selleks põhjust, kooliaasta alguses on palju muret aga loodan, et edaspidi on nende huvi suurem. Tahaks seda uskuda.

– Eks aeg näitab. Kuidas hääletus korraldatakse?

– Kaalume valimiskomisjoniga mitut võimalust hääletusprotseduuri läbiviimiseks. Suure tõenäosusega korraldatakse mitu valimisjaoskonda Järve ja Ahtme linnaosas. Mul ei ole suure valimisaktiivsuse osas illusioone, kuna sellised valimised toimuvad esimest korda, kuid loodan, et noorem põlvkond kohtlajärvelasi toetab meie algatust.

– Kas kavatsete korraldada debatte või muid avalikke üritusi kandidaatide osavõtul?

– Alguses pole selleks vajadust. Lisaks jõudsin pärast kandidatuuri esitanud noortega rääkimist järeldusele, et nendele tekitab juba valimistel osalemise kogemus stressi. Tean, et paljud jätsid kandideerimata, sest kartsid valimiseelset aega ja neile suunatud suurenenud tähelepanu.

– Pealegi nõuab igasugune pompoossus lisaraha ja tänasel päeval, nagu me aru saame, on linna võimalused piiratud.

– Võib-olla tulevikus, kui mõiste “noorteparlament” on kõigi huulil ning on noorte seas populaarseks saanud ja sellesse kuulumine on prestiižne on mõtekas korraldada rohkem mastaapseid üritusi.

– Noorteparlamendi idee pole midagi uut. Kohtla-Järvel oli see juba olemas, kuigi ammu. Paljud sellesse kuulunud toonased õpilased töötavad praegu koolides ja lasteaedades, kultuuri- ja spordiasutustes ning juhivad noorteorganisatsioone. See tähendab, et need inimesed olid väga aktiivsed kooliajal ja on ka nüüd palju aastaid hiljem. Siis aga parlament lagunes. Mis on teie arvates põhjus?

– See oli peaaegu 20 aastat tagasi. Sellesse parlamenti kuulusid mitmed koolide ja gümnaasiumide esindajad. Paljud neist olid “vabatahtlikud-kohustuslikud”. Meid jagati komisjonidesse ja nimetati parlamendiks. Olin koos sõbrannaga sotsiaalkomisjonis ja külastasin kord kohalikku lastekodu ning rääkisin hiljem, millistes tingimustes selle lapsed elavad. Mäletan, et saime kokku ja arutasime midagi, aga midagi eredat meenutada või öelda “meie tegime seda!” ma ei saa. Võib-olla seetõttu, et me ei saanud siis lõpuni aru, millisel eesmärgil meid kõiki kokku koguti. Umbes aasta pärast parlamendi töö lõppes.

– Ja miks te nüüd, omades kurba kogemust, kutsute taas noori üles millestki sellisest osa võtma?

– Just sellepärast, et kunagi leidsin end “milleski sarnases”, tekib mul soov teha kõike teisiti. Meie otsusele eelnesid arutelud noortega ja positiivsed näited, mida saab nende osalusel ellu viia. Näiteks on meie keskuses juba mitu aastat toimunud teemaõhtud, kus koolinoored pakuvad oma ideid linna elukeskkonna parandamiseks. Nende kohtumiste tulemuseks oli terve nimekiri elluviidud projektidest, millest üks viimaseid oli jalgrataste teenindusjaam. Noorteparlament on mõjukam organ, mis hakkab tegema tihedat koostööd linnavolikogu ja linnavalitsuse ametnikega. Noored saavad kaasa lüüa just neid otseselt puudutavates kohalikes küsimustes alates koolisöökla menüüst kuni võrgu paigaldamiseni võrkpalliväljakule. Mehhanism on lihtne: parlamendi liikmed arutavad teemat, jõuavad üksmeelele, seejärel teevad ettepaneku linna noorte- ja spordikomisjonile, mis on lüli noorte ning linnavolikogu liikmete ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametnike vahel.

– Kas rutiinne töö dokumentidega tapab noorte entusiasmi?

– Koordinaatorid – noortekeskuse töötajad, linnavalitsuse töötajad ja ka saadikud – aitavad dokumendid ametnikele tuttavasse vormi panna. Meie idee ei ole “köök”, kus plaanime tulevasi poliitikuid koolitada. Keegi ei kohusta noori edaspidi parteidesse astuma, kuigi me ei välista, et mõnele võib poliitiline tegevus huvi pakkuda. Noortelt ootame eelkõige värskeid ideid, soovi oma kodulinna paremaks muuta, valmisolekut uuel suunal kätt proovida. Püüame avada noorte potentsiaali, mida pole alati võimalik realiseerida kooli, gümnaasiumi või ülikooli õppekavade raames.

– Idee elluviimiseks kulub sageli mitu aastat: projekti kirjutamine, finantseerimisallikate otsimine, teostus. Näiteks idee uuest korvpalliväljakust on imeline, kuid millegipärast olen kindel, et selle projekti välja pakkunud õpilane tahaks ise palli uude rõngasse visata juba ammu enne päeva, kui ta oma lapse väljakule toob. Kas vastsed saadikud näevad oma töö tulemusi kahe aasta pärast?

– Mäletan siiani väga hästi, mis on teismelise maksimalism, kui tahad kõike korraga. Püüdsime omalt poolt kandidaatidele selgitada, et kõik korraga juhtub ainult muinasjutus. Loodame, et parlamendi esimesel tööaastal pole algatused nii globaalsed. Jällegi, keegi ei takista inimestel erinevatele fondidele projekte kirjutamast ja me ei välista ka võimalust, et noored otsustavad välja pakkuda pikaajalisi projekte.

– Kas pole karta, et parlamendist, mida ei esinda mitte ainult gümnasistid ja üliõpilased – juba küllaltki täiskasvanud, tugevama mõistusega, vaid ka noored põhikoolide õpilased, kujuneb täiskasvanute poliitiline instrument?

– Tõesti ei tahaks. Juhtisin Noortekeskust 2017. aastal ja veidi enne 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi tegin katse noorteparlamenti elustada. Olles hinnanud kogu kriitikute sõnaosavust, kes nägid algatuses poliitilist motiivi, tunnistan, et ma alistusin. Kuid mitte kauaks! Nüüd võib julgelt öelda, et meil on noori, kes on huvitatud noorteparlamendi loomisest, noored tahavad linna paremaks muuta. Mis puudutab kohalike omavalitsuste valimisi, siis need toimuvad mõne aasta pärast. Sellest ajast piisab, et tänapäeva õpilased õpiksid eristama tegelikke tegusid tühjadest lubadustest, – lõpetas Alissa Linter.

Kohtla-Järve noorteparlamendi valimised toimuvad 6. kuni 12. novembrini. Tulemused tehakse teatavaks 14. novembril. Värskelt valitud saadikud peavad oma esimesel istungil valima kaheaastaseks ametiajaks noorteparlamendi esimehe.

Ilja Telnov