Kohtla-Järve keskkonnaseisundi parandamisele suunatud projekti elluviimine on lõpusirgel. Viimase aasta jooksul on mitmete munitsipaalasutuste katustele paigaldatud päikesepaneele, lasteaedade territooriumitel on loodud miniaedu ning linna erinevatesse paikadesse on istutatud sadu puid. Linna ametnikud kavatsevad rohelise projekti lõpule viia novembri jooksul.

Kohtla-Järvel on rasked ajad: demograafiline olukord on aastakümneid halvenenud ning viimastel aastatel võetud laenud pigistavad nagu puugid linna eelarvest mahla välja. Vaatamata raskustele üritavad linnavõimud uusi projekte ellu viia. Neist ühe eesmärk on kliimamuutuste mõju leevendamine rohelise ülemineku, aga ka taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kaudu.

Projekti esimene etapp oli miniaedade loomine neljateistkümne linna lasteaia territooriumile. Kogukonnaaiad on kasvav üleeuroopaline trend. Nende haljasalade loomine ei nõua olulisi kulutusi, pole vaja palju ruumi eraldada.

– Puidust vormid on täiesti valmis ja täidetud mullaga. Tuleval kevadel saavad lapsed oma aeda istutada köögivilju, puuvilju ja lilli, saades seeläbi lisaks esimesele aianduskogemusele ka teadmisi ümbritsevast maailmast, – ütles Kohtla-Järve abilinnapea Erik Setškov.

Linnavõimud ei välista võimalust, et tulevikus võivad miniaiad tekkida ka teiste munitsipaalasutuste territooriumile, kui juba rajatute kasutamine on tõhus.

– Veel üheks etapiks on leht- ja okaspuude istutamine. Tööd käivad juba teist nädalat ja lõppevad novembri esimesel poolel. Selle aja jooksul istutatakse kõrgeid põõsaid ligikaudu poolteist kilomeetrit. Tegemist on enam kui 1200 taimega, mis tulevikus moodustavad heki. Projekti üks keerulisemaid etappe on päikesepaneelide ja jaamade paigaldamine meie asutuste katustele. Otsustasime alustada koolieelsetest lasteasutustest ja linnavalitsuse hoonest, et vähendada elektri ostmise kulusid. Iga jaama võimsus on 15 kW. Paigaldamise kandidaatideks kaalusime esialgu üheksat lasteaia hoonet, kuid detailne ülevaatus näitas, et osade katuste konstruktsioon või seisukord ei vasta tehnilistele nõuetele. Linn peaks katusekonstruktsiooni oluliselt tugevdama või täielikult renoveerima. Päikeseparkide paigaldamine tähendab, et hoone katus ei vaja remonti vähemalt järgmise kümne aasta jooksul. Seetõttu otsustasime vähendada päikeseparkide arvu ning vabanenud paneelide ja jaamade abil suurendada võimsust teistel objektidel. Lasteaiad Rukkilill, Punamütsike, Tuhkatriinu, Pääsuke, Karuke, Muinasjutt ja Kirju-Mirju saavad lähikuudel elektriarveid vähendada. Paneelide paigaldus lasteaedades Karuke ja Muinasjutt peaks lõppema novembri alguses. Viimasena saab omi päikesepaneele hinnata lasteaed Pääsuke, mille katusel on vaja teha remonditöid.

– Vaatasite üheksat lasteaeda, aga Kohtla-Järvel on neid neliteist. Miks osa neist üldse päikesepaneelide taotlejate nimekirja ei sattunud?

– Asi on selles, et mitme lasteaia hooneid ei kantud esialgse kaalumise etapis kandidaatide nimekirja nende katuste konstruktsioonide eripärade tõttu, osa lasteaedu eemaldati kandidaatide nimekirjast pärast hoonete üksikasjalikku kontrollimist. Aga asi pole ainult munitsipaalasutuste tehnilises seisukorras. Kohtla-Järve elanike arv väheneb jätkuvalt. Meie tellimusel koostas Cumulus Consulting haridusstrateegia. Aastaks 2035 väheneb elanike arv demograafiliste prognooside kohaselt umbes 7000 inimese võrra. Linn peab vähendama lasteaedade ja koolide arvu.

– Kas päikesepaneelide puudumine lasteaia hoone katusel võib tähendada, et selle tulevik on ebaselge?

– Eelkõige lähtusime tehnilistest nõuetest hoonetele, mille katustele oli plaanis paigaldada päikesepaneelid. Saan aru, et lasteaedade või koolide sulgemise teema on väga ebameeldiv ja murettekitav, kuid annan endale aru selles, et järgmise 10 aasta jooksul peavad linnavõimud ja linnavolikogu tulevased saadikud igal juhul vastu võtma raskeid otsuseid.

– Härra Setškov, kas ei juhtu nii, et päikesepaneelid paigaldatakse tulevikus suletavate asutuste hoonetele?

– Asutuste nimekirja, mida reorganiseerimised puudutavad, kinnitavad linnavolikogu saadikud. Lasteaia sulgemine ei tähenda hoone külmutamist, kuna selle ruume saab kasutada muuks otstarbeks, – ütles Erik Setškov. Tööde kulgemist kommenteerides ütles abilinnapea, et pooled päikesepaneelidest on juba paigaldatud ning tööd peaks lõppema selle aasta lõpuks.

Linna osalus ökoprogrammis on vaid 15 protsenti ligikaudu 360 tuhandest eurost. Rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi programmi raames, mida toetavad Euroopa Liit, Island, Liechtenstein ja Norra. Programmi raames eraldati Eestile 2,8 miljonit eurot.

Ilja Telnov

Reklaam