Jõulu- ja uusaastapühade eel toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuse kohvikus Ahtme Kunstide Kooli XV rahvusvahelise konkursi „Kunst – mäng või looming?“ laste tööde lõpunäituse avamine ja noorte kunstnike, parimatest parimaks tõusnud tööde autorite autasustamine.

Käesolev konkurss on järjekorras viieteistkümnes, juubelikonkurss, mistõttu otsustati selle viimane osa korraldada pidulikumas keskkonnas Kohtla-Järve Kultuurikeskuses, mitte Ahtme Kunstide Kooli kunstiosakonnas, nagu see oli varem.

Pidulik tseremoonia algas kõrgel lüürilisel noodil. Kauneid meloodiaid mängisid Ahtme Kunstide Kooli noored muusikud. Seejärel esinesid tervituskõnedega Kohtla-Järve Ahtme Kunstide Kooli direktor Jana Unt, Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Deniss Šalkauskas ja Kohtla-Järve Ahtme Kunstide Kooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal kunstiosakonnas Aleksandr Dikushenko.

Nagu Aleksandr Dikushenko enne ürituse avamist nädalalehele Panorama ütles: „See konkurss on traditsiooniline, seda peetakse kord kahe aasta jooksul. Siin, Kohtla-Järve Kultuurikeskuses on eksponeeritud 20 tööd, mille žürii tunnistas võitjateks ja auhinnatuteks, sealhulgas eripreemiatega: “Meisterlikkuse eest”, “Originaalsuse eest”, “Parim akvarell” ning samal ajal on paralleelselt meie maja näitusesaalis avatud samuti näitus 72 parimast tööst, mille žürii valis konkursile laekunud töödest. Mõlemad näitused on avatud 15. jaanuarini. Osalejaid oli tänavu vähem kui varem. Erinevatel põhjustel. Kokku laekus ligi 200 tööd kolmest riigist (Soomest, Lätist, Eestist) ja 15 koolist. Konkursi alateemaks, mis on iga kord erinev, oli “Kuulates muusikat”. Teema on väga mitmetahuline ning võimalik oli kasutada mistahes süžeesid, tehnikaid, žanre. Loomingulisuse ruumi oli lõputult. Ja nüüd on huvitav vaadata, mida tänapäeva lapsed kuulavad, milliseid emotsioone ja assotsiatsioone muusika neis tekitab, millised kujundid tekivad. Kõik see vaatab nende teostest vastu vaatajale, kes peab süvenema ja mõistma laste värvika maailma peensusi kunstilisel kujutamisel. Meil on kaks osalejate vanuserühma: 9-13-aastased ja 14-17-aastased. Igas neist selgitati kokkuvõtete tegemisel kaks esikohta, kaks teist kohta ja kaks kolmandat kohta. On ka eriauhindadega pärjatud töid – “Originaalsuse eest” (teema esitlemine ja avamine), “Meisterlikkuse eest”. Tahan väga tänada ja öelda aitäh oma meeskonnale. Nad tegid suure töö vormistades palju töid, tehes nii suuri näitusi, rääkimata juba konkursi korraldamisest”.

Konkursil osalejate austamine kujunes mastaapseks. Autasustati mitte ainult võitjaid, vaid ka kõiki neid 72, kelle töid žürii tunnistas parimateks ja eksponaadiks teisel näitusel koolis. Kõik 72 teoste autorit said tänukirja ja kataloogi, milles on nende nimed. Ja võitjad saavad mitte ainult diplomi ja kataloogi, vaid ka väärtusliku kingituse.

Kaks võitjat ja kolm auhinnatut on Kohtla-Järve Kunstide Kooli õpetaja Viktoria Krivoglazova õpilased. Viktoria Krivoglazova on töötanud Kohtla-Järve Kunstide Koolis peaaegu 15 aastat ja tema pedagoogi staaž on üle 30 aasta.

– Muidugi on tore, et minu õpilased võidavad, – ütleb Viktoria Krivoglazova naeratades. – Meie kool osaleb sellel konkursil pidevalt ja väga aktiivselt – seekord esitles oma töid üle 20 õpilase. Ja meie kool osaleb alati edukalt, saades auhinnalisi kohti.

– Miks Teil õnnestub võita?

– Esiteks töökus, sihikindlus, tulemuslikkus, soov luua iga kord paremini ja paremini võrreldes enda tööga. Suur osa kvaliteetsest tööst on just töökus, mitte niivõrd anne või andekus nagu paljud arvavad, vaid töökus. Need lapsed, kes tulevad sageli konkurssidel võitjateks, ei jäta tunde vahele, töötavad püüdlikult. Nad on alati huvitatud ja kuulavad minu nõuandeid, arvamust, soove: mida lisada või ära võtta, kuidas teemat avada. Töötame koostöös-dialoogis. Ja need võidud on õpilase ja õpetaja töö tulemus.

– Mida see konkurss õpilastele ja õpetajatele annab?

– Iga konkurss (ja me osaleme paljudel konkurssidel) annab võimaluse vaadata ennast kõrvalt, võrrelda oma võimalusi teiste õpilaste omadega. See tähendab, et mitte haududa omas mahlas, vaid end kuidagi kooli piiridest väljapoole viia ja areneda. Ütleksin, et see inspireerib õpilasi. Need võidud. Kuigi asi pole võidus endas. Võit päädib enamasti alles diplomi kätteandmisega aga see, et laps on mõistnud oma tähtsust, on saanud arusaama tema enesearengust: inimesena, kunstnikuna. Näeb seda maailma teistmoodi. Ja ta teab, kuidas seda jäädvustada. Tahan veel kord rõhutada – just õpilase enda teadlikkus isiksusest, ma suudan ja mul on kuhu areneda.

– Mis on Teie arvates konkursiks valmistumise ja sellel osalemise juures kõige keerulisem või raskusi pole?

– Mul on kaks kursust viiendat (kus meie lõpetajad jätkavad täiendõpet) ja üks neljas, viimane kursus – need on samuti praktiliselt lõpetajad. Nii et me ainult täiustume, proovime erinevaid tehnikaid, erinevaid võimalusi eneseväljendamiseks. Kui realism on juba selgeks saanud, siis liigume edasi kubismi, impressionismi ja mitmete muude suundade juurde. Ehk et õpilased saaksid mõelda laialdasemalt, mitte ainult soovitut realistlikult kujutada. Konkursil töötades on konkreetne teema, on koostöö õpilase ja õpetaja vahel. Õpetaja ja õpilase, aga ka õpilaste omavaheline suhtlus on alati väga oluline. Olen rahul oma õpilastega ja mitte ainult võitjatega, vaid kõikidega. Minu juures õppivad lapsed on tavaliselt kõik töökad ja sihikindlad, seega erilisi raskusi pole.

Ja seekord ilmus konkursi kataloog, tõeline kunstiteos. Nii vormilt kui sisult (kujundaja Aleksandr Dikushenko), kus on fotod võitjateks tulnud ja auhinnatud töödest, samuti (kahes keeles – eesti ja inglise) nende loojate nimed ja vanus, samuti töö päritolu, õpetaja nimi. Seal on ka nimekiri nendest 72 osalejast, kelle tööd tunnistas žürii parimateks, märkides ära ka õpetaja nime.

Esitatud töid hindavasse žüriisse kuulusid: Aimar Kristerson, maalikunstnik, Tallinna Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, Eesti Maalikunstnike Liidu liige; Elena Howarth, kunstikriitik, kunstiajaloolane, kunstiajaloo õpetaja; Aarne Hanni, kunstnik ja kunstiõpetaja, Kohtla-Järve Kunstide Kooli kunstiosakonna õppealajuhataja, Kohtla-Järve Kunstnike Ühenduse juhatuse esimees.

See, et konkursi lõpuakord nii pidulikult kõlas, oli Jana Undi sõnul sponsorite suur teene. Nendeks on Kohtla-Järve Linnavalitsus, SA Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Viru Keemia Grupp AS, Triest-Val AS, Testona OÜ, Vesboard OÜ, kauplus Büroomaailm. “Oleme väga tänulikud sponsoritele, kes aitasid nii võistluse kui ka selle ürituse nii keerulisel ajal läbi viia, – ütleb Jana Unt. – Samuti on hea meel, et meie pikaajaliste sponsorite hulka lisandub uusi.”

– Loodame, et kahe aasta pärast toimub see konkurss uuesti, – vaatab Aleksandr Dikushenko tulevikku. – Jätkame oma traditsiooniga. Loodame, et osalejaid tuleb rohkem kui seekord. Nende suurim arv on üle 650. Selle võistluse tähendus on mitmetahuline. Ja siin on kõige esimene asi (teosed tulevad erinevatest riikidest ja need tööd on väga erinevad) tutvustada noortele teiste riikide kultuuri, teist maailma, samal ajal jagame kogemusi, näeme uusi tehnikaid, uusi ideede teostusi. See tähendab, et noorte jaoks on see teadmine maailmast. Ja stiimuliks on see, kui palju suudad ennast näidata, eriti kui töö saab võitjaks.

… Ürituse lõpus pakuti osalejatele (mis oleks pidu kostituseta) teed-kohvi maiustuste ja imepirukatega. Ja uhke 10-kilone tort, millele oli glasuuriga kirjutatud: “Kunst – mäng või looming?” ja mille lahti lõikamiseks tuli Jana Unt’il tööd teha.

Antonina Vaskina

Autori foto

Reklaam