Ida-Virumaal ei tasuks külmade saabudes ujumisriideid ja päikeseprille kaugele ära panna, vaid panna valmis ka soe müts ja villased sokid. Kõik need kuuma suve atribuudid võivad siin Kirde-Eestis kasuks tulla ka detsembris, kahekümnekraadises pakases. Nii kinnitavad kohalikud talisuplejad, kes on ujumiseks valinud Kurtna “Pjatotšoki”. Need, kellele meeldib jäisesse vette sukelduda, valmistavad ette jääaugu, puhastavad lähedalasuva parkla ja järve äärde viiva tee lumest – kõigile, kes soovivad saada tugevamaks nii hingelt kui kehalt. Lisaks korraldavad kogenud ja sugugi mitte karmid idavirumaa “morsad” miinuskraadidega vabas õhus väikesi meelelahutusüritusi, meelitades nii enda ridadesse mõttekaaslasi.

Jalgpallitreener Igor Šaškovi ja ärimees Peeter Sillaste suhtlusvõrgustikus loodud jääauku sukeldujate grupp on kolme aastaga saanud juurde üle kahesaja taliujumise poolehoidja ning kogub jätkuvalt talisupluse fänne. Mehed said oma esimese ekstreemse karastava kogemuse eri aegadel ja erinevates kohtades. Näiteks Igor Šaškov sukeldus kolm aastat tagasi sügisel külma vette Soome lahes Toilas.

– Tahaksin kohe öelda, et armastan väga soojust ja päikest. Kolm aastat tagasi, juulis, ei saanud ma Soome lahte sukelduda ja ma ei saanud aru miks. Ühes vestluses sõpradega ütlesin, et septembris käin iga päev Toilas meres. Siis tuli 1. september ja ma pidasin sõna, sõitsin Toila uute tunnetuste pärast. Nii möödus kuu, sõitsin iga päev hommikuti randa, jooksin vette ja välja. Algselt oli mul sportlik huvi, kuid siis hakkasin märkama, et külma vette sukeldumine annab rohkem jõudu, energiat, hoiab mind heas vormis ja paneb päeva hoopis teisiti kulgema, mistõttu hakkasin uuele tegevusele rohkem aega pühendama. Kohtusin Peetriga, kes tuli samuti sukelduma, aga kohalikes järvedes ja Vokas. Hiljem avaldasime temaga sotsiaalvõrgustikus meie suplemistest video. See oli pandeemia aeg, keegi ei teadnud mida teha, kõik oli kinni, saalidesse ei lastud, aga siin looduses lasti kõik sisse. Meile hakati helistama küsides, kuidas sukelduda, millal saab ja kuidas, – meenutab Igor Šaškov.

Algul tuli sukeldumiseks ruumi teha jääd raudkangiga purustades, kuid aja jooksul omandasid talisuplejad jääaugu tegemiseks spetsiaalsed tööriistad. Igori sõnul sobivad selleks otstarbeks vaid käsisaed, kuna bensiiniga jäävad vette kasutatud kütusest ja õlist plekid. Kõik võtab palju aega ja jõudu.

– Kõigepealt liitusid meiega sõbrad, seejärel sai sellest kõigest massihobi. Ükskord tõi sõber sünnipäevaks tordi ja me tähistasime tema pidu jääaugus, pärast tõi keegi jäätist. Hakkasime välja mõtlema meelelahutuslikke päevi, et meelitada ligi mõttekaaslasi. Viimasel korral kutsusime kõiki suvepeole talvel. Võtsime inimesed kokku, tõime muusika, kõlarid, panime ette päikeseprillid, keegi kreemitas end päikesekreemiga, keegi võttis draakoni kujulised täispuhutavad rõngad, mõned Panama mütsi, mõned palmipuudega lühikesed püksid. Ajasime juttu, sukeldusime, tegime foto ja läksime oma teed, – rääkis Igor.

Tänavu tuli talvisel päeval päevitama umbes 30 inimest ja nagu Igor ütles, tuleb sellistele üritustele palju inimesi, kes soovivad esimest korda talviseid protseduure proovida. Samas hoiatab ta mõtlematult külma vette sukeldumise eest. Jääauku tuleks siseneda ainult kogenud “morsa” järelevalve all ning ärge unustage rahulikult ja pidevalt hingata, kuna järsu temperatuuri muutuse korral võib šokk põhjustada hingamise blokeerimise. Samuti väheneb külmas vees tundlikkus, mistõttu tuleks sisse minna puhtale põhjale, sest hooletu samm võib kaasa tuua tõsise verejooksu, samas kui inimene ei pruugi tundagi, et on sisse lõiganud.

– Valisime kohaliku “Pjatotšoki”. Järv asub lähedal ja sinna on lihtne pääseda. Palume Alutaguse vallal või RMK-l tee puhastada. Vahel käib Peeter oma traktoriga teelt ja lähimast parklast lund koristamas. Seal on suur trepp ja hea laskumine, mugav pääs järve. Muidugi tahaks paremaid tingimusi. Oleme juba RMK-ga ühendust võtnud, palume paigaldada riietusruumid mugavaks riietumiseks, unistame mugavast pontoonist nagu Jõugal. Meile on seni ainult riietusruume lubatud. On mõtteid organiseerida siin talisupluskoht nagu Tallinnas. Pirital on kaks maja: ühes vahetatakse riideid, teises on saun ja dušš. Kui reaalne see meie jaoks on, näitab aeg, – ütleb Igor Šaškov.

Peeter Sillaste on erinevalt Igorist kontrastdušše võtnud juba noorusest peale ja jääauku minemine oli tema ammune unistus. Tema sõnul pole Ida-Virumaal spetsiaalseid klubisid, mis massitarbijale talisuplust pakuksid, on vaid üksikud spordiorganisatsioonid, kes harrastavad oma sportlastega ekstreemset karastamist.

– Tahaks rohkem emotsioone, adrenaliini ja energiat terveks päevaks. Oli aeg, kus käisime iga päev hommikuti sukeldumas, aga nüüd saime aru, et kolmest korrast nädalas piisab, et end positiivse energia ja heade tunnetega laadida. Meil on hommikuvõimlemise asemel suplus: kehaline aktiivsus jääaugu tegemisel ja selle käigus suhtlemine rõõmsameelsete inimestega. Otsisin kaua kaaslasi, sest üksi olla ei tahtnud ja ei tohi ning pealegi on jääaugu lahti hoidmine päris raske töö. Nüüd on meie seltskond arvukas ja kasvab pidevalt. Palju on neid, kes tulevad, sukelduvad esimest korda, saavad selle efekti ja naasevad nädala pärast. Minu mäletamist mööda ei meeldinud see kogu selle aja jooksul vaid ühele inimesele, ülejäänud jätkavad karastamist. Kõige lihtsam on alustada varasügisel, kui õhutemperatuur on üle nulli. Tere tulemast meiega jääauku ning me aitame teid alati, – jagas Peeter Sillaste.

Jäävette sukeldudes kogeb inimene stressi ja stressi all toodab organism suures koguses adrenaliini (nn stressihormooni). Just see hormoon aitab kehal kohaneda ekstreemse olukorraga. Adrenaliini vabanemise taustal kiireneb südametegevus, tõuseb vererõhk ja immuunsüsteem hakkab töötama “ellujäämise nimel”. Teisisõnu, ekstreemse atmosfääri loomisega aktiveeritakse keha “uinuvad” reservid ja mobiliseeritakse varjatud sisemised ressursid. Ja mis kõige tähtsam, vastuseks “külmašokile” hakkab keha aktiivselt soojust tootma. Kogenud “morsad” avaldavad oma arvamust: igapäevaelus on inimene harjunud end külma eest päästma kõige lihtsamal, primitiivsemal viisil – riietusega. Kuid talisupluse kaudu on võimalik äratada loomuliku termoregulatsiooni protsesse. Praktika näitab: mida kogenum inimene selles küsimuses on, seda kiiremini taastab tema keha normaalse temperatuuri pärast jääauku või lumehange sukeldumist.

Esitades endale väljakutse, iga kord vaikselt ja rahulikult vette sisenedes, saate võitjaks. Võites iseennast! Vereringesüsteemi stimuleerimine, kehakaalu normaliseerimine ja noorendav toime – need on tänapäeval nii laialt levinud ja moodsa hobi peamised eelised. Lisaks väidavad Idavirumaa “morsad”, et ei põe külmetushaigusi ja on unustanud, mis on nohu. Kutsudes kõiki ekstreemselt karastama, soovitavad protsessile targalt läheneda ja ennekõike konsulteerida arstiga.

Aleksandr Šteinert

Foto eraarhiivist