6. veebruaril toimus Kohtla-Järve Ahtme kunstide kooli muusikaosakonna saalis juubelifestival – X kammermuusikapäev “Eesti meeleolud”.
Traditsiooni järgi on ürituse esimene osa noorte muusikute kontsert. Esinesid Kohtla-Järve kunstide kooli, Jõhvi muusikakooli, Ahtme kunstide kooli, Narva muusikakooli ja Iisaku kunstide kooli õpilased. Kokku saabus 33 õpilast ja 20 õpetajat. Kavas: soolod, duetid, triod, ansamblid. Erinevad muusikariistad: klaver, viiul, flööt, akordion, kitarr. Kõlasid Pärdi, Valgre, Sisaski, Laasi, Mägi, Tambergi, Laaniste, Petseri, Vinteri, Lembi, Antoni teosed.
Kontserdi lõpus austati osalejaid, kõigile anti tänukirjad ja magusad kingitused.
Nagu ütles nädalalehele Panorama Ahtme kunstide kooli direktor Jana Unt, otsustati 2013. aasta lõpus korraldada koolis kammermuusika festival “Eesti meeleolud”.
– Ja korraldada festival esimest korda 2014. aasta veebruaris, ajastatud Eesti iseseisvuspäevaga, – täpsustab Jana Unt. – Aga selline festival toimus mitte 24. veebruaril vaid 28. veebruaril. Selle eesmärk on inspireerida õpilasi õppima ja esitama Eesti heliloojate teoseid. Anda õpilastele võimalus publiku ees esineda – areneda, lavakogemus on ülimalt oluline. Ja õpetajad saavad oma töökogemust jagada. Meil on Eestis palju imelisi heliloojaid, palju muusikalist materjali, aga alles kümme aastat tagasi hakati muusikakoolides aktiivsemalt Eesti autorite, ka tärkavate uute noorte heliloojate muusikat kasutama. “Eesti meeleolud” on lai mõiste, mitmetahuline, need on muusikalised meeleolud: muusika ise ja muusikaga loodud meeleolu, mida teose autor soovis oma muusikaga edasi anda, samuti see, kuidas me teoseid tajume. Meie festivalil on igal aastal põhiliselt osalenud – Kohtla-Järve kunstide kool, Jõhvi muusikakool, Ahtme kunstide kool, seekord lisandusid esmakordselt Narva muusikakool ja Iisaku kunstide kool. Eelnevatel aastatel osalesid Kadrina kunstidekool, Rakvere muusikakool, Toila muusika- ja kunstikool. Kui rääkida tulevikust, siis jätkame seda traditsiooni ka edaspidi. Tänan täna festivalil osalenud õpilasi ja õpetajaid. Aga eriti neid õpetajaid, kelle õpilased on kõik need 10 aastat meie kammermuusikapäevadel osalenud.
Pärast vaheaega algas ürituse teine ja traditsiooniline osa – Eesti tuntud professionaalsete esinejate esinemine. Nimekad külalised: ooperilaulja Kristina Vähi (sopran) ja saatja Diana Liiv (klaver). Suurepäraselt esitatud Eesti heliloojate ja sõnade autorite teosed. Need on Juhan Aavik (tekst Ernst Enno), Konstantin Türnpu (tekst Anna Haava), Paul Tammeveski (tekst Ernst Enno), Ester Mägi (tekst Linda Ruud), Urmas Sisask (tekst Marie Under), Evald Vain (tekst Erika Vain), Raimond Valgre (tekst Debora Vaarandi), Valter Ojakäär (tekst Leelo Tungal) – vokaal-muusikalises esituses ning Rudolf Tobias, Raimo Kangro, Arvo Pärt – ainult muusikalises esituses klaveril.
– Varem, 10 aasta jooksul, polnud meil festivalil kunagi akadeemilist vokaali, siis nüüd on see esmakordselt, – selgitab Jana Unt. – Eelnevatel aastatel oli meil õnn kutsuda ka teisi kuulsaid Eesti muusikuid. Nende hulgas: Jelena Ossipova, Eugen Simson-Valtin, Sigrid Kuulmann-Martin, Marko Martin, Kristina Kriit, Johan Randvere, Kirill Ogorodnikov, Allan Jakobi, Andreas Lend, Kai Ratassepp, Mati Mikalai. Püüame, et igal aastal oleks erinevad pillid – lapsed näevad ja kuulavad kuidas need professionaalide käes kõlavad. Meie festival toimub koostöös Pille Lille Muusikute Fondi, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja ettevõttega Polven Foods.
Muide, kõik kohalviibijad olid kutsutud teeõhtule juubeli suure sünnipäevatordiga – samuti omamoodi kunstiteos, aga kulinaarne. Ja temaatiline: sellel oli kiri: “AKK 6. veebruar 2024 X Kammermuusikapäev “Eesti meeleolud”.
– Oleme siin esimest korda, – ütles Iisaku kunstide kooli õpetaja Irina Sbrodova, – selline festival on vajalik, sest see on lastele väga hea kogemus. Ka põhjalikum tutvumine Eesti heliloojate loominguga, mis on eriti oluline. Ja suhtlemine kolleegida – omamoodi loominguline kohtumine, kus arutame läbi mingid küsimused, arranžeeringud või iga teose esituse. Ja meie tänane loominguline suhtlus osutus väga viljakaks. Ja õpilaste jaoks – laval esinemise kogemus, mis on väga oluline, mitte oma koolis, vaid teisel laval, mis on loomulikult suurem vastutus mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate jaoks. Usun, et sellised üritused, mis soodustavad põhjalikumat tutvumist Eesti heliloojate loominguga, on edaspidi väga vajalikud. See on ka eruditsioon. Ja teadmisi meie kodumaa muusikast. Arendab lapsi ja võib öelda, et kasvatab neid. Avastasime siin palju huvitavat.
Jõhvi muusikakooli õpetaja Inga Tagirova tõi kaasa kitarristide ansambli vanema koosseisu, kes esitasid kahe Eesti helilooja teoseid – Lauri Jõeleht ja Vaido Petser. „See festival toimub igal aastal – populariseeritakse Eesti muusikat ja see on väga suurepärane, seda enam, et tänapäeva lastel on millegipärast vähe tõmmet nii klassikalise muusika kui ka Eesti repertuaari vastu. Arvan, et selline festival on hea propaganda Eesti noortele heliloojatele. Püüame alati, igal aastal, tuua kaasa kaasaegset Eesti muusikat. Meie kool on sellel üritusel osalenud 10 aastat. On tore, et lastel on esinemisvõimalus, seda enam, et meil pole sellist võimalust kahjuks palju. Istume tundides, õpetame programmi, aga meil pole seda kusagil näidata. Meie õpilased on noored artistid, nad vajavad lava ja publikut. Nende jaoks on iga esinemine pidu. Nad tahavad alati suure rõõmuga esineda, nagu sellelgi festivalil.”
Noorte muusikute endi sõnul meeldivad neile väga sellised esinemised: festival-kontsert (ja mitte konkurss), kui pole hindeid, pole võitlust kohtade pärast, konkurentsi, suurt ärevust. Kuigi see ärevus on ka praegu, on see teistsugune – ainult loominguline. Peab lihtsalt väärikalt esinema: näitama seda, mida osatakse, mida on õpitud. Valitseb mitte konkurents, vaid loovus. Loominguline pidupäev.
Antonina Vaskina
JÄLGI MEID