Jaanuari lõppakordiks oli piirkondlik noortebändide festival “Meid sidus muusika”, mis nagu nimigi ütleb, ühendab jätkuvalt paljusid live-esinemise austajaid erinevatest Ida-Virumaa linnadest. Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja saalis kohtusid 26ndat korda kümned muusikud.

26ndat korda toimunud festivalil osalesid muusikakollektiivid Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Narvast. Laupäeval, 27. jaanuaril sai publik noorte muusikute esituses kuulda mitte ainult originaalteoseid, vaid ka kompositsioone maailmastaaride repertuaarist. Loomemajja tulid nii üksteist juba tundvad noored kui ka uued tulijad. Sel päeval astus lavale 13 kollektiivi ja kaks sooloesinejat. Oma loominguga rõõmustasid publikut Ahtme Kunstide Kooli BANDAKK noorem ja vanem koosseis, Kohtla-Järve Kunstide Kooli kollektiivid “After Life”, “Medd Four”, “Тёплые Коты” ja “Dumaem”, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse bändid “Prime Time”, “Miner’s son” ja “O-kay”, samuti iseseisvad kollektiivid – Narva grupp “The Sus” ja Kohtla-Järve “Podvalstyle”. Hoolimata sellest, et festivali peamisteks osalisteks on vokaal- ja instrumentaalansamblid, tulevad korraldajad vahel vastu ka rohkem ettevalmistunud soolovokalistidele. Nii said oma vokaalseid võimeid demonstreerida sooloesinejad – Fjodor Kljutšnik Ahtme Kunstide Koolist ja Olga Bažukova Narvast.

Eelmisel aastal 25. juubelit tähistanud festival “Meid sidus muusika” on jätkuvalt muusikaline “ajamasin”, mis ühendab Kirde-Eesti erinevate põlvkondade muusikuid. See on üks väheseid sündmusi linna kultuurikalendris, mis ei nõua täiendavat reklaami. Festivali kuupäev saab muusikaringkondades teatavaks juba enne ametlikku teadaannet ning saal on puupüsti täis, ilma eelneva informatsioonita igal linna teadetetahvlil. Mitte iga üritus ei saa sellise populaarsusega kiidelda isegi soliidse rahastuse korral.

Aastate jooksul on see muusikaline õhtu saanud omad traditsioonid, mida antakse edasi ühelt muusikute põlvkonnalt teisele. Üheks selliseks traditsiooniks on küünalde süütamine juba ürituse alguses. Festivali avamise lahutamatuks osaks jääb nn “Sõpruse tulele” pühendatud tseremoonia, küünalde süütamise au antakse tavaliselt debütantidele Traditsiooni järgiti ka seekord, publiku aplausi saatel süütasid viisteist uustulnukat “Sõpruse tule” küünlad.

Festivali “Meid sidus muusika” korraldust on enam kui veerand sajandit vedanud kahe Kohtla-Järve kunstikooli estraadiosakonna juhataja Valeri Antonov ja Koolinoorte Loomemaja näiteringi “Šanss” praegune juht Tatiana Levina, kes oli aastaid Koolinoorte Loomemaja metoodik ja kunstiline juht.

“Meid sidus muusika” on Antonovi ja Levina ühislooming, mille loomiseks innustas rõõmsameelseid kultuuritegelasi andekas, tollal veel noor kitarrist Daniil Šalagajev.

– Daniil õppis Valeri Ivanovitši ringis, kes töötas siis veel Koolinoorte Loomemajas. Noormees mängis hästi kitarri ja sai kiiresti meie kontserdikavade täheks, – räägib Tatiana Levina. – Just siis tekkis meil mõte luua festival, mis võiks ühendada andekaid noori muusikuid. Esimene oli kitarristide muusikaline konkurss, mis kujunes aastatega vokaal- ja instrumentaalansamblite festival-konkursiks.

– Teie festivali võib nimetada “ajamasinaks” ja mitte ainult muusikalises mõttes – selle formaat pole aastate jooksul praktiliselt muutunud. Samas pole see oma aktuaalsust kaotanud, elas kergelt üle pandeemia ja mis oluline, festival on jätkuvalt huvitav noortele, kellele on tänapäeval üsna raske meeldida. Mis on selle saladus?

– See võib tunduda banaalne, kuid kui ka on saladus, peitub see armastuses selle elukutse vastu, mille igaüks meist aastaid tagasi valis. Mina, nagu Valeri Ivanovitš, pühendasin suurema osa oma elust oma tööle. Ja kuigi lemmik tegevusele pühendatud aastate arv on mõnikord hirmutav, ootame igat festivali suure kannatamatusega.

– Kas festival suudab veel millegagi üllatada?

– Igal aastal hämmastavad mind meie noorte oskused. Nad on väga andekad. Ausalt öeldes ma ei tea, kuidas muusikainstrumente mängida, kuid see ei takista mul teiste mängimist nautimast. Siin koged alati tõelisi emotsioone. Jah, paljusid osalejaid võib nimetada meie festivali püsiklientideks, kuid igal aastal esitavad nad erinevaid kompositsioone. Etteruttavalt võib öelda, et festivalil, nagu teatriski, ei kõla üks ja sama teos kunagi kaks korda samamoodi, sest noored kasvavad, täiustavad pillimängu oskusi, katsetavad ja improviseerivad, nii et iga kord saab kuulda midagi uut. Paljud esinejad on väga originaalsed, on esinemise üksikasjad välja töötanud, nad on omandanud oma individuaalse kuvandi. Minul kui festivali sündi ja arengut pealt näinud inimesel on väga hea meel, et lavale tuleb aina rohkem tüdrukuid, kes oskavad esitada nii aeglaseid kompositsioone, lüürilisemaid ja kes võivad ka noormeestega võrdselt “müristada”. Seekord sai õhtu naelaks meie vanade sõprade esinemine, kes aastaid tagasi, olles veel teismeeas, astusid Koolinoorte Loomemaja lavale. Enamik neist on meie endised õpilased: mõned proovisid kätt räpi-ringis, teised õppisid Valeri Antonovi klassis.

“Meid sidus muusika” pole mitte ainult tuntud ja populaarne festival, vaid ka konkurss. Noorte artistide etteasteid hindab professionaalne žürii, kuhu kuuluvad kunstikoolide muusikaosakondade, loomekeskuste õpetajad ja stuudiote juhid. Tänavu kuulusid žüriisse Valeri Antonov, Aleksandr Artsimovitšus, Aleksandr Kurnosov, Vladimir Ermakov ja Jelena Kravtšenko.

Žürii otsusega pälvis tiitli “Parim kitarrist” Ivan Drumov (“After Life”). Parimaks basskitarristiks tunnistati Adelina Rondel (“Prime Time“), parima klahvpillimängija tiitli pälvis Danii Andrejev (“Dumaem“). Parimaks duetiks tunnistati Danii Andrejev ja Polina Petrova (“Dumaem”). Tiitli “Parim trummar” pälvis Mihhail Lebedev, kes esineb kolmes Kultuuri- ja Huvikeskuse bändis. Žürii otsusega tunnistati parimaks vokalistiks Afina Maharamova (BandAKK) ja parimaks vokalistiks Danii Andrejev (“Dumaem”, “Medd Four”). Parim naisduett oli Jekaterina Pronina ja Adelina Rondel. Parima arranžeeringu auhinna sai Erik Salmin (“Medd Four”). Noorim osaleja oli Kohtla-Järve vokalist Fjodor Kljutšnik.

Festivali “Meid sidus muusika” toetasid Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kultuurkapital.

Ilja Telnov