Kohtla-Järvel asuvas Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis avatakse kaks uut õppekava. Need mõlemad Eesti jaoks ainulaadsed programmid sünnivad tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetusele ning järgmisest õppeaastast hakatakse üht uutest erialadest õpetama Jõhvis.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž käivitab uuest õppeaastast kaks õppekava: magistriõpe Jätkusuutlik tööstus ja bakalaureuseõpe Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus. Nagu ütles Virumaa Kolledži direktor Mare Roosileht, on uute erialade juurutamine tõsine töö koostöös Ida-Virumaa suurettevõtetega.

– Nende õppekavade eripära on see, et koolitame spetsialiste töökohtadele, mida veel ei ole. Aga need luuakse, sest me ei arenda neid erialasid kunagi niisama. Tegemist on väga mahuka tööga ja uuringud kestsid üle aasta. Viisime ettevõtetes läbi küsitluse ja küsisime: “Kas nad vajavad selliseid spetsialiste ja millised oskused peaksid neil olema”. Kaasatud olid suured Ida-Virumaa tööstuskontsernid: Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja nendega seotud tütarettevõtted. Soovidest ja nõuannetest lähtuvalt koostasime uued õppekavad, – rääkis Mare Roosileht.

Magistrikava Jätkusuutlik tööstus on seotud tootmise automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamisega ning mõeldud eelkõige neile, kes on juba saanud esmatasandi tehnilise kõrghariduse. Lõpetajad aitavad tulevikus tööstustel valida parimaid tehnoloogiaid. Mare Roosileht rõhutas, et praegu on ettevõtetes ja omavalitsustes vähe inimesi, kes on pädevad kliimaneutraalsuse teemadel.

– Me räägime alati tulevastest töökohtadest. Just need spetsialistid aitavad ettevõtjatel ja kohalikel omavalitsustel mõista uusi kliimaneutraalsusega seotud direktiive ja kasutama uusi jätkusuutlikke ressursse. Üliõpilased saavad inseneri- ja majandusalaseid oskusi, kuigi mitte nii põhjalikke kui teistel meie kolledži erialadel, – ütles Mare Roosileht.

Uuest õppeaastast hakkavad Jõhvis õppima ka Virumaa Kolledži tudengid, kelle õppeprotsess on seni toimunud vaid Kohtla-Järvel. Seal hakatakse õpetama eriala Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus. Kolledži direktor arvab, et mujalt Eestist pärit noored on nõus õppima pigem Jõhvis kui Kohtla-Järvel.

– See on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppekava ja enamik õppejõude on Tallinnast. Jõhvi on Ida-Virumaa transpordisõlm, siin on raudteejaam ja hästi korraldatud bussiliiklus. Lisaks on ka vald huvi tundnud. Valla administratsioon on huvitatud sellest, et Jõhvis oleks võimalik omandada kõrgharidust. Noortele teeb suurt muret kõik keskkonnaga seonduv. Nende jaoks on oluline, et elada oleks hea ja meeldiv, et kõik oleks puhas. Olen kindel, et noortel tekib nende erialade vastu huvi ning noored tulevad siia õppima erinevatest Eesti paikadest. Tegemist on päevase õppevormiga ning õppima ootame gümnaasiumi või kutsekooli lõpetanuid. Uus eriala sobib ka töötavale inimesele, kuid ilmselt on neil raske töö kõrvalt täiendavalt õppida, – ütles õppeasutuse direktor.

Kaalumisel on kaks varianti, kus uue eriala loenguid pidada. Üks on endine Eesti Põlevkivi administratiivhoone aadressil Jaama10, teine konverentsisaal Jõhvi Kontserdimajas.

Mare Roosileht ütles, et tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetusele plaanib Virumaa Kolledž suurendada mitte ainult õppekavade arvu. Edaspidi uuendatakse olemasolevaid laboreid ja lisatakse juurde uusi, samuti kaasatakse rohkem õppejõude ja õppureid.

– Eelmisel aastal käivitasime uue magistriõppeprogrammi Rohelised energiatehnoloogiad. Ja õppurite huvi oli kohe näha, nõudlus oli väga suur. Sellele erialale oli kandideerijaid üle 50. Õppima tuli 42 inimest ja praegu õpib 37. Magistriõppe jaoks on see väga suur näitaja. Nüüd on meil kaks uut õppekava ja ma usun, et jõuame 2008. aasta numbriteni, mil Virumaa Kolledžis õppis 680 inimest, – ütles Mare Roosileht.

Aleksandr Šteinert

Autori foto